Mõttehommik, 29.02.2012

Uuendatud versioon 29. veebruar 2012

PREAMBULA

Internetist on saanud sedavõrd oluline teiste, mujal varem määratletud õiguste teostamise vahend, et juurdepääs internetile väärib ka ise põhiõiguse staatust.

Üldtunnustatud inimõigused ja Eesti põhiseaduses sätestatud kodanikuõigused kehtivad internetis täpselt nii, nagu ka väljaspool seda. Need õigused on vääramatud ning ülimuslikud nii kehtivate kui tulevaste seaduste, regulatsioonide ja rahvusvaheliste lepete suhtes. Kellegi õigusi ei tohi piirata pelgalt seetõttu, et ta kasutab nende teostamiseks internetti või mistahes muid, tulevikus loodavaid vahendeid.

Käesolevad teesid ei kujuta endast ammendavat õiguste kataloogi, vaid 2012. aasta alguses Eesti kodanikuühiskonnas aset leidnud avatud arutelu vahetulemust. Teesid ei ole lõplikud ega igavesed; uute tehnoloogiate inimestele kättesaadavaks muutudes võib ja tuleb ka neid täiendada.

Mõistame, et teesid võivad kohati väljuda kehtiva õiguse raamidest. Oleme seisukohal, et tehnoloogia areng ja laienev levik toob kaasa vajaduse olemasolevate õigusaktide täiendamiseks või muutmiseks, et tagada inim- ja kodanikuõiguste jätkuv kaitse.

Teesid rõhutavad internetikasutajate õigusi, mis võiksid kehtida mitte ainult Eestis (ja meie põhiseaduse kontekstis), vaid ka mujal maailmas.

Mõttepaberi esimese versiooni koostasid Linnar Viik, Daniel Vaarik, Sten Tamkivi ja Marten Kokk.

Avaliku arutelu käigus on seda muudetud ja täiendatud mitmete ettepanekutega, sealjuures avalike kommentaaride alusel Praxise blogis 14. – 24. veebruaril 2012.

MÕISTED

Kasutaja – inimene, kes kasutab sideteenuseid, suhtlemaks teiste inimestega või saamaks juurdepääsu sisuteenustele. Kõiki tegelikke ja potentsiaalseid kasutajaid tähistatakse teeside tekstis sõnaga “igaüks”.

Sideteenuse pakkuja – ettevõtja, kes pakub kasutajatele vahendeid ja teenuseid, mis võimaldavad neil suhelda teiste kasutajatega või saada juurdepääs sisuteenustele.

Sisuteenuse pakkuja – inimene, ettevõtja või riigiasutus, kes pakub kasutajatele andmete hoidmise või töötlemise teenuseid või annab kasutajatele juurdepääsu oma andmekogudele.

Internetiteenuse pakkuja – sideteenuse või sisuteenuse pakkuja

Riik – avalik sektor, mis hõlmab nii seadusandliku, täitev- kui kohtuvõimu asutusi kui avalikke teenuseid osutavaid ettevõtjaid nii riiklikul, kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Internet – kasutajatele kättesaadav side- ja sisuteenuste kogum.

1. LIGIPÄÄS

Igaühel on õigus interneti ligipääsule ja selle kasutamisele.

  • Internetiteenuse pakkujad on vabad piirangutest, mis muudaksid teenused kallimaks või võiksid muul moel vähendada nende kättesaadavust kasutajatele.

2. JAGAMINE

Igaühel on õigus informatsiooni internetis vabalt luua, otsida, vastu võtta ja edastada.

  • Interneti laialdane kättesaadavus võimendab info vaba liikumise positiivset mõju.

3. LOOMING

Igaühel on õigus osa saada internetis jagatavast rikkalikust kultuuri- ja teadusvaramust ning seda oma loominguga täiendada ja täiustada.

  • Igaühel on õigus olla tunnustatud oma loomingu loojana.
  • Igaühel on õigus teha internetis leiduvast õiguspäraselt avaldatud loomingust ja muust õiguspäraselt avaldatud teabest enda ja oma leibkonna tarbeks koopiaid ning neid nii muuta, kasutada kui hävitada.
  • Piiramata eelpool sätestatud õigusi, on igaühel õigus kehtestada seadusega piiratud tähtajal tingimusi oma loomingu kasutamisele ja levitamisele. Need tingimused ei tohi olla vastuolus interneti kui terviku põhimõtetega ega takistada informatsiooni vaba liikumist.

4. SÕNAVABADUS

Igaühel on õigus sõna- ja mõttevabadusele internetis.

  • Igaühel on õigus oma arvamust avaldada ning meelsust näidata virtuaalsetel protestidel ja meeleavaldustel. Sisuteenuse pakkujal on õigus kehtestada oma teenuse täpsemaid kasutustingimusi ja modereerida nendega nõustunud kasutajate panust oma keskkonda.

5. ISIKUANDMED JA TUVASTAMINE

Igaühel on õigus tema kohta internetis talletatud isikuandmete kaitstusele.

  • Isikuandmete käsitlejatel on kohustus kasutajale selgitada, miks ja kuidas nad andmeid kasutavad.
  • Igaühel on õigus tõestada oma isikut ja autoriseerida enda nimel tehinguid kasutades digitaalallkirja.
  • Igaühel on õigus nõuda teenuspakkujalt oma arhiivina salvestatud andmete väljajätmist või  kustutamist.

6. TURVALISUS

Igaühel on õigus eneseväärikusele ja turvalisusele internetis.

  • Igaühel peab olema võimalus kasutada internetti küberkiusamist ja identiteedivargusi kartmata. Lastel on eriline õigus turvalisele internetile, kartmata seksuaalsel või muul viisil ärakasutamist.

7. E-DEMOKRAATIA

Igaühel on õigus saada nii kodaniku kui külalisena riigi teenuseid elektrooniliselt.

  • Riigi teenused on kättesaadavad sõltumata kasutaja füüsilisest asukohast ja igaüks saab osaleda elektrooniliste kanalite kaudu avaliku võimu teostamises. E-demokraatiat tuleb soodustada ning muuta inimeste kaasamine õigusloomesse elektrooniliste kanalite kaudu võimalikult lihtsaks ja kättesaadavaks.
  • Kodanike ja riigi vahel elektrooniliselt vahetatud sõnumid ning internetis toimuvad avalikud arutelud on sama väärtuse ja kaaluga kui füüsiliselt või paberil toimuv infovahetus.

8. E-TURG

Igaühel on õigus turvalisele, riigipiire ületavale e-kaubandusele, lepingute sõlmimisele ja raha edastamisele interneti kaudu.

  • Kasutajatel on vabadus valida makseviiside vahel ning neid ei tohi sundida võlasuhtesse või liigsete isikuandmete avaldamisele vaid seetõttu, et makse toimub internetis.

9. PRIVAATSUS

Igaühel on õigus tema era- ja perekonnaelu ning sõnumivahetuse saladuse austamisele internetis.

  • Igaühel on õigus kaitsta oma internetis hoitavat ja edastatavat infot krüptograafiliste vahenditega.
  • Igaühel on õigus soovi korral mitte avaldada internetis oma identiteeti ja jääda anonüümseks või kasutada pseudonüüme.

10. ANDMED

Igaühel on õigus oma internetis salvestatud andmetele.

  • Kasutaja poolt sisuteenuse pakkujale hoidmiseks usaldatud andmed on kasutaja omad. Keegi ei tohi neid kasutaja loata töödelda. Sisuteenuse pakkuja ei tohi teenuse kasutustingimusi täitva kasutaja andmeid hävitada ega takistada kasutaja juurdepääsu nendele.
  • Andmete hoidja vastutab kasutajate andmete säilitamise ja kaitsmise eest.

11. AVATUD INTERNET

Igaühel on õigus valida, milliseid sisuteenuseid ta kasutab.

  • Sisuteenuse valiku teeb kasutaja ise; ei riik ega sideteenuse pakkuja ei tohi teda selles takistada.
  • Kasutajal on õigus saada riigilt infot masintöötlemist võimaldava andmevoona.

12. ÕIGUSTATUD OOTUS

Igaühel on õigus saada kinnitust, et tema kasutatavad avalikud internetiteenused vastavad siin loetletud põhimõtetele.

  • Iga inimene peab oma tegevusega kaasa aitama nende õiguste ja vabaduste austamisele.

13. PIIRANGUD

Interneti kasutamist tuleb reguleerida võimalikult vähe.

  • Piiranguid interneti kasutamisele võib seada vaid seadusandja ning kohaldada kohus, kaaludes iga kord sellise piirangu vajalikkust ja sobivust demokraatlikku ühiskonda.
  • Piirangu teostaja tegevus peab olema läbipaistev ja allutatud avalikule kontrollile.
  • Internetti puudutavate regulatsioonide muutmine peab toimuma avatud, multilateraalses koostöös, kus osalevad nii riigid, ettevõtted, vabaühendused kui internetikasutajad.

TEESIDE VÕIMALIK ARENG

Püüame luua kontakte ka teistes riikides käivitatud samasuunaliste algatustega – näiteks  irpcharter.org jt

Õiguslik vorm on arutluse all. Ettepanekuid on nii rahvusvahelise harta  loomiseks; internetikasutajate õigustele seadusliku jõu andmiseks Eestis või globaalselt; kasutamiseks vajadusel ACTA preambula inspiratsiooniallikana, sidumata seejuures teeside jõustamist ACTA võimaliku jõustumisega.

 

Mõttehommik, 14.02.2012

Tähelepanu! Kutsume osalema arutelus internetivabaduse teeside üle 29. veebruaril kell 15 – 16.30 Solarise keskuse Apollo raamatupoe kohvikus.

Linnar  Viik tutvustab internetivabaduse teeside uuendatud versiooni , mida on oluliselt täiendatud avalike kommentaaride põhjal.

Teeside algatajad ja kommenteerijad pakuvad välja ettepanekuid, kuidas inimeste põhiõigusi senisest paremini saaks infoühiskonnas tagada. Millised on praktilised sammud, mida Eestis (ja ka rahvusvaheliselt) tuleks lähiajal ette võtta?


Käesolev mõttepaber on koostatud ühiskonnas diskussiooni alustamiseks internetikasutajate põhiõiguste teemal, mida riigid ja kodanikud peaks alati järgima uute seaduste loomisel, välislepingute sõlmimisel, e-teenuseid luues ja internetti kasutades. Mõttepaber ise ei ole kellelegi juriidiliselt siduv ega ürita lahendada õiguslikke probleeme intellektuaalse omandi kaitsmisel internetikeskkonnas.
Oleme lähtunud Inimõiguste Ülddeklaratsiooni, ÜRO Kodaniku- ja Poliitiliste Õiguste Rahvusvahelise Pakti, Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse asjakohastest sätetest ning uurinud varasemaid rahvusvahelisi internetiõiguste manifeste ja deklaratsioone. Mõttepaberi esimese versiooni koostasid Linnar Viik, Daniel Vaarik, Sten Tamkivi ja Marten Kokk .
Diskussioonis on oodatud osalema kõik inimesed, organisatsioonid, ettevõtted ja riigiasutused. Loodame teie kommentaare ja esimest sisukat panust Vabariigi aastapäevaks, 24. veebruariks 2012.

Mõttepaber

1. Igaühel on õigus interneti ligipääsule ja selle kasutamisele. Seda võib piirata vaid kohtu otsusega, niivõrd kui see on vajalik demokraatlikus ühiskonnas teiste inimeste õiguste kaitseks. Interneti laialdane kättesaadavus võimendab info vaba liikumise positiivset mõju ning internetiteenuse pakkujaid ei koormata kohustustega, mis muudaksid teenused kallimaks ja kättesaamatumaks.

2. Igaühel on õigus internetis vabalt luua, otsida, vastu võtta ja edastada informatsiooni, kuni see pole vastuolus demokraatlikus ühiskonnas vajalike seadustega teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kõlblusnormidega või vajadusega kaitsta teiste inimeste väärikust.

3. Igaühel on õigus saada osa internetikogukonnas jagatavast rikkalikust kultuuripagasist, nautida loodud kunsti ja õppida teadussaavutustest. Autoril on õigus oma loomingu kaitstusele Internetis vastavalt tema kui autori antud juhistele ja nende õiguste kaitset reguleeritakse nii, et see sobituks interneti kui terviku põhimõtetega ja ei takistaks vaba informatsiooni liikumist. Internetis leiduvast informatsioonist enda tarbeks koopiate tegemine ja nende mitteärilistel eesmärkidel kasutamine on lubatud.

4. Igaühel on õigus sõna- ja mõttevabadusele internetis. Arvamuse avaldamist ei või piirata, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel vaenu õhutamise takistamiseks. Igaühel on õigus oma meelsust näidata virtuaalsetel protestidel ja meeleavaldustel.

5. Igaühel on õigus tema kohta internetis talletatud isikuandmete kaitstusele ja isikuandmete käsitlejatel on kohustus kasutajale selgitada, miks ja kuidas nad andmeid kasutavad. Igaühel on õigus tõestada oma isikut riigi ees ja autoriseerida enda nimel tehinguid kasutades digitaalallkirja.

6. Igaühel on õigus eneseväärikusele ja turvalisusele internetis, kartmata küberkiusamist ja identiteedivargusi. Lastel on eriline õigus turvalisele internetile, kartmata seksuaalsel või muul viisil ärakasutamist. Riigil on kohustus võtta turvalisuse tagamiseks meetmeid rahvusvahelises koostöös ja riigisiseselt, seejuures hinnates, et meetmed ei kahjustaks ebamõistlikult kõigi internetikasutajate vabadusi.

7. Igaühel on õigus saada nii kodaniku kui külalisena riigi ja omavalitsuste teenuseid elektrooniliselt sõltumata oma füüsilisest asukohast ja osaleda elektrooniliste kanalite kaudu avaliku võimu teostamises. E-demokraatiat tuleb soodustada ja inimeste kaasamine õigusloomesse elektrooniliste kanalite kaudu muuta võimalikult lihtsaks ja kättesaadavaks.

8. Igaühel on õigus turvalisele, riigipiire ületavale e-kaubandusele, lepingute sõlmimisele ja raha edastamisele interneti kaudu.

9. Igaühel on õigus tema era- ja perekonnaelu ning sõnumivahetuse saladuse austamisele internetis. Kellelgi kolmandal ei ole õigust sellesse sekkuda muul viisil, kui kohtu loal ja kooskõlas seadusega.

10. Igaühel on õigus saada kinnitust, et tema kasutatavad avalikud interneti-teenused vastavad siin loetletud põhimõtetele ja iga inimene peab oma tegevusega kaasa aitama nende õiguste ja vabaduste austamisele.

11. Internetti puudutavate regulatsioonide muutmine peab toimuma avatud, multilateraalses koostöös, kus osalevad võrdsete partneritena riigid, ettevõtted, vabaühendused ja internetikasutajad.

Teesid inglise keeles.