Autorid: Andres Võrk (Praxis/TÜ), Mari Kalma (TÜ)
Töövõimereformi üheks keskseks teemaks on osalise töövõimega inimeste tööötamine. Ka praegu töötab väga suur osa töövõimetuspensionäre. Eesti sotsiaalkindlustusameti andmete ja meie arvutuste põhjal saab sotsiaalmaksuga maksustatud tulu vähemalt korra aastas rohkem kui pooled töövõimetuspensionäridest (62% 2013. aastal). Proovisime jätkuna meie eelmisele analüüsile, mis käsitles vanaduspensionäride töötamist, selgitada töövõimetuspensionäride töötamise varieeruvust üle maakondade viimastel aastatel.
Töövõimetuspensionäride töötamise juures on mitu esmapilgul üllatavat fakti. Esiteks, kui meie varasem analüüs näitas, et vanaduspensionäride töötamist mõjutas oluliselt majandustsükkel, siis töövõimetuspensionäride töötamisele majanduskriis ei näi mõju avaldavat (vt järgmine joonis).
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, autorite arvutused
Teine suur üllatus on see, et maakondade lõikes on viimastel aastatel töötavate vanaduspensionäride osakaal kõige suurem Ida-Virumaal, kus tööturu olukord peaks olema keerulisem, seda enam osalise töövõimega inimeste jaoks. 2013. aastal sai Ida-Virumaal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu 67.8% töövõimetuspensionäridest. Samas kui näiteks Hiiumaal oli see vaid 53.6%.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, autorite arvutused
Detailsem analüüs viitab sellele, et mõlema pealtnäha üllatava fakti taga – et majanduskriis ei mõjutanud töövõimetuspensionäride töötasu saamist ja et Ida-Virumaal on kõrgem töötavate töövõimetuspensionäride osakaal – peitub töövõimetuspensionäride struktuuri muutused. Tulenevalt tööturuprobleemidest ja töötushüvitise lühikesest kestusest, on viimastel aastatel kasvanud kergema töövõimetusega inimeste osakaal töövõimetuspensionäride seas, kellel on omakorda töövõime järelikult vähem pärsitud. Kui 2005. aastal moodustasid 40-70%lise töövõimekaotusega töövõimetuspensionärid 45% kõikidest töövõimetuspensionäridest, siis 2013. aasta lõpuks oli 40-70%lise töövõimekaotusega töövõimetuspensionäride osakaal kasvanud 59%le. Seega keskmiselt on aastate jooksul töövõimetuspensionäride struktuuris kasvanud töövõimelisemate osakaal.
Ida-Virumaa fenomeni selgitab sama asi. Viimasel neljal aastal oli nii esmaste kui korduvate töövõimetuspensionäride seas Ida-Virumaal võrreldes teiste maakondadega kõige enam kergemaid (40-70%lise töövõimetusega) juhte. Näiteks kui Harjumaal moodustasid 2013. aastal korduvate töövõimetuse määramistest 40-70%lise töövõimetusega inimesed 54%, siis Ida-Virumaal oli sama osakaal 71%. Seega ongi tulemus, et Ida-Virumaal, kus on küll kehvem tööturu olukord, on tegelikult töövõimetuspensionäride seas enam kergemad juhtumeid ning nende töövõime ja selles tulenevalt tööhõive on keskmisest suurem.
Analoogiliselt töötavate vanaduspensionäride osakaalu ökonomeetrilise analüüsiga, püüdsime selgitada ka töötavate töövõimetuspensionäride osakaalu erinevust maakondade vahel aastatel 2009- 2012 (15 maakonda, 4 aastat) kolme teguriga:
a) tööturu võimalused, mida iseloomustab hõivemäär vanuses 16 kuni pensioniiga,
b) töövõimetuspensionäride tervislik seisund, mida iseloomustab üle 80%lise töövõimetusega korduvate töövõimetuspensionäride määramiste osakaal antud maakonnas,
c) töövõimetuspensionide suurus ja ostujõud, mida iseloomustab keskmise töövõimetuspensioni suhe (arvutatud meie poolt ligikaudu) keskmisesse netopalka antud maakonnas.
(Aegrea lühidus, vaid 4 aastat, oli tingitud maakondade töövõimetuspensionäride struktuuri kättesaadavusest.)
Ökonomeetriline analüüs näitab, et erinevusi töövõimetuspensionäride töötamises on palju raskem selgitada, kui vanaduspensionäride töötamises. Ülaltoodud näitajatega suudame ära selgitada vaevalt kolmandiku varieeruvusest (R2=0.291). Koos aastate indikaatormuutujatega suudame selgitada ca 40% (R2=0.412).
Kui vanaduspensionäride puhul selgitas töötamist kõige paremini maakonna tööhõivemäär, siis töövõimetuspensionäride puhul selgitab kõige enam hoopis keskmise töövõimetuspensioni ja keskmise palga suhe antud piirkonnas (50-70% meie selgitusvõimest eri mudelites). Mida kõrgem on maakonnas keskmine palk võrreldes töövõimetuspensioniga, seda suurem on ka töötavate töövõimetuspensionäride osakaal.
Töövõimetuspensionäride struktuur avaldab oodatud mõju – mida enam kergemaid töövõimekaotuse juhte töövõimepensionäride seas, seda kõrgem on keskmiselt töövõimetuspensionäride hõivemäär, ehkki statistiliselt on ta oluline üksnes napilt. Ühe protsendipunkti võrra suurema 40-70%lise töövõimekaotusega töövõimetuspensionäride osakaaluga kaasneb ca 0.08-0.15 protsendipunkti suurem hõivatud töövõimetuspensionäride osakaal.
Maakonna tööhõivemäär ei ole aga statistilises mõttes üldse oluline ning ka tema kirjeldusvõime praktiliselt puudub (4-5% kogu meie poolt selgitatud varieeruvusest). Seega ehkki tööhõivemäär avaldab mõju töövõimetuspensionäride enda osakaalule tööealises rahvastikus, siis näib puuduvat täiendav mõju töövõimetuspensionäride töötamisele.
