Autorid: Andres Võrk (Praxis/TÜ), Mari Kalma (TÜ)
Mure suurte pensionikulutuste pärast kasvab. Ühe ettepanekuna on välja toodud, et töötavatele vanaduspensionäridele ei peaks pensioni maksma (vt ka novembrikuu Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi kajastust ERRis). Üks põhjendus oli muuhulgas see, et vanaduspensionäride töötamine võib raskendada noorte inimeste tööturuvõimalusi.
Praxise senised analüüsid viitavad pigem, et vanaduspensionäride töötamist ei ole mõtet piirata. Et töövate pensionäride küsimusse natuke veelgi valgust heita, analüüsisime regressioonanalüüsiga, mis selgitab maakondlikku varieeruvust vanaduspensionäride töötamises.
Eesti sotsiaalkindlustusameti andmete ja meie arvutuste põhjal saab sotsiaalmaksuga maksustatud tulu vähemalt korra aastas ligi veerand vanaduspensionäridest (23% 2013. aastal). Majandusbuumi ajal ulatus see 27%ni ja majanduslanguse ajal langes 22%ni. Meespensionäridel, kes on ka Eesti keskmiselt naispensionäridest nooremad, on hõivatute osakaal keskmiselt 7% võrra kõrgem.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, autorite arvutused
Maakondade lõikes on töötavate vanaduspensionäride osakaalus suur erinevus. Harjumaal töötab pea iga kolmas vanaduspensionär (2005-2013 keskmiselt 31,5%), samas Võrumaal ja Põlvamaal vaid iga kuues (vastavalt 16,3 ja 15,6%).
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, enda arvutused
Püüdsime selgitada töötavate vanaduspensionäride osakaalu erinevust maakondade vahel aastatel 2005-2012 (15 maakonda, 8 aastat) kolme teguriga:
a) tööturu võimalused, mida iseloomustab hõivemäär vanuses 16 kuni pensioniiga,
b) pensionäride vanusstruktuur ja tervis, mida iseloomustab üle 60-aastaste suremuskordaja,
c) pensionide suurus ja ostujõud, mida iseloomustab keskmise pensioni suhe keskmisesse netopalka antud maakonnas.
Ökonomeetriline analüüs näitab, et nende kolme näitajaga suudame ära selgitada üle poole kogu varieeruvusest (R2=0.56). Koos aastate indikaatormuutujatega, mis eelkõige kajastavad majandustsüklit, kolmveerandi (R2=0.76).
Kõige olulisem tegur, mis mõjutab pensionäride töötamist on üldine piirkondlik tööturu olukord (mõõdetuna tööealiste hõivemäära ja majandustsüklit iseloomustavate aastaindikaatorite abil). Kasutades Shorrocks-Shapely dekompositsiooni leiame, et tööturu olukord selgitab 2/3 meie poolt regressioonimudeliga mõõdetud variatsioonist (63% mudelis ilma aasta fikseeritud efektideta ja 45%+23% mudelis koos aasta fikseeritud efektiga).
Ühe protsendi võrra kõrgema hõivemääraga vanusrühmas 16 kuni pensioniiga, kaasneb pensionäride ca 0,4 protsendi võrra kõrgem hõivemäär.
Repliigina olgu lisatud, et ka lihtne korrelatsioonanalüüs Eesti Tööjõu-uuringu andmete põhjal näitab, et 15-24 ja 50-74 aastaste inimeste hõivemäärad on pigem positiivselt seotud, korrelatsioonikordaja on 0.47, kasutades maakondade andmeid 2005-2013.
Vanaduspensionäride töötamise maakondlikust varieeruvusest saab lisaks tööturu olukorrale ülejäänud osa selgitada enam-vähem võrdselt pensionäride tervisliku seisundi ja pensionide ostujõu vahel. Mida suurem on pensionide suhe keskmisse palka, seda madalam on pensionäride hõivemäär. Ja maakondades, kus on kõrgem eakate suremuskordaja väärtus, seega kehvem pensionäride tervis või rohkem eakaid pensionäre, on ka pensionäride keskmised hõivemäärad väiksemad.
Seega viitab meie analüüs, et pensionäride hõive sõltub eelkõige üldisest tööturu võimalustest Eestis. Tervislik seisund ja pensionide suurus on samuti olulised tegurid, kuid vähem olulised. Pensionäride tööhõivemäära negatiivsele seosele nooremate inimeste hõivemääraga ülaltoodud analüüs ei viita.
