9. septembril 2014 toimus Praxise mõttehommik, mis seekord keskendus talendipoliitika teemale ja oli jätkuks Praxise koostatud analüüsile Eesti talendipoliitika olukorrast, mille raames anti välja ka Talendipoliitika käsiraamat. Mõttehommiku eesmärk oli mõtestada uuringus välja toodud probleeme talendipoliitika valdkonnas, kirjeldada välistööjõu olukorda ja arenguvõimalusi Eestis, välisüliõpilaste ning välismaal elavate eestlaste võimalikku rolli ja panust Eesti tööturul.

Mõttehommikul esimeses osas tutvustasid Praxise analüütikud Helena Rozeik, Hanna-Stella Haaristo ja Laura Kirss uuringu tulemusi ning teises osas andsid omapoolse vaate Kristi Tiivas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest ning Piret Potisepp Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumist. Osalejatega ühiselt toimus ringarutelu teemal „Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu puudus Eestis ja väliseestlased kui osa lahendusest?“.

VAATA FOTOSID SIIT!

Helen Rozeik tõdes ettekandes „Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud Eestis – olukord ja arenguvõimalused“, et demograafilised arengud, muutuv majandusstruktuur ning tööjõu väljarändesaldo negatiivsus mõjutavad tulevikus Eesti tööturgu. Eriti aga jääb tulevikus puudu kõrgelt kvalifitseeritud tööjõust.

Välistööjõu kohalemeelitamiseks ei piisa üksnes regulatiivse keskkonna loomisest ja lihtsustamisest, vaid vaja on sihipäraselt töötada Eesti kui atraktiivse töökohamaa maine loomisega ning turundamisega konkreetsetel sihtturgudel. – Helena Rozeik

Hanna-Stella Haaristo rääkis ettekandes välisüliõpilaste võimalikust rollist Eesti tööturul. Ta tõi välja, et välistudengite värbamine on vähe seotud Eesti tööturu reaalsete vajadustega, välistudengid ei ole valmis siirduma Eesti tööturule ning tööandjad ei ole valmis välistudengeid oma ettevõtetes rakendama.

Laura Kirss rääkis välismaal elavatest eestlastest kui kasutamata tööjõuressursist. Tõdeti, et kuigi väliseestlaste kogukond välismaal on arvukas, pole neid seni „tööturu pilguga“ vaadatud.

Arvestades Eestis tekkinud kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu puudust ning seda, et Eesti oma tööjõuturg ei suuda nõudlust rahuldada, oluline pöörata pilk väliseestlaste poole – ehk on nemad osa lahendusest? – Laura Kirss

Kristi Tiivas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest rääkis kuidas EAS on reklaaminud Eestit kui võimalikku välistööjõu sihtriiki. Eesti kui talente ootavat riiki oleks tema sõnul vaja veelgi tutvustada ning eeskujuks on siin kindlasti riigid nagu Rootsi, Austraalia ja Singapur, kes on teinud äärmiselt head tööd kvalifitseeritud tööjõu riiki meelitamisega. EASil on juba täna töös mitmed projektid, mis tegelevad just kvalifitseeritud tööjõu Eestisse meelitamisega või selle protsessi lihtsustamisega. Näiteks ettepanekud välismaalaste seaduse muutmiseks, erinevad kohanemisprogrammid.

EASi edasiste plaanide hulka kuuluvad ka näiteks erinevate turundusmaterjalide, keskse infoportaali, infoseminaride ning sotsiaalmeediakampaaniate väljatöötamine. Otsitakse ka uusi koostööpartnereid nii era- kui ka avalikust sektorist.

Piret Potisepp Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist tutvustas mõttehommikul Eesti uue talendipoliitika tegevuskava loomist. Tema sõnul on uue tegevuskava eesmärk töötada välja talendistrateegia, mis kirjeldab erinevate osapoolte (avaliku, era- ja kolmanda sektori) tegevusi ja rollijaotust välistalentide rakendamisel Eestis. Lisaks sõnastada ühine visioon ja missioon, et erinevad osapooled teaksid, kuhu ning mis suunas liikuda.

Esimesed sammud Eesti oma brain gain strateegias

Ühisarutelul püüti leida viise kuidas rakendada väliseestlasi Eesti tööturul. Arutleti välismaal elavate eestlaste ja nende kogukondade ülesleidmise, nende täpsema tundaõppimise, strateegia ja tegevuse kavandamise, tegevuse rakendamise ja tulemuste seire üle.

Välismaal elavate eestlaste ja nende kogukondade ülesleidmine.

• Vajalik on vaja leida viise, kuidas koguda infot välismaal viibivate eestlaste kohta. See eeldab erinevate asutuste ja ministeeriumide koostööd. Näiteks võiks järgmisel rahvaloendusel loendada ka inimesi, kes hetkel viibivad välismaal. Siin on tähtis roll Statistikaametil. Teine võimalus oleks infot koguda välismaal asuvate Eesti koolide kaudu, kuid see eeldaks koolide endi tihedamat koostööd.
• Üks võimalus koguda vajalikku infot oleks läbi Eesti välisesinduste. See aga eeldaks Välisministeeriumi intensiivsemat huvi teema vastu.
• Arutelus kerkis üles antud teema üle vastutaja (teema omaniku) küsimus. Tõdeti, et teemal peaks kindlasti olema kindel omanik, kuid kas see peaks olema EAS, Haridus- ja Teadusministeerium või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jäi lahtiseks.

Välismaal elavate eestlaste ja nende kogukondade täpsem tundmaõppimine

• Tõdeti, et kõige tähtsam on kontakt kogukonnaga ja kogukonna liidritega. Selleks, et kogukondi saaks paremini tundma õppida, tuleks teostada saadud info põhjal kas küsitlus või uuring. Aktiivselt kasutada ka sotsiaalmeediakanaleid.
• Otseste vastutajatena nimetati Haridus- ja Teadusministeeriumit ning EASi, kelle ülesandeks võiks olla ka ärisuhetevõrgustiku loomine, mille kaudu oleks võimalik kokku viia välismaal elevad, kuid Eestisse tagasi pöörduda soovivaid inimesi Eesti ettevõtetega.

Strateegia ja tegevuste kavandamine

• Arutlejate sõnul võiks kavandatud algatuste peamine eesmärk olla Eesti majanduse jätkusuutlik kasv. Läbi majanduskasvu paraneks Eesti sotsiaal-majanduslik olukord ning Eesti muutuks seeläbi väliseestlaste seas uuesti atraktiivseks sihtriigiks. Antud eesmärgi täitmisel saavad kaasa aidata nii Eestis elavad eestlased, välismaalased ning Eesti „fännid“ mujal maailmas.
• Strateegia kavandamisele aitaks kaasa kontaktide ringi laiendamine riikides, kus puuduvad Eesti välisesindused. Arutlejad pakkusid, et antud eesmärki aitaks täita Välisministeerium.

Tegevuste rakendamine

• Eespool mainitud tegevuste rakendamine nõuab arutlejate sõnul tugeva liidri olemasolu ning lisaks ka tihedamat ministeeriumidevahelist koostööd. Eriti soovisid arutlejad näha Välisministeeriumi ja valitsuse suuremat huvi teema vastu.

Tulemuste seire

• tulemuste seire eest võiks osalejate hinnangul vastutada näiteks EAS.

Alutelu aluseks olnud skeem

Video-sõnavõtu tegi USA-st Eda Schank Tamkivi, kes mõtestas oma elu väliseestlasena

Eda lahkus Eestist kolm aastat tagasi, et kolida Californiasse, Palo Altosse. Tema abikaasa suundus õppima Stanfordi ülikooli, mille järel otsustas jääda pikemalt Ameerikasse, et arendada oma tehnoloogiaettevõtet. Praxise diasporaa analüüsi lugedes kuulis Eda esimest korda riiklikust Rahvuskaaslaste programmist, millest leidis mitmeid sarnasusi enda ettevõtmistega, olles ise aktiivselt eestlust Californias arendanud.

Tema sõnul ei olnud Talendid Koju programm tõhus, kuna globaliseerunud maailmas ei ole enam inimese füüsiline asukoht tähtis. Oluline on vaid see, et inimene on mõtteliselt ja virtuaalselt riigiga seotud. Ta leiab, et Rahvuskaaslaste programm on hea algatus, kui natuke paremini üle vaadata sihtmeetmed, kuhu toetusrahad lähevad. Näiteks oleks efektiivsem toetada Eesti kogukondi välismaal ja neid omavahel siduda kui hakata inimesi või õpilasi tagasi Eesti ülikoolidesse meelitama.  

Ka tuleks toetada väikseid virtuaalseid kanaleid. Näiteks on rahvusvahelise haardega veebileht estonianworld.com suurepäraselt Eestit ja eestlasi maailmale tutvustanud. Sarnaseid ettevõtmisi oleks rohkem vaja selleks, et hoida eestlasi paremini kursis ja neid informeerida kodumaal toimuvast. Kodumaaga suhtluses olles võib iga inimene endale leida nii-öelda talendi ning ei ole ka välistatud, et seeläbi otsustatakse ajutiselt või lõplikult kodumaale naasta.

Ede ise on eesti- ja ingliskeelse portaali Eesti by the Bay eestvedaja ja toimetaja.

Mõttehommiku ettekanded:

1. Sissevaade Eesti talendipoliitikasse, Praxis
2. Talendipoliitika tegevuskava tutvustus, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

• Tutvu talendipoliitika käsiraamatuga (PDF) Käsiraamatu eesmärk on: a) innustada peamiselt kohaliku ja piirkondliku tasandi avalikku sektorit võtma tarvitusele meetmeid, mis soodustaksid välistalentide vastuvõtmist ja lõimumist ning pakkuda välja konkreetseid lahendusi, mis aitaksid neil seda teha; b) suurendada erinevate huvirühmade koostöös ellu viidavaid tegevusi kohalike talentide hoidmisel.

 

 

Koostatud poliitikaanalüüsid:

• Kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõud Eestis – olukord ja arenguvõimalused (PDF)
• Välisüliõpilased Eestis – kas vajame neid ka tööturul? (PDF)
• Välismaal elavad eestlased kui kasutamata tööjõuressurss? (PDF)

Praxis koostöös Riigikogu majanduskomisjoniga korraldas 2014. aasta kevadel talendipoliitika seminari, kus tutvustati milliseid lahendusi saaks kasutada kõrgeltharitud tööjõu piisavuse tagamiseks riigis ning arutleti, kuidas läheneda talendipoliitika juhtimisele ja kuidas on seda seni Eestis korraldatud. Vaata seminari ülesvõtteid.

Talendipoliitikat mõtestati seminari käigus kui horisontaalselt poliitikavaldkonda, mis tegeleb kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu piisavuse küsimuse lahendamisega (sh Eestisse meelitamine, kohanemine, toetamine, arendamine jms). Antud seminari kontekstis peeti talentidena silmas kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, eeskätt välispäritolu töötajaid ja ettevõtjaid, rahvusvahelisi üliõpilasi ja teadlasi ning samuti välismaal elavaid eestlasi.

Seminari II poole video!

Talendipoliitika analüüs valmis Läänemere piirkonna programmi 2007-2014 projekti ONE BSR raames.  Täname mõttehommiku korraldusse panustamise eest Tallinna Ettevõtlusinkubaatori meeskonda.