Autorid: Andres Võrk (Praxis/TÜ), Mari Kalma (TÜ)

Mure suurte pensionikulutuste pärast kasvab. Ühe ettepanekuna on välja toodud, et töötavatele vanaduspensionäridele ei peaks pensioni maksma (vt ka novembrikuu Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi kajastust ERRis). Üks põhjendus oli muuhulgas see, et vanaduspensionäride töötamine võib raskendada noorte inimeste tööturuvõimalusi.

Praxise senised analüüsid viitavad pigem, et vanaduspensionäride töötamist ei ole mõtet piirata. Et töövate pensionäride küsimusse natuke veelgi valgust heita, analüüsisime regressioonanalüüsiga, mis selgitab maakondlikku varieeruvust vanaduspensionäride töötamises.

Eesti sotsiaalkindlustusameti andmete ja meie arvutuste põhjal saab sotsiaalmaksuga maksustatud tulu vähemalt korra aastas ligi veerand vanaduspensionäridest (23% 2013. aastal). Majandusbuumi ajal ulatus see 27%ni ja majanduslanguse ajal langes 22%ni. Meespensionäridel, kes on ka Eesti keskmiselt naispensionäridest nooremad, on hõivatute osakaal keskmiselt 7% võrra kõrgem.

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, autorite arvutused

Maakondade lõikes on töötavate vanaduspensionäride osakaalus suur erinevus. Harjumaal töötab pea iga kolmas vanaduspensionär (2005-2013 keskmiselt 31,5%), samas Võrumaal ja Põlvamaal vaid iga kuues (vastavalt 16,3 ja 15,6%).

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, enda arvutused

Püüdsime selgitada töötavate vanaduspensionäride osakaalu erinevust maakondade vahel aastatel 2005-2012 (15 maakonda, 8 aastat) kolme teguriga:
a) tööturu võimalused, mida iseloomustab hõivemäär vanuses 16 kuni pensioniiga,
b) pensionäride vanusstruktuur ja tervis, mida iseloomustab üle 60-aastaste suremuskordaja,
c) pensionide suurus ja ostujõud, mida iseloomustab keskmise pensioni suhe keskmisesse netopalka antud maakonnas.

Ökonomeetriline analüüs näitab, et nende kolme näitajaga suudame ära selgitada üle poole kogu varieeruvusest (R2=0.56). Koos aastate indikaatormuutujatega, mis eelkõige kajastavad majandustsüklit, kolmveerandi (R2=0.76).

Kõige olulisem tegur, mis mõjutab pensionäride töötamist on üldine piirkondlik tööturu olukord (mõõdetuna tööealiste hõivemäära ja majandustsüklit iseloomustavate aastaindikaatorite abil). Kasutades Shorrocks-Shapely dekompositsiooni leiame, et tööturu olukord selgitab 2/3 meie poolt regressioonimudeliga mõõdetud variatsioonist (63% mudelis ilma aasta fikseeritud efektideta ja 45%+23% mudelis koos aasta fikseeritud efektiga).

Ühe protsendi võrra kõrgema hõivemääraga vanusrühmas 16 kuni pensioniiga, kaasneb pensionäride ca 0,4 protsendi võrra  kõrgem hõivemäär.

Repliigina olgu lisatud, et ka lihtne korrelatsioonanalüüs Eesti Tööjõu-uuringu andmete põhjal näitab, et 15-24 ja 50-74 aastaste inimeste hõivemäärad on pigem positiivselt seotud, korrelatsioonikordaja on 0.47, kasutades maakondade andmeid 2005-2013.

Vanaduspensionäride töötamise maakondlikust varieeruvusest saab lisaks tööturu olukorrale ülejäänud osa selgitada enam-vähem võrdselt pensionäride tervisliku seisundi ja pensionide ostujõu vahel. Mida suurem on pensionide suhe keskmisse palka, seda madalam on pensionäride hõivemäär. Ja maakondades, kus on kõrgem eakate suremuskordaja väärtus, seega  kehvem pensionäride tervis või rohkem eakaid pensionäre, on ka pensionäride keskmised hõivemäärad väiksemad.

Seega viitab meie analüüs, et pensionäride hõive sõltub eelkõige üldisest tööturu võimalustest Eestis. Tervislik seisund ja pensionide suurus on samuti olulised tegurid, kuid vähem olulised. Pensionäride tööhõivemäära negatiivsele seosele nooremate inimeste hõivemääraga ülaltoodud analüüs ei viita.

Mõttekeskus jätkab sel aastal tegevust oma põhivaldkondades, milleks on valitsemine ja kodanikuühiskond, majandus, haridus, tervis ning töö- ja sotsiaalala. Järgnevalt saab aimu, mis meil ühes või teises valdkonnas 2014. aastal plaanis on.

• Valitsemine ja kodanikuühiskond

Valitsemise ja kodanikuühiskonna valdkonnas jätkame tuttavatel teemadel. Kõigepealt, juba veebruaris esitletakse uuringut, millest saab teada, kui paljud inimesed Eestis tegelevad vabatahtlikkusega. Eelmine selline ülevaade tehti 2009. aastal. Kordusuuringu teeme ka vabaühendustele avalike teenuste üleandmise teemal. Mõlemad analüüsid aitavad teha  kodanikuühiskonna arendamise arengukava (KODAR) uuendamisel õigeid otsuseid. Uusi teemasid toome avalikkuse ette koos EMSLiga tulevikugrupi projekti raames – esitleme ühendustele trende, mis nende elu lähitulevikus mõjutavad ja nõustame, kuidas neid suundi oma tegevuses arvestada.Tegeleme edasi ka ühenduste rahastamise korrastamisega ning uuendame isikliku maksukoormuse kalkulaatorit, mida on kasutanud juba üle 44 000 inimese.

• Haridus

2014. aastal on hariduspoliitika valdkonnas oodata väga mitmesuguseid töid ning analüüse valmib erinevate haridusvaldkondade kohta. Üldhariduse töödest on olulisim aasta esimeses pooles valmiv üldhariduse koolivõrgu analüüs, mis prognoosib Haridus- ja Teadusministeeriumi etteantud kriteeriumitest lähtuvalt 2020. aastaks Eestile optimaalset põhikoolide ja gümnaasiumide võrku (stsenaariumide analüüs). Töö tulemusel valmivad gümnaasiumivõrgu prognoosid maakonniti ning põhikoolivõrgu prognoosid kohalike omavalitsuste kaupa kooliastmete lõikes.

Teistest üldhariduse valdkonna töödest on teostamisel õpetajapoliitikate ülevaade ning jätkub projekt migratsioonitausta ja eesti keelest erineva emakeelega õpilaste haridusest (SIRIUS võrgustik). Kavas on analüüsida migratsioonitaustaga õpilaste hariduspoliitikat Baltimaade võrdluses ning arendada valdkondlikku koostööd Balti riikidega, sh arutelud poliitikakujundajatega. Koostöös Horvaatiaga on kavas arendada üldhariduskooli õpetajate multikultuurilist kompetentsust ja õpetajatega koostöös arendada välja koolitusmoodul migratsioonitausta ja riigi keelest erineva emakeelega õpilaste õpetamiseks. Eesti kohta valmib kaks juhtumiuuringut migratsioonitaustaga õpilaste vanemate jätkusuutlike algatuste kohta.

Kõrghariduses jätkub rahvusvaheline projekt Eurostudent V. Rahvusvahelise üliõpilaste sotsiaalmajandusliku olukorra ja eluolu uuringu Eurostudent V tegevused jõuavad 2014. aastal kõige põnevamasse faasi – uuringus osalevad riigid on oma andmed kogunud ning konsortsiumile edastanud ning peagi on algamas andmete analüüs ja uuringu lõpparuande koostamine. Praxise peamiseks ülesandeks on kogutud andmete põhjal erinevate lühiülevaadete kirjutamine, uuringu lõpparuande tulemuste levitamise ja kasutamise kavandamine ning osalevate riikide toetamine tulemuste levitamisel. Samal ajal on projektiga liitunud uued riigid (Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Ukraina, Valgevene, Armeenia, Kasahstan), kus alles käesoleval aastal uuringut esmakordselt ellu viima hakatakse, Praxise ülesandeks on neid riike selles protsessis oma teadmiste ja oskustega toetada.

Täiskasvanuhariduses on koostöös CentARiga teostamisel PIAAC Eesti analüüsi kaks temaatilist aruannet: a) Oskuste kasulikkus tööturul (sh ettevõtlus, ettevõtlikkus ja oskused) ning b) Kellel on risk jääda madalate oskustega ning kuidas vältida madalate oskuste lõksu. Oskuste kasulikkus sotsiaalses sfääris. Need analüüsid võimaldavad heita lähemat pilku Eesti täiskasvanute oskustele, luues täpsemaid seoseid nii tööturu kui ka sotsiaalvaldkonnaga.

Lisaks analüüsime täiskasvanute tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse protsessi. 2014. aasta kevadel valmib Praxise poolt koostatud ülevaade ja eksperthinnang ESF programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ raames toetatud täiskasvanute tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse protsessile. Välise hindamise eesmärk on selgitada välja, kas ja mil määral on riikliku koolitustellimuse planeerimise protsess olnud selle eesmärki silmas pidades asjakohane ja tõhus ning kas protsessi on tõhusalt ning süsteemselt kaasatud kõik vajalikud osapooled. Lisaks on Praxise ülesandeks anda sisendit selle kohta, kas ja mil määral oleks võimalik seda protsessi täiendada või edasi arendada, et koolituste planeerimine arvestaks senisest veelgi täpsemalt tööturu vajadustega.

Noorte valdkonnas lõppes 2013. aastaga Noorteseire projekt, kuid koostöös ENTK-ga käib võimalike jätkutegevuste üle arutelu ning täpsemad plaanid peaksid selguma lähiajal.

• Töö- ja sotsiaalala

Aastal 2014. jätkame osalemist üle-euroopalistes ekspertvõrgustikes pakkumaks Euroopa Komisjonile analüütilist tuge ja hinnanguid tööhõivepoliitika, soolise võrdõiguslikkuse  ning sotsiaalkaitse reformide mõju hindamisel. Mitmed meie ekspertide soovitused kajastuvad Euroopa Komisjoni Eestile tehtud aastapõhistes soovitustes.

Uue teemana teadusprojektina 29 uurimisasutuse koostöös läbiviidavas töös keskendume järgneval kolmel aastal rahvastiku vananemisest tuleneva mõju hindamisele. Euroopa Liidu hinnatakse aktiivse vananemise potentsiaali ning uuritakse aktiivset vananemist toetavaid praktikaid ja innovaatilisi lahendusi, millele tuginedes saaks rahvastiku eluea pikenemist kasutada sotsiaal- ja majandusarengu eelisena Euroopas. Praxis keskendub tööelu pikenemise võimalustega, pensionisüsteemi reformide mõjuga, pikemat ja tervemana elatud elu soodustavate lahendustega ja ning eakate hooldusega seotud uurimisküsimuste analüüsile.

Jätkuvalt tegeleme toetuste, hüvitiste ja maksusüsteemi mõju hindamisega. 2014. aasta keskseks uurimisteemaks selles vallas on peredele mõeldud toetuste ning alushariduse ja lapsehoiuteenuse mõjude analüüs. Uuringuga soovime leida enim vaesust vähendava, kuid teisalt kuluefektiivse ja tööhõivet soodustava mudeli lastega perede toetamiseks ja teenuste pakkumiseks Eestis.

Töösuhete ja töötingimuste parendamiseks keskendume alanud aastal avalikus sektoris toimunud muutuste ja reformide mõju uurimisele töötajate töötingimustele ja töösuhetele viimasel kümnendil. Lisaks Eestile on fookuses Tšehhi, Slovakkia ja Rumeenia avaliku sektori muutused.

Toetamaks meeste ja naiste võrdseid võimalusi ning paindlike töö- ja pereelu ühitamise võimaluste edendamist, keskendume järgmisel kahel aastal Norra toetuste 2009-2014 soolise võrdõiguslikkuse programmi toel rahastatava projekti Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse käigus praeguste ja tulevaste õpetajate sooteadlikkuse suurendamisele. Kuidas muuta vanemapuhkuste süsteemi võimaldamaks vanematel senisest paindlikumalt töö- ja pereelu ühitada ning suurendada isade rolli laste eest hoolitsemisel, on meie aasta algul valmiva töö Lapsevanemate paindliku töö- ja pereelu ühitamise võimaluste analüüsi keskne küsimus. Võrdsuspõhimõtete toetamisele on suunatud ka meie peatselt valmiv uuring soolisest ja seksuaalsest ahistamisest tööelus.

Laste õiguste ja lapsesõbraliku õigusmõistmise edendamisele Eestis on suunatud kaastööna Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile valmiv töö „Lapsed õigussüsteemis“, mille raames uuritakse laste osalemist kohtuprotsessides ning hinnatakse, millisel viisil rakendatakse Eestis Euroopa Nõukogu suuniseid lapsesõbraliku õigusmõistmise kohta.

• Tervis

Tervisepoliitika programmis jätkuvad 2014. aastal mitmed mahukad analüüsiprojektid. Riigikantselei tellimusel ning koostöös Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga töötatakse välja pikaajaline ravikindlustuse tulude ja kulude tasakaalu prognoosimise mudel. Samuti jätkub uuring „Telemeditsiini laialdasem rakendamine Eestis“, kus analüüsitakse võimalusi panna telemeditsiini paremini tööle tervishoiusüsteemi eesmärkide saavutamiseks.

Tööd panustavad seega valdkondlikku strateegilisse arengusse, et meie tervishoid oleks jätkusuutlik, patsiendisõbralik ning arvestaks rahvastiku vananemisega seotud väljakutsetega. Samuti jätkub töö Moldovas, kus Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest rahastatava arengukoostöö projekti raames luuakse koostöös Moldova perearstide ühendusega sealseid peretohtreid toetava e-tervise teenuse teostatavuse analüüs, kasutades selleks ka Eesti senist kogemust.

• Majandus

Majanduse teemadel jätkame ettevõtluse arengu analüüsidega, uue alateemana osaleme ühe rahvusvahelise projekti raames naisettevõtluse arengu kohta ülevaate loomisel. Teised üle-Euroopalised projektid keskenduvad ettevõtlusega seotud halduskoormuse kaardistamisele ja vähendamisele.

Jätkuvalt tegeleme mõjude hindamise valdkonnas nii laiemalt teadlikkuse tõstmise kui hindamistega. Aasta alguses analüüsime eelmisest aastast jõustunud mõju hindamise metoodika rakendumist EL asjades 2013. aastal. Ühest küljest vaatame, kuidas on mõju hindamise metoodikat EL asjades seisukohtade kujundamisel kasutatud ja sellest tulenevalt jagame praktilisi näpunäiteid esialgse mõjude analüüsi tõhusamaks läbiviimiseks. Teisalt teeme ettepanekuid mõju hindamise metoodika EL asju puudutavate suuniste edasiarendamiseks.

Üha enam on aktuaalsed ka tööjõuvajaduse teemad. Eelmisel aastal valminud info- ja kommunikatsiooni sektori tööjõuvajaduse uuringu tulemused leidsid laia kõlapinna ning käesoleval aastal jätkame koos Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ja teiste osapooltega uuringu järelduste põhjal arutelusid edasiste tegevuste ja soovituste täpsustamiseks.

Tööjõudu puudutavad teemad leiavad käsitlemist ka natuke teises fookuses. Osaletakse rahvusvahelises projektis, mille tulemusena valmib võrdlevanalüüs kaheteistkümne erineva liikmesriigi (sh Eesti) avaliku sektori organisatsioonide majandus- ja finantskriisi järgsest restruktureerimisest. Teostatavate juhtumite eesmärgiks on näidata, milliseid alternatiivseid lahendusi avaliku sektori organisatsioonides kriisijärgsetel aegadel on kasutatud töö tõhusamaks muutmisel tavapärase töötajate vallandamiste asemel nagu näiteks töötajate ümberpaigutamise skeemid, erinevat tüüpi töökohad või töökohtade jagamised, väiksema töökoormusega pensionile jäämise või varasele pensionile jäämise skeemid ja muud alternatiivsed praktikad.

Üksikisiku tasandil jätkame selgitustööga säästmiskäitumise ja finantskirjaoskuse teemadel. Jaanuaris valmis eestlaste säästmiskäitumise teemaline uuring, mis lähenes antud temaatikale uue vaatenurga alt, kasutades lähtekohana käitumisteadustest ja majanduspsühholoogiast teada tõdesid. Teema pälvis suurt huvi ning esinemiskutseid, mis omakorda kinnitab teema aktuaalsust ja vajadust uudsete lähenemisnurkade järgi.  

• Praxise Akadeemia

Praxise Akadeemias on 2014. aasta esimese poole olulisim ettevõtmine strateegilise juhtimise koolitused riigi strateegilise planeerimise eestvedajatele. Koolituste eesmärgid on riigi strateegiliste planeerijate teadmiste ja oskuste suurendamine ning uuendatud riigi strateegilise juhtimise raamistiku tutvustamine.

Soovime jätkata oma tööd ka Eesti kogemuse viimisel arengukoostöö sihtriikidesse. Planeerime jätkata oma koostööd Gruusia kodanikuühenduste ja avaliku sektoriga, edendamaks Gruusia kodanikuühiskonna ja avaliku sektori koostööd. Otsime võimalusi oma teadmiste viimiseks ka nt Armeeniasse ja Ukrainasse, kuid samal ajal püüame edendada ka koostööd oma lähinaabritega.  

Praxise Akadeemia töö eesmärgiks on meie teadmisi sihipärasemalt levitada. Sel aastal püüame üles näidata suuremat initsiatiivi just meie jaoks olulisimatel teemadel koolitus- ja arendustegevuste pakkumisel, näiteks tahame jätkata mõju hindamise ja kaasamise koolitustega täiendavatele sihtgruppidele ja edasijõudnutele, ärgitada ministeeriumeid ja riigiasutusi korrastama oma kodanikuühenduste rahastamise korraldust jne.

•  Üldist

Vabaühenduste Fondi toel oleme eelmisel aastal saanud parandada Praxise uuringutulemuste kättesaadavust ning ühe olulise jätkutegevusena soovime sel aastal avada uhiuue veebiportaali, kus kõik huvilised saavad mugava ligipääsu mõttekoja 13 tegevusaasta jooksul loodud teadmistele. Ühtlasi töötame Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel välja mõttekoja uue strateegia ning rahvusvahelistumise plaani.

Magnus Piirits (TÜ magistrant), Andres Võrk (Praxise analüütik, TÜ lektor)

Veel on mõned päevad kohustusliku kogumispensioniga liitunud inimestel aega otsustada, kas suurendada sissemakseid II pensionisambasse. Pensionifondide haldurid reklaamivad sissemaksete suurendamist kui väga tulusat tegevust inimeste jaoks– stiilis „anna üks ja saad üheksa“. Kuid kas tegelikult on asi nii ilus?

Tegelikult peab arvestama, et suunates raha rohkem II sambasse sotsiaalmaksu arvelt, siis pension I sambast väheneb. Seda seetõttu, et kui arvutatakse I samba aastakoefitsiendi väärtust, siis 20%-lt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osalt lahutatakse riigi poolt makstud II sambasse suunatud sissemakse (tavaliselt 4%, aga makse suurendamisel 6%). Seega leitakse I samba koefitsient väiksemalt summalt. Lisaks tuleb inimestel endal aru saada, et makstes brutopalgalt ise täiendava protsendi pensionifondi, loobud tänasest tarbimisest või alternatiivsest tulusamast investeeringust kui kohustuslik kogumispension.

Rahandusministeeriumi abiga on inimestele loodud kalkulaator, mis aitab seda aspekti arvesse võtta, arvutades pensionide suhte inimeste palka pensionile jäädes inimeste erinevate valikute korral. Kuid meie  hinnangul ei ole ka see veel piisav otsustamaks I ja II sambasse panustamise vahel, sest kord juba pensionile jäädes, käituvad I ja II samba pensionid erinevalt.

Kui I samba pension jätkab kasvu ka inimese pensionile jäädes tänu pensionide indekseerimisele, siis II samba pension on tavaliselt muutumatu summa kuus (annuiteet), mis leitakse inimese pensionile jäädes.

Kui praegu 30-aastane keskmise palgaga inimene jääb pensionile, siis võiks ta optimistlike eelduste kohaselt saada pensioni ca 42% keskmisest palgast, millest ligi 24% tuleb esimesest sambast ja 18% teisest sambast. Kuid olles olnud 10 aastat pensionil, moodustab tema pension vaid 34% keskmisest palgast, millest esimese samba pension on ligi 22% ja teise samba pension 12%. Pensioniea lõpuks, kui inimene on olnu 20 aastat pensionil, jääb esimesest sambast alles ca 19% keskmisest pensionist ja teisest sambast vaid 8% keskmisest palgast. Seega toimub pensionil olles muutus I ja II samba pensionide vahekorras esimese samba kasuks ning praegu sissemaksete suunamine I sambast II sambasse ei paista enam nii atraktiivne, kui esmapilgul tundub.

Meie arvutused näitavad, et neil inimestel, kes aastatel 2010-2011 jätkasid makseid, annab täiendav sissemakse 2014-2017 aastal juurde pensioni suurusele pensionile jäämise hetkel ca 0,3 protsendipunkti võrreldes nende viimase palgaga ehk ca 0,7 protsenti kõrgema pensioni. Neil inimestel, kes 2010-2011 ei jätkanud (vt järgmine joonis) on nüüd võimalik enda panust suurendades saada ligi 0,7 protsendipunkti suurem pension võrreldes nende viimase palgaga ehk kuni 1,7% suurem pension eurodes. Kuid 10 aastat või 20 aastat peale pensionile jäämist on need mõjud palju väiksemad. Meie arvutused näitavad, et kui pensionifondide tootlus ei suuda ületada inflatsiooni (ja seda ei ole ta teinud paljudel pensionifondidel), siis ei ole inimestel mõtet suurendada sissemakseid II sambasse.

Kokkuvõttes, I ja II samba vahel otsust tehes on oluline vaadata mitte üksnes sissemaksete suurust kogumispensioniskeemi (mida reklaamivad pensionifondi haldurid) ja mitte üksnes ainult pensionide suurust pensionile jäämise hetkel (mida toob välja rahandusministeeriumi kalkulaator), vaid oodatavat pensioni kogu pensionil oleku aja jooksul. Soovime, et seda aspekti toodaks pensionifondide kampaanias ka rohkem välja.

Märkus: ülaltoodud arvutused on tehtud tüüpinimese kohta, kes sündis 1983. aastal (esimene sünniaasta, alates millest on II sammas kohustuslik), läks tööle 25aastaselt (2008. aastal), töötab 40 aastat ja pensionile jääb 65aastaselt 2048. aastal. Pensionile jäädes on nii naistel kui ka meestel edasine oodatav eluiga 20 aastat. Lapsi tal ei ole. Pikaajalised makromajandusprognoosid tuginevad rahandusministeeriumi prognoosidele. Kogumispensionifondide nominaalseks tootluseks on eeldatud 2,5% + THI.

Pensionisüsteemi laul näib olevat lauldud. Eesti sotsiaalminister sõnas pühapäeval ERRis, et I sambast saavad tulevikus pensioni vaid üksikud väetid. Talle sekundeerisid Eesti kahe suurima panga makroanalüütikud, kes olid skeptilised II ja III samba pensionifondide suhtes. Lisan veel hüsteeriaks juurde, et vaevalt aitab ka kinnisvarasse investeerimine, sest tulevikus on ju noori inimesi oluliselt vähem, seega nõudlus eluaseme järgi tulevikus väiksem ja hinnad madalamad.

Aga järsku läheb siiski kõik hästi? Võiks ju hetkeks teeselda, et oleme nii naiivsed. Kui palju me siis pensioni saaksime I ja II sambast? Pakuksin välja mõned arvud. Neil, kes protsente kardavad, on soovitus ainult pilte vaadata.

Oletagem hetkeks, et vaatamata sotsiaalministri öeldule saavad I sambast pensioni tulevikus siiski kõik inimesed, et pensionile jäämise vanus tõuseb 65 aastani, et pensionid tõusevad koos hindade ja sotsiaalmaksu laekumisega nii nagu seadustes praegu kirjas. Lisaks loodame, et meie inimeste oodatav eluiga pikeneb nii nagu demograafid ennustavad Eurostati prognoosides (vt nt (link)). Ja loodame, et töötus langeb tänu Töötukassa suurtele ponnistustele 20 aasta jooksul 2008. aasta tasemele ning tööjõu tootlikkus areneb järgmise 50 aasta jooksul nii nagu meie rahandusministeerium ja Euroopa Komisjon on kunagi arvanud (vt faili), ehkki kindlasti on vahepeal veel mõni buum ja langus. Kõige keerulisem on pensionifondide reaalse tootlikkusega (st tootlusega peale inflatsiooni). Euroopa Komisjon on enda mudelites eeldanud, et see võiks olla nirused 2,5% aastas. Võrdlusena, et aktsiaindeksi S&P500 20-aastaste investeerimisperioodide reaaltootluste mediaan oli 4,1% aastas aastatel 1920-2009 (link). Samas Eesti pensionifondide keskmine reaaltootlus (arvestades tarbijahinnaindeksi muutust) aastatel 2003-2010 oli minu arvutuste järgi tühised 0,5% aastas. Aga lootkem, et nad on õppust võtnud ja suudavad pakkuda tulevikus reaaltootlust 2,5%.

Niisuguste, siiski mitte väga utoopiliste eelduste korral, ootaks Eesti inimesi ees vanaduspension, mis oleks enam-vähem sama suur võrreldes keskmise palgaga kui praegu. Keskmise uue pensionäri vanaduspensioni ja keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud sissetuleku suhe, mis praegu on ca 40%, oleks aastal 2020 35%, aastal 2040 38% ja aastal 2060 37%.

Hetkel tuleb praktiliselt kogu inimeste vanaduspension I sambast. Aastaks 2040 langeb I samba osakaal uute vanaduspensionäride pensionis 72%ni, aastaks 2060 55%ni. I sambas kasvab võrdne baasosa, sest seda tõstetakse kiiremini. Kui praegu moodustab see I samba pensionist ca 39%, siis aastal 2040 on see 50% ja aastal 2060 57%.

Tuleviku eripära võrreldes tänapäevaga on see, et tulevikus on pensionide varieeruvus siiski oluliselt suurem kui praegu. Nii on meestel võrreldes naistega veerandi võrra kõrgem pension. Kõrgepalgalistel ja pikema tööstaažiga inimestel on mitu korda suurem pension kui vähe töötanud inimestel. Palju hakkab sõltuma õnnest, millise pensionifondi on inimesed valinud ja millal investeerimist alustanud ja mis on maailmamajanduse olukord, kui nad pensionile jäävad ja II sambast väljamaksed hakkavad toimuma.

Samuti jääb tulevikus pensionär pensionil olles vaesemaks võrreldes muu ühiskonnaga. Praegu pension tõuseb koos hindade ja palkadega, kuid tulevikus on ka oluline II samba pension, mille väärtus on annuiteedina fikseeritud ja selle reaalväärtus langeb ajal, kui inimesed pensionil on.

Nii on näiteks 2040. aastal pensionile jääva inimese pensionide suhe keskmisesse palka pensionile jäädes küll 38%, kuid 10 aasta pärast 75-aastasena on see langenud kuuendiku võrra ja on ca 32% keskmisest palgast. Ka emapensioni reaalväärtus, kui see tuleb II sambast, hakkab vähenema pensionil olles.

Seega oleks ülaltoodud lihtsate arvutuste järeldus, et keskmine pensionär, kes saab pensioni I ja II sambast, ei ole kindlasti tulevikus ühiskonnas paremas olukorras võrreldes praeguste pensionäridega. Palgatöötaja on endiselt enam kui kaks korda kõrgema sissetulekuga. Kuid loodetavasti ühiskond ise on oluliselt rikkam tänu tootlikkuse vahepealsele tõusule, mistõttu ka tolle napi pensioni eest, saab tulevikus rohkem osta, kui praegu.

Järgmine küsimus on see, kas ühiskond tegelikult üldse jõuab I samba pensioni maksta. Tõesti, I samba defitsiit säilib, kui jäävad kehtima praegused reeglid ja ülalloetletud eeldused. Minu prognoosimudel näitab, et lähiaastatel on I samba defitsiit ca 2% SKPst ja seejärel see väheneb ca 1%ni SKPst. Praegune kõrgem defitsiit on tingitud hõive langusest kriisi ajal, pensionide asendusmäära ajutisest tõusust ja II samba maksete vahepealse peatamise kompenseerimisest.

Seega tuleb pikas perspektiivis igal aastal lisaks sotsiaalmaksu tuludele leida riigieelarvest täiendavaid maksutulusid pensionikulude katmiseks või vähendada muid kulutusi, nii nagu see on juba praegu. Tulevikus võtab see riigieelarvest siiski suhteliselt väiksema osa, olles praktiliselt võrdne sotsiaalmaksust II sambasse siirdatavate summadega. Viimast ei saa aga ära kaotada, sest see siire oli eelduseks, et inimesed teeksid ka oma palgast makseid II sambasse.

Miks jääb I samba defitsiit prognooside kohaselt kestma, kui pensionisüsteemi parameetreid ei muudeta? Minu simulatsioonid näitavad, et kõige olulisem põhjus on siin see, et me elame tulevikus kauem. See tähendab, et oleme ka pensionil kauem. Kui oodatav eluiga ei tõuseks, vaid inimesed sureksid tulevikus samamoodi nagu 2009. aastal, siis jõuaks I sammas tegelikult defitsiidist välja. Tööturu arengud mõjutavad I samba defitsiiti vähem, sest väiksem hõive toob kaasa ka väiksemad pensionikulutused tulevikus.

Kui oodatav eluiga ei pikeneks, siis oleks I sambast inimeste pension küll veidi väiksem, sest ka tööealisi inimesi, kes sotsiaalmaksu maksavad, on vähem. Kuid seda kompenseeriks suurem pension II sambast, sest kogutud summad jagunevad lühema pensionil oleku aja peale.

Rahvastikuprognoosides kasutatavate eelduste kohaselt oleks 65-aastase inimese oodatav eluiga 2026. aastal veel ca 18 aastat ja 2060. aastal ca 22 aastat. Simulatsioonid näitavad, et I samba defitsiidi kaotakski samal perioodil pensioniea tõstmine 4 aasta võrra, vanuseni 69 ca 2046. aastaks.

Minu hinnangul ei ole Eesti pensionikindlustus kokku kukkumise äärel, kuid kindlasti peab ka Eesti pensionikindlustus kohanema toimunud muutustega rahvastiku vanuskoosseisus, tööturul, makromajanduses ja finantssektoris.

Ja see järkjärguline kohanemine on juba viisteist aastat kestnud ja kestab ka edaspidi. Pensioniiga on tõstetud ja see tõuseb veelgi, inimesed peavad ise rohkem säästma pensionipõlveks II pensionisamba abil, reegleid finantssektori jaoks, kuhu me oma raha paigutame, on muudetud rangemaks, nende haldustasud madalamaks ja nende tegevus läbipaistvamaks.

Inimese õnneks, kuid pensionikindlustussüsteemi suureks riskiks, on ikka eluea pikenemine. Sellega peab pensionisüsteem ja sellest tulenevalt ka inimesed kohanema. Kui eluiga pikeneb, ongi loomulik, et ka inimesed peavad kauem töötama või leppima madalama pensioniga.

Pensionisüsteemi kohanemised võivad olla kas teatud aja tagant poliitikute otsustatud, nagu meil pensioniea tõstmine 65 eluaastani või pensionide muutmised majanduskriisi ajal. Kuid kuna rahvastikunäitajate prognoosimine nii pika aja peale on väga keeruline, kuid samas mõju pensionisüsteemile on väga suur, siis on paljud riigid pensionisüsteemi sisse ehitanud automaatsed kohanemismehhanismid, mis muudavad pensionide suurust ja pensionile mineku aega sõltuvalt demograafilisest arengust ja majandusolukorrast.

Lisaks on oluline, et pensionikindlustussüsteem ise toetaks inimeste kauem töötamist, see tähendaks, et ta ei soodustaks ega võimaldaks varem pensionile jäämist ennetähtaegsete pensionide, töövõimetuspensionide või erinevate eripensionide kaudu.

Märkus analüüsi kohta: ülaltoodud arvutused on leitud minu tehtud kohordipõhisest pensionimudelist, mida on Praxise uurimisprojektide kaudu toetanud eri aegadel Riigikogu kantselei, Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium. Siiski üksnes mina ise vastutan ülalmainitud arvude õigsuse eest. Nende arvude kasutamine enda finantsotsuste tegemisel või poliitilistes debattides on lugejate enda risk. Arvutused ei arvesta vanemapensioni võimalikku kehtestamist, muutusi töövõimetuspensionide määramise korras, eripensionide võimaliku kaotamise mõju I ja II sambale ega muid kvalitatiivseid muutusi pensionisüsteemis.

Valitsus on lubanud tõsta järgmise aasta 1. aprillil pensione 4,4%. Miks just nii palju ja miks mitte vähem või rohkem? Pensionide plaanitavat tõusu aitavad selgitada kaks valemit:

1) Arvutuslik pensioniindeks: 0,2 x 4,9% + 0,8 x 5,4%=5,3%
2) Pensioniindeksi tasaarveldus: 5,3% – 0,9% = 4,4%

Esimene valem näitab, et pensioniindeksi arvutuslik väärtus oleks rahandusministeeriumi suvise prognoosi andmete kohaselt ca 5,3%. See on leitav kui kaalutud keskmine: 20% tarbijahinnaindeksi aastasest muutusest, mis on 2011. aastal prognooside järgi 4,9%, ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise juurdekasvust 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga, mis on prognooside kohaselt ca 5,4%.

Teine valem näitab, et plaanitud pensionide tõus on järgmise aasta 1. aprillist siiski väiksem kui 5,3%, sest pensionärid on maksumaksjate ees „võlgu“ varasemate aastate pensionide mittelangetamise eest. Kokku on võlg 4,6%. 2012. aastal tasaarveldatakse sellest võlast ca viiendik (0,9%). Selle tulemusena tõusevad pensionid eelarve seletuskirja kohaselt järgmisel aastal 4,4%.

Märkus: 2012-2016 prognoos tuginedes rahandusministeeriumi andmetele

See kui palju järgmisel aastal vana võlga tasaarveldatakse on tegelikult paindlik otsus. Valitsus võiks seda teha ka kõik korraga, kuid siis oleks pensionide tõus alla protsendi (0.8%=5,4%-4,6%), mis näeks välja naeruväärne ja ei oleks ilmselt poliitiliselt vastuvõetav arvestades, kui palju on viimastel aastatel kerkinud hinnad. Tasaarveldamist täiesti edasi lükata ka pole mõtet, sest tõstmine 5,4% võrra suurendaks järgmise aasta pensionikindlustuse defitsiiti veelgi ja suurendab riski, et kogu avaliku sektori defitsiit kujuneb suuremaks kui 3% SKPst. Seega on välja hõigatud 4,4% igati hea kompromiss kahe äärmuse vahel.

Indeksite puhul tuleb tähele panna, et mitme aasta lõikes ei anna pensioniindeksi juurdekasvude korrutis sama tulemust, mis algselt külmutatud pensionid ja seejärel tasaarvestatud muutus. Näiteks pensionide langus esimesel aastal 5% ja kasv järgmisel aastal 9% annab kokku tõusu 3,55% (0,95×1,09= 1,0355). Kuid esimesel aastal pensionide külmutamine (muutus 0%) ja järgmisel aastal madalam tõus (4%) annaks kokku pensionitõusu 4%. (1,00×1,04=1,04).

Kasutades mineviku andmeid ja rahandusministeeriumi prognoose (vt eelmine ja järgmine joonis) saab ka välja arvutada, kas pensioniindeksi kohanemise perioodi lõpuks (nt 2016 aastaks kui tasaarveldus tehakse viie aasta jooksul), on pensionid kõrgemad või madalamad.

Arvutused viitavadki, et 2016. aastaks peaksid pensionid olema ca 1,5% võrra kõrgemad (ja kulud seetõttu riigieelarvele suuremad) seetõttu, et pensione ei vähendatud kriisi ajal ja tasaarvestatakse järgmistel aastatel. Kas pensionäride rahuolu on kokkuvõttes kõrgem 2008-2016 toimunud indeksite kohandamisest, sõltub aga ka eakate eelistustest ja võimalustest säästmise ja laenamisega enda tarbimist ise siluda üle majanduskriisi aastate.

Märkusena, et sellisest indeksitega mängimisest saadavat võitu või kaotust riigieelarve jaoks mõjutab lisaks ülaltoodud matemaatilisele efektile ka pensioni saavate inimeste koguarvu muutus kohandamisperioodi ajal, samuti defitsiidi finantseerimise kulu muutus.

P.S. Kõik, mis ülal kirjas, on enda isiklikud mõtted ja enda arvutused, mis võivad sisaldada näpukaid. Need ei väljenda ei Praxise ametlikke seisukohti ja ei pruugi kokku langeda ministeeriumite seisukohtadega.