Tähelepanu! Kutsume teid osalema arutelus internetivabaduse teeside üle 29. veebruaril kell 15 – 16.30 Solarise keskuse Apollo raamatupoe kohvikus.
Linnar Viik tutvustab internetivabaduse teeside uuendatud versiooni , mida on oluliselt täiendatud avalike kommentaaride põhjal.
Teeside algatajad ja kommenteerijad pakuvad välja ettepanekuid , kuidas inimeste põhiõigusi senisest paremini saaks infoühiskonnas tagada. Millised on praktilised sammud, mida Eestis (ja ka rahvusvaheliselt) tuleks lähiajal ette võtta?
Allpool on toodud need mõtted, mis „ ei mahu“ praeguste teeside alla, vaid toovad esile täitsa uusi suundi.
Palume nende suhtes teie kõigi arvamusi ja täiendusi!
MP: Kuskil võiks olla midagi seoses õigusega kasutada oma emakeelt. Ma pole kindel, kas võiks rõhutada õigust kasutada oma emakeelt avalikus suhtluses (a la et foorumites oleks koht erikeelsete teemade jaoks vms) või nõuda õigust kasutada emakeelt suhtluses ametiasutustega (seda siis eeldatavasti teenuse kõigil tasanditel).
Arutluseks: praegu on “kultuurilist mitmekesisust” mainitud punktis 3, mis üldiselt räägib hoopis autoriõigustest. Võib sinna ka keelelist mitmekesisust juurde mainida. Kuidas üldsus arvab?
MP: Siit võiks tuletada õiguse pääseda ligi puhtale andmevoole, mille esitusvahend ja -viis peab olema valitav kasutaja poolt. Ja siit tuleb mängu omakorda OpenData ideoloogia. Jällegi on küsimus, kas nõuda puhast andmevoogu riigilt või määratleda see hea praktikana igasugu teenusepakkujate jaoks… Ilmselt siiski hea praktikana kõigi jaoks. Pakuks võimalikuks sõnastusmalliks: heaks praktikaks on pakkuda infot puhta andmevoona ja/või eristades selgelt ning kasutajasõbralikult nõutud infost reklaami jm kasutaja poolt tellimata kõrvalise informatsiooni.
Arutluseks: open data filosoofia võiks tegelikult sisse tuua – aga mis kandi pealt? – kas lisama p1 ligipääsu juurde (ligipääs), või kitsamalt p7 ja e-demokraatia ja kodanike osalus?
MP: Infoprügi vääriks lausa eraldi punkti, alates spämmist kuni tarbetute registreerimiskontodeni.
Arutluseks: kas soovimatud (reklaam)sõnumid peaks käsitlema privaatsusteema juures (p.9)?
Tunguuz:Net NeutralityTeesides peaks selgelt sisalduma, et Net Neutrality põhimõtte riivamine konkurentsieelise saavutamiseks, poliitilise dissidentsi või alternatiivmõtte tasalülitamiseks peab olema inimkonna vastu suunatud kriminaalkuritegu.
Arutluseks: Võiks ka sisse tuua net neutrality, nii et sellega ei lähe liiga tehniliseks. Kasutajaväärtusena võiks seda sõnastada umbes nii, et internetikeskkondade, sisuteenuste jne vahel peab valitsema vaba konkurents ja edukad nende seest valivad kasutajad, mitte ei tapeta osasid kunstlike piirangutega ISP-de või riikide poolt vmt.
Tunguuz: Edasi, väga oluline on teha vahe sisse filtreerimisele/blokeerimisele/võltsimisele mida tehakse võrgu ja teiste klientide ühendusvõime säilitamiseks, ehk siis Elioni “Jumalik Ettehooldus” (aka greenwalling) ning eristada selliseid viiruste levimise vastu suunatud lahendusi sisutsensuurile suunatud lahendustest (poliitika, holokausti müütide, kreatsionismi, lapsporno, vägivalla jms “kahjuliku materjali” väljafiltreerimisest.
Arutluseks: läheb pisut liiga tehniliseks, aga kui me sõnastame selle nii, et filtreerida võib ainult masinate, mitte inimeste toodetud informatsiooni ?
Tunguuz: Lõpuks, käesolev tees võiks anda suurriikidele veel ühe eetilise suunise – kuulutada sotsiaalvõrgustikes oma kodanike järel luuramine ebaeetiliseks.
Arutluseks: kitsalt “sotsiaalvõrgustikud” läheb liiga tehniliseks, aga kas privaatsuse või e-demokraatia juurde võiks tuua küll hinnangu, mis puudutab riikide tegevust just oma kodanike tegevuse jälgimisel, nt ka maksumaksja raha eest?
Üldised ettepanekud teeside kohta
Tõnu: Üldsõnaliste mittemillelegi kohustavate teeside järel sooviks näha analüüsi hetkel kehtivatest seadustest, määrustest ja muudest õigusaktidest, mis tuleb kiiremas korras ümber teha, et loetletud Internetivabaduse põhimõtted oleksid tagatud.
Vastus: ei ole kindlasti meie tegevuse skoobis. Kui arutelu tulemusena kristalliseeruvad mingid põhimõtted, eks siis saab seadusandja ja riigiaparaat hakata uurima ja kokku viima seaduslikku reaalsust nende suunas.
KS: Sooviks, et sätestataks AINULT need õigused, mis ei pruugi olla ilmsed praeguse põhiseaduse alusel. (nt. krüpto, anonüümsus, õigused avalikus virtuaalkeskkonnas toimetamiseks analoogselt füüsilise avaliku ruumiga)
Vastus: üritame sõnastada internetikasutajate õigusi, mis võiksid kehtida mitte ainult Eestis (ja meie põhiseaduse kontekstis) vaid miks mitte ka kogu Euroopas või maailmas. Kindlasti püüame suhelda ja luua seoseid irpcharter.org ja teistes riikides juba käivitatud samalaadsete algatustega.
