Mõttehommik, 27.02.2015

Hanna-Stella Haaristo, Praxise hariduspoliitika analüütik

Eesti rahvaarv ning ühes sellega ka tööealiste inimeste arv väheneb. Üheks võimaluseks üha süvenevat töökäte puudust leevendada on teha ära rohkem tööd väiksema arvu inimestega ehk tõsta meie produktiivsust. Vaadates aga otsa olemasolevale tööjõule seisame silmitsi tohutu väljakutsega – ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast (hinnanguliselt üle 210 000 inimese) on hetkel madala haridustasemega, st nad on omandanud vaid üldkeskhariduse või põhihariduse või pole sedagi. Madal haridustase mõjutab oluliselt inimeste tööhõivet – 2012.a oli kuni põhiharidusega inimeste töötuse määr 23,5%, kutse- ja keskharidusega inimestel 10,5% ning kesk-eri- ja kõrgharidusega inimestel 6,1%. Meie tööturg nõuab üha uusi oskusi ja teadmisi ja kõrgemat kvalifikatsiooni, eriti olukorras, kus soovime oma tootlikkust suurendada. Selleks oleks oluline suur osa madala haridusega täiskasvanutest tuua tagasi haridussüsteemi – pakkuda neile võimalusi ja tingimusi osalemaks taseme-, täiendus- või ümberõppes, et omandada vajalik eriala või kvalifikatsioon. Eestis on aga täiskasvanute võimalused, huvi ja motivatsioon elukestvas õppes osaleda väga madal – 2013.aastal osales vaid 12,6% 25-64.aastaseid inimesi koolituses või õppes (võrdluseks näiteks Taanis 32,4%, Soomes 24,9%).

Kõige vähem aga osalevadki elukestvas õppes just madalama haridustasemega inimesed, kelle peamisteks takistusteks on uuringute põhjal majanduslikud raskused, madal õpimotivatsioon ja vähene teadlikkus õppimisvõimalustest. Probleemideks on ka näiteks asjaolud, et Eestis pakutakse kutseõpet peamiselt päevases õppevormis (kuidas töötav täiskasvanu peaks saama koolis käia?), statsionaarses õppes olijad ei või olla töötud (kuidas peaks üks töötu inimene olema motiveeritud kooli minema, kui kaotab sellega ligipääsu tööturuteenustele ja rahalistele hüvitistele?) ning üle 21-aastastel üldhariduskooli õppijatel ei ole ravikindlustust (kuidas see toetab tasemehariduse omandamist?). Seega vajaks madala haridustasemega inimeste osakaalu vähendamine Eestis ennekõike hoiakute muutumist, majanduslikku toetust ja tugiteenuseid ning paremat teavitustööd, millele aga siiani on väga vähe keskendutud. Praxise arvutused (Joonis 1) näitavad, et seniste tegevuste ja trendide jätkudes madala haridustasemega inimeste osakaal tööealisest elanikkonnast küll veidi väheneb järgneva 15 aasta jooksul, kuid jääb siiski väga kõrgeks – aastal 2030 oleks vähemalt iga neljas Eesti tööealine inimene jätkuvalt ilma kutse- või kõrghariduseta. Niimoodi me olemasoleva tööjõuga tootlikkust ilmselgelt ei suurenda. Seega on äärmiselt oluline järgnevate aastate jooksul aktiivselt panustada nende takistuste vähendamisele, mis seni madala haridustasemega inimeste ees on seisnud kutse või eriala omandamisel.madala haridusega tootajad

  • LUBADUSED

Kuigi pea kõik täisnimekirjaga erakonnad räägivad oma programmides hariduse kättesaadavuse tagamisest kõikidele inimestele, ei ole väga selgelt aru saada, kuivõrd oluliseks probleemiks nad madala haridustasemega täiskasvanute suurt osakaalu ühiskonnas peavad. IRL mainib vajadust parandada Eesti tööealise elanikkonna erialast haridust ning SDE vajadust saada üle kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu puudusest, REF on eesmärgiks seadnud töötajate haridustaseme tõstmise. Pigem keskenduvad pea kõik erakonnad vajadusele viia Eesti haridussüsteem vastavusse tööturu vajadustega, mis kindlasti on ka tegelikult üheks sammuks madala haridustasemega inimeste osakaalu vähendamisel. Elukestvat õpet ja selle olulisust mainivad oma programmides nii REF, IRL kui ka SDE, kuid ainult IRL on seejuures otseselt lubanud käivitada ja tagada riikliku rahastamise Elukestva õppe strateegias ette nähtud tegevustele. Täiskasvanut õppijat mainib oma programmis ainult SDE, Keskerakond toob sihtrühmana välja täiskasvanud puuetega inimesed ning REF rõhutab ennekõike vanemaealiste (55+) haridusvõimalusi.

Eelnevat taustaolukorra kirjeldust silmas pidades on aga oluline erakondade valimisprogramme vaadeldes see, et palju on küll keskendutud haridusvõimaluste pakkumisele, kuid täiskasvanud õppijatele oluliste tingimuste loomisele ja tagamisele pole tähelepanu pööratud. Peamiseks erakondade lubaduseks, mis osaliselt kindlasti vähendaks teatud takistusi elukestvas õppes osalemisel, on erisoodustusmaksu kaotamine tööandja kulutustelt töötajate haridusele (IRL ja REF ainsana ei luba seda). Siiski, osaliselt võib täiskasvanud õppijatele vajalike tingimuste loomisena käsitleda ka näiteks erakondade lubadusi tagada kutse- ja kõrgkoolide õppuritele õppetoetusi ja stipendiumeid ja IRLi lubadust jätkata tasuta kõrghariduse pakkumist. Teisalt võib aga nende skeemide kokkupuude täiskasvanud õppijaga jääda väga kaugeks või olematuks, kuivõrd senised rahastamissüsteemid soosivad pigem noori, täiskoormusega päevases õppes õppijaid, mida aga täiskasvanud madala haridustasemega inimesed suure tõenäosusega ei ole.

Vaid SDE on visioonina kirjeldanud olukorda, kus igas eas inimestel on motivatsioon õppida – kuidas seda motivatsiooni aga näiteks madala haridustasemega inimeste puhul tõsta soovitakse, ei paista välja. SDE lubab küll riiklikult toetada teise erihariduse töö kõrvalt omandamist ülikoolides tasuta osaajaga õppes, aga see meede on mõeldud juba kutse- või kõrgharidust omavatele, mitte madalama haridustasemega inimestele. Üldise suundumusena paistab ka erakondade platvormidest, et inimeste haridustaseme tõstmisel ja töökäte puuduse vähendamisel nähakse lahendusena ennekõike kutsehariduse arendamist. Samas on senine olukord näidanud, et kutsekeskharidust pakutakse Eestis suures osas päevaõppes, mis aga näiteks töötavale ja/või perega täiskasvanute osalemist ei soosi.

lubadused

Hinnati valimistel täisnimekirjadega kandideerivate erakondade lubadusi.

Mõttehommik, 11.02.2015

Laura Kirss, Praxise hariduspoliitika programmi juht

Eesti tänane koolivõrk on siinse hariduse vajadustele ilmselgelt suureks jäänud, sest see on üles ehitatud aegadele, kui aastas sündis 21 tuhat last. Viimasel kümnel aastal on sündivus olnud märkimisväärselt väiksem. 2013. aastal sündis Eestis 13,5 tuhat last ning 2040. aastaks langeb see näitaja prognoosi kohaselt veelgi – 10-11 tuhandeni. Neid rahvastikutrende peegeldavad ka üldhariduse õpilaste andmed. Kuigi viimase kaheksa aastaga on Eesti üldhariduskoolide arv märkimisväärselt vähenenud (551 koolilt 498 koolile), on koolide arv siiski vähenenud poole aeglasemalt, kui samal ajal kahanenud õpilaste arv. Kui õpilaste arv on kahanenud 22%, siis koolide arv vaid 10%.

Nende arengute tulemuseks on ebaotstarbekas koolivõrk, mida iseloomustab ressursside ebamõistlik kasutamine – koolid on suureks jäänud ning liialt palju kulub väikestel maapiirkondade omavalitsustel ressursse, et pooltühje hooneid üleval pidada, samal ajal kui vajadus on ressursse investeerida eelkõige õppe kvaliteeti (õpetajad, õppematerjalid, tugispetsialistid jne). Nii on õpetaja palga osakaal Eesti üldhariduskuludest 36% (Soomes 52%, OECD riikide keskmine u 60%). Maapiirkondade väikeseid gümnaasiume ohustavad ka kvaliteediprobleemid, mis on tingitud nii sellest, et tasemel õpetajaid ei ole enam hästi võimalik leida pakutud osakoormusega tööle kui ka valikuvaesest gümnaasiumiprogrammist.

 koolivork

Praxis koostas 2014. aastal Eesti koolivõrgu prognoosi, mis osutas selgelt koolivõrgu korrastamise vajadusele ehk teisisõnu tõi välja, kui suur on erinevus tegelike koolide vajaduse ning praegu eksisteerivate koolide vahel. Kui võtta aluseks praegune sündimus ja rändeprognoos ning kokkuleppelised Haridus- ja Teadus­ministeeriumi koolivõrgu kriteeriumid, siis peaks Eestile piisama praegusega võrreldes oluliselt vähematest koolidest, nagu jooniselt 1 näha võib.

koolivork2

Eelnevast tulenevalt koostasime lühikese ülevaate sellest, mida erakonnad oma valimisprogrammides koolivõrgu kohta lubavad. Täpsemalt oli vaatluse all küsimused, kas koolivõrgu muudatusi on üldse käsitletud, kas muudatusi on kavandatud, kui muudatusi on kavandatud, siis kas sel juhul on ka midagi mainitud nende elluviimise kohta, kas pooldatakse riigigümnaasiume ning milline on erakondade nägemus tulevasest koolivõrgust (platvormides esitletud vaade). Järgnev joonis annabki ülevaate erakondade platvormides koolivõrgu teemal kajastuvast.

Kokkuvõttes näitab platvormide analüüs:

  • Kõik praegused parlamendierakonnad on koolivõrgu teemat oma programmides sisulisemalt kajastanud, tuues ära mingisuguse nägemuse koolivõrgust või seal kavandatavast. EKRE ja Vabaerakond mainivad teemat ühe lausega, mistõttu võib öelda, et nende programmides sisuliselt koolivõrgu teemat ei avata.
  • KE eristub teistest selle poolest, et on selgemalt vastu koolivõrgu korrastamisele ning praegu toimuvate muutuste jätkamisele, pooldades väikeste ja nö täistsükligümnaasiumide säilimist. IRL, RE ja SDE toetavad pigem seniste muutustega jätkamist. IRL ja SDE on REga võrreldes ehk vähem radikaalsete muutuste pooldajad, toetades selgemalt munitsipaalgümnaasiumide säilimist riigigümnaasiumite kõrval.
  • Kui IRL, SDE ja RE pooldavad riigigümnaasiume, siis KE puhul ei ole see selge. Viimased küll ei ütle otse välja riigigümnaasiumide loomise peatamist, kuid väikeste gümnaasiumide toetamine siiski riigigümnaasiumide vähesele pooldamisele osutab.
  • Erakondade programmid jäävad kõik väga napisõnaliseks selles osas, et kuidas koolivõrgu korrastamist planeeritakse. Vaid RE on seda lühidalt programmis maininud (optimaalne koolivõrgu kava koostatakse koostöös KOVide ja vabaühendustega), kuid selle lause sisuline mõte jääb siiski suuresti arusaamatuks. Arvestades, et KOVid on Eestis koolipidajad ning iga KOV soovib säilitada oma kooli, jääb ebaselgeks, mis rolli vabaühendused selle juures saaksid täita.
  • Kuna koolivõrk on siiski valija jaoks üsna tundlik teema ning sellega ei kaasne enamasti häid uudiseid, st enamus piirkondadele tähendab koolivõrgu korrastamine koolide või kooliastmete sulgemist, on erakonnad jäänud programmides koolivõrgu teemal pigem napisõnalisteks, vältides väga konkreetsete valikute tegemist.

skeem_koolivorgu_lubadused

Mõttehommik, 21.01.2015

17. detsembril 2014 toimus Praxise ja Briti Saatkonna koostöös ümarlaud “Sooteadlikkus koolis – mis ja milleks?“. Ümarlaual osalesid õpetajad, koolijuhid, õppejõud, ametnikud, huvirühmade esindjad, eksperdid ja haridusuuendajad.  Eesmärk oli leida üheskoos viise, kuidas toetada poiste ja tüdrukute võimete avaldumist ning arutleda, missugune on õpetajate ettevalmistus ja valmisolek sooteadlikuks lähenemiseks õppetöös ja koolikultuuris. Arutelu jaoks pakkusid inspiratsiooni tunnustatud haridussotsioloog Dr. Barbara Read Glasgow Ülikoolist, kes on pühendunud koolikultuuri ja soo seoste uurimisele üldharidus- ja ülikoolides, ning Praxise analüütikud Eve Mägi ja Karin Jõers-Türn, kes andsid ülevaate üliõpilaste ja õpetajate soolise võrdõiguslikkus alaste kogemuste ja hoiakute uuringu esmastest tulemustest.

Ümarlaua avas projekti Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse juht Helen Biin, kes juhtis tähelepanu Eesti ühiskonna soolisele tasakaalutusele ning rõhutas kodus ja koolis kogetu olulisust hoiakute ja väärtuste kujunemisel. Ta märkis, et lapsi õpetatakse varakult käituma poisi või tüdrukuna, piirates soostereotüüpse lähenemise kaudu laste täieliku potentsiaali rakendumist ning lapse arengut. Samuti tutvustas Helen projekti ühe olulise tulemusena loodud ainekursuseid Sugu ja haridus ning Ühiskonna sooline tasakaal(utus): analüüs ja lahendusvõimalused, mis on üliõpilastele Tartu Ülikoolis avatud alates 2014/2015.õ.a. kevadsemestrist. Lisaks neile toimuvad kevadel täiendkoolitused õpetajatele sooteadlikkuse arendamiseks ja arvestamiseks õppeprotsessis.

helen

Ümarlaua külalisi tervitas Krislin Aedla Briti saatkonnast, kes tutvustas lühidalt ettekandjat Dr. Barbara Read’i ning juhatas sisse peaettekande “Gender, Education and Equalities” (“Sugu, haridus ja võrdsused”). Dr. Barbara Read keskendus oma ettekandes soovaldkonnaga seotud küsimustele Suurbritannias, tuues juurde ka rahvusvahelise võrdluse vaatenurga. Hariduses tekkinud soolist lõhet ilmestas Dr. Read PISA uuringu tulemuste näitel, mille kohaselt ilmnevad pea kõigis riikides teatud oskustes suured soolised erinevused poiste ja tüdrukute tulemuste vahel. Lisaks soole mõjutavad Suurbritannias läbi viidud uuringute tulemustele toetudes poiste ja tüdrukute koolis hakkamasaamist ka perekonna sotsiaalmajanduslik staatus, etniline päritolu jmt tegurid.

Dr. Barbara Read tõi välja, et sageli põhjendatakse soolise lõhe tekkimist hariduses õpetajaskonna feminiseerumisega, poiste ja tüdrukute bioloogiliste erinevustega või ühiskonnas heakskiidetud naiselikkuse ja mehelikkuse mudelitega. Kuigi uuringud pole neid väiteid kinnitanud – sageli on need lausa ümbergi lükatud – on sellised seisukohad visad kaduma. Esineja sõnul on õpetajate soolise koosseisu muutmise või bioloogiliste ja sotsiaalselt konstrueeritud sooliste erinevuste rõhutamise asemel tõhusam strateegia sooliste erinevuste liigse rõhutamise vältimine. Uuringute tulemused kinnitavad, et koolides, kus soolisi erinevusi liialt ei rõhutata, on poistel paremad õppetulemused. Dr. Read rõhutas, et poiste ja tüdrukute toetamiseks on vajalik kogu kooli hõlmav terviklik lähenemine, mille hulka kuulub ka soostereotüüpide teadvustamine ja nende vastu võitlemine, liigsete sooliste erinevuste rõhutamise vältimine ning ühtviisi kõrgete ootuste seadmine nii poiste kui tüdrukute õppeedukusele.

barbra

Praxise üliõpilaste ja õpetajate soolise võrdõiguslikkus alaste kogemuste ja hoiakute uuringut tutvustades tõi Eve Mägi esile, et soolise tasakaalu teemale koolis pööratakse vähe tähelepanu ning ennekõike on fookus aineteadmiste ja õpiväljundite saavutamisel. Siinjuures ei ole tegemist õpetajate hooletu suhtumise vaid madala teadlikkusega. Kvalitatiivse uuringu tulemuste põhjal tegi ta järelduse, et õpetajad teavad nimetada küll mõningaid haridusliku ebavõrduse tagajärgi, nagu poiste väljalangevus põhikoolist või poiste madalamad õpitulemused teatud valdkondades, kuid samas ei osata oma käitumises soostereotüüpset lähenemist ära tunda ja õpetamisprotsessi stereotüüpidest vaba õpetamist lõimida. Eve Mägi toonitas õpetajate rolli olulisust noorte hoiakute ning tuleviku kujundamisel. Seega on tähtis suunata õpetajaid nägema kohti, kus nad õppetöös stereotüüpe taastoodavad ja anda oskusi sellest mustrist väljatulekuks. Ka õpetajad ise tunnevad selliste teadmiste ja oskuste vastu huvi.

Karin Jõers-Türni ettekandest üliõpilaste küsitluse esialgsete tulemuste kohta selgus, et paljud üliõpilased on kogenud koolielus ebavõrdset kohtlemist. Küsitlusele vastanute hinnangul eeldati koolis tüdrukutelt paremaid tulemusi ning neile pandi samade teadmiste eest paremaid hindeid kui poistele. Ka ühiskonnas tunnetavad üliõpilased soolist ebavõrdsust – meeste positsiooni Eesti ühiskonnas tajutakse paremana ning just meestudengid leidsid sagedamini, et nende haridus- kui karjäärivalikud on soostereotüüpide tõttu piiratud. Hoolimata ebavõrdsuse tajumisest evib tähelepanuväärne osa – ligi kolmandik – üliõpilastest soostereotüüpe kinnitavaid hoiakuid. Nii leitakse näiteks, et mees peaks olema pere peamine toitja ning poisse ja tüdrukuid peaks õpetama erinevalt. Seega on sarnaselt õpetajatele on ka üliõpilaste sooteadlikkus madal. Need hoiakud, mida kannab edasi meie üliõpilaskond, avaldavad mõju kõikidel elualadel ning taastoodavad soostereotüüpe toetavaid hoiakuid ja käitumist.

ymrlaud

Ettekannetele järgnenud lauaaruteludes mõtiskleti selle üle, missugune on sooteadlikkuse tase meie koolis, kuivõrd seda koolis kasutatakse ja mida saavad erinevates rollides olevad inimesed soostereotüüpidest lähtuva lähenemise vähendamiseks teha. Lauaaruteludes kerkis peamise probleemina ja sihipärase tegevuse takistajana esile erinevate osapoolte (sh õpetajad, koolijuhid, ametnikud) madal teadlikkus. Nenditi, et mõtteviis „laisad ja andekad poisid ning usinad tüdrukud“ on meie koolides tavapärane ning poiste ja tüdrukute käitumise ja õppeedukuse erinevuste peamiseks põhjuseks peetakse sageli poiste ja tüdrukute bioloogilisi erinevusi. Arutlejad leidsid, et sellisest lähenemisest tulenevalt eeldatakse poistelt madalamat õppeedukust ning antakse ebasobiv käitumine või kehvad õpitulemused kergemini andeks, samas kui tüdrukutele seatud ootused on kõrgemad ning nende staatus on akadeemilise eduga tihedamalt seotud. Tõdeti, et hoolimata soolise ebavõrdsuse märkamisest koolis, ollakse siiski veendunud kõigi võrdses kohtlemises ning ebavõrdsust ei peeta probleemiks.

Arutleti ka selle üle, mida on võimalik olukorra leevendamiseks ette võtta. Leiti, et soostereotüüpse lähenemise vähendamiseks üldhariduskoolis on eelkõige oluline probleemi märkamine ja oskus seda oluliseks pidada. See aga eeldab erinevate tasandite – ministeeriumite, kohaliku omavalitsuse, kooli juhtkonna ja õpetajate, lapsevanemate ja õpilaste – koostööd ja vastastikust toetust.

sooteadlikkuse skeem

Vaata skeemi suuremalt siin!

Ümarlaual osalejate hinnangul peaks õpetajate sooteadlikkuse tõstmine olema osa õpetajate põhikoolitusest ega tohiks toetuda üksnes täiendkoolituskursustele. Lisaks põhikoolitusele aitavad ka erinevad teemakohased üritused, töötoad, illustreeriv infomaterjal jms sooteadlikkust tõsta. Sooteadlik õpetamine koolis vajab ka toetavaid õppematerjale ning õpetajate oskust õppematerjali soolise võrdõiguslikkuse vaatenurgast kriitiliselt hinnata. Teemaga hästi kursis olev õpetaja saab toetada kolleege ja sooteadliku lähenemise juurutamist koolikultuuris, samuti kaasata õpilased arutellu soolise võrdõiguslikkuse teemadest.

Koolijuhi toetuseta on sooteadlikku lähenemist koolis keeruline rakendada, mistõttu on oluline ka kooli juhtkonnale pakkuda soostereotüüpsete praktikate vähendamiseks vajalikke teadmisi ja oskuseid. Koolijuhi eestvedamisel saab sooteadliku lähenemise põhimõtteid rakendada kooli õppekavas, milleks Riiklik õppekava annab soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete väärtustamise kaudu suurepärase aluse. Lisaks koolile mõjutab tasakaalustatud lähenemise kasutamise edukust teisedki grupid. Kahtlemata on soostereotüüpse lähenemise vähendamisel oluline kooli ja kodu koostöö, samuti laiema avalikkuse, nt ajakirjanduse, toetus.

ymarlaud2

Toimunud ümarlaud tõi kokku üle kuuekümne huvilise ning andis neile võimaluse hariduse ja soo teemal arutleda, leida mõttekaaslasi ning otsida lahendusi probleemidele, mis on tekkinud seoses soostereotüüpse lähenemisega üldhariduskoolis. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine on aeganõudev protsess; teadlikkuse tõstmine ning koostöö erinevate tasandite ja huvirühmade vahel on soostereotüüpide murdmiseks ainuvõimalik tee. Sooteadliku lähenemise levikule aitavad oluliselt kaasa süstemaatilised koolitused, eelkõige õpetajakoolituses, eesmärkide seadmine, pidev tugi ning nõustamine ning toetavate materjalide olemasolu.

Ümarlaud toimus Praxise projekti “Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine kõrg- ja üldharidusse” raames. Projekti rahastab Norra toetuste 2009-2014 Soolise võrdõiguslikkuse ning töö- ja pereelu ühitamise programm.

Kokkuvõtte koostasid: Karin Jõers-Türn, Eve Mägi, Helen Biin

Mõttehommik, 24.01.2014

Mõttekeskus jätkab sel aastal tegevust oma põhivaldkondades, milleks on valitsemine ja kodanikuühiskond, majandus, haridus, tervis ning töö- ja sotsiaalala. Järgnevalt saab aimu, mis meil ühes või teises valdkonnas 2014. aastal plaanis on.

  • Valitsemine ja kodanikuühiskond

Valitsemise ja kodanikuühiskonna valdkonnas jätkame tuttavatel teemadel. Kõigepealt, juba veebruaris esitletakse uuringut, millest saab teada, kui paljud inimesed Eestis tegelevad vabatahtlikkusega. Eelmine selline ülevaade tehti 2009. aastal. Kordusuuringu teeme ka vabaühendustele avalike teenuste üleandmise teemal. Mõlemad analüüsid aitavad teha  kodanikuühiskonna arendamise arengukava (KODAR) uuendamisel õigeid otsuseid. Uusi teemasid toome avalikkuse ette koos EMSLiga tulevikugrupi projekti raames – esitleme ühendustele trende, mis nende elu lähitulevikus mõjutavad ja nõustame, kuidas neid suundi oma tegevuses arvestada.Tegeleme edasi ka ühenduste rahastamise korrastamisega ning uuendame isikliku maksukoormuse kalkulaatorit, mida on kasutanud juba üle 44 000 inimese.

  • Haridus

2014. aastal on hariduspoliitika valdkonnas oodata väga mitmesuguseid töid ning analüüse valmib erinevate haridusvaldkondade kohta. Üldhariduse töödest on olulisim aasta esimeses pooles valmiv üldhariduse koolivõrgu analüüs, mis prognoosib Haridus- ja Teadusministeeriumi etteantud kriteeriumitest lähtuvalt 2020. aastaks Eestile optimaalset põhikoolide ja gümnaasiumide võrku (stsenaariumide analüüs). Töö tulemusel valmivad gümnaasiumivõrgu prognoosid maakonniti ning põhikoolivõrgu prognoosid kohalike omavalitsuste kaupa kooliastmete lõikes.

Teistest üldhariduse valdkonna töödest on teostamisel õpetajapoliitikate ülevaade ning jätkub projekt migratsioonitausta ja eesti keelest erineva emakeelega õpilaste haridusest (SIRIUS võrgustik). Kavas on analüüsida migratsioonitaustaga õpilaste hariduspoliitikat Baltimaade võrdluses ning arendada valdkondlikku koostööd Balti riikidega, sh arutelud poliitikakujundajatega. Koostöös Horvaatiaga on kavas arendada üldhariduskooli õpetajate multikultuurilist kompetentsust ja õpetajatega koostöös arendada välja koolitusmoodul migratsioonitausta ja riigi keelest erineva emakeelega õpilaste õpetamiseks. Eesti kohta valmib kaks juhtumiuuringut migratsioonitaustaga õpilaste vanemate jätkusuutlike algatuste kohta.

Kõrghariduses jätkub rahvusvaheline projekt Eurostudent V. Rahvusvahelise üliõpilaste sotsiaalmajandusliku olukorra ja eluolu uuringu Eurostudent V tegevused jõuavad 2014. aastal kõige põnevamasse faasi – uuringus osalevad riigid on oma andmed kogunud ning konsortsiumile edastanud ning peagi on algamas andmete analüüs ja uuringu lõpparuande koostamine. Praxise peamiseks ülesandeks on kogutud andmete põhjal erinevate lühiülevaadete kirjutamine, uuringu lõpparuande tulemuste levitamise ja kasutamise kavandamine ning osalevate riikide toetamine tulemuste levitamisel. Samal ajal on projektiga liitunud uued riigid (Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Ukraina, Valgevene, Armeenia, Kasahstan), kus alles käesoleval aastal uuringut esmakordselt ellu viima hakatakse, Praxise ülesandeks on neid riike selles protsessis oma teadmiste ja oskustega toetada.

Täiskasvanuhariduses on koostöös CentARiga teostamisel PIAAC Eesti analüüsi kaks temaatilist aruannet: a) Oskuste kasulikkus tööturul (sh ettevõtlus, ettevõtlikkus ja oskused) ning b) Kellel on risk jääda madalate oskustega ning kuidas vältida madalate oskuste lõksu. Oskuste kasulikkus sotsiaalses sfääris. Need analüüsid võimaldavad heita lähemat pilku Eesti täiskasvanute oskustele, luues täpsemaid seoseid nii tööturu kui ka sotsiaalvaldkonnaga.

Lisaks analüüsime täiskasvanute tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse protsessi. 2014. aasta kevadel valmib Praxise poolt koostatud ülevaade ja eksperthinnang ESF programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ raames toetatud täiskasvanute tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse protsessile. Välise hindamise eesmärk on selgitada välja, kas ja mil määral on riikliku koolitustellimuse planeerimise protsess olnud selle eesmärki silmas pidades asjakohane ja tõhus ning kas protsessi on tõhusalt ning süsteemselt kaasatud kõik vajalikud osapooled. Lisaks on Praxise ülesandeks anda sisendit selle kohta, kas ja mil määral oleks võimalik seda protsessi täiendada või edasi arendada, et koolituste planeerimine arvestaks senisest veelgi täpsemalt tööturu vajadustega.

Noorte valdkonnas lõppes 2013. aastaga Noorteseire projekt, kuid koostöös ENTK-ga käib võimalike jätkutegevuste üle arutelu ning täpsemad plaanid peaksid selguma lähiajal.

  • Töö- ja sotsiaalala

Aastal 2014. jätkame osalemist üle-euroopalistes ekspertvõrgustikes pakkumaks Euroopa Komisjonile analüütilist tuge ja hinnanguid tööhõivepoliitika, soolise võrdõiguslikkuse  ning sotsiaalkaitse reformide mõju hindamisel. Mitmed meie ekspertide soovitused kajastuvad Euroopa Komisjoni Eestile tehtud aastapõhistes soovitustes.

Uue teemana teadusprojektina 29 uurimisasutuse koostöös läbiviidavas töös keskendume järgneval kolmel aastal rahvastiku vananemisest tuleneva mõju hindamisele. Euroopa Liidu hinnatakse aktiivse vananemise potentsiaali ning uuritakse aktiivset vananemist toetavaid praktikaid ja innovaatilisi lahendusi, millele tuginedes saaks rahvastiku eluea pikenemist kasutada sotsiaal- ja majandusarengu eelisena Euroopas. Praxis keskendub tööelu pikenemise võimalustega, pensionisüsteemi reformide mõjuga, pikemat ja tervemana elatud elu soodustavate lahendustega ja ning eakate hooldusega seotud uurimisküsimuste analüüsile.

Jätkuvalt tegeleme toetuste, hüvitiste ja maksusüsteemi mõju hindamisega. 2014. aasta keskseks uurimisteemaks selles vallas on peredele mõeldud toetuste ning alushariduse ja lapsehoiuteenuse mõjude analüüs. Uuringuga soovime leida enim vaesust vähendava, kuid teisalt kuluefektiivse ja tööhõivet soodustava mudeli lastega perede toetamiseks ja teenuste pakkumiseks Eestis.

Töösuhete ja töötingimuste parendamiseks keskendume alanud aastal avalikus sektoris toimunud muutuste ja reformide mõju uurimisele töötajate töötingimustele ja töösuhetele viimasel kümnendil. Lisaks Eestile on fookuses Tšehhi, Slovakkia ja Rumeenia avaliku sektori muutused.

Toetamaks meeste ja naiste võrdseid võimalusi ning paindlike töö- ja pereelu ühitamise võimaluste edendamist, keskendume järgmisel kahel aastal Norra toetuste 2009-2014 soolise võrdõiguslikkuse programmi toel rahastatava projekti Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse käigus praeguste ja tulevaste õpetajate sooteadlikkuse suurendamisele. Kuidas muuta vanemapuhkuste süsteemi võimaldamaks vanematel senisest paindlikumalt töö- ja pereelu ühitada ning suurendada isade rolli laste eest hoolitsemisel, on meie aasta algul valmiva töö Lapsevanemate paindliku töö- ja pereelu ühitamise võimaluste analüüsi keskne küsimus. Võrdsuspõhimõtete toetamisele on suunatud ka meie peatselt valmiv uuring soolisest ja seksuaalsest ahistamisest tööelus.

Laste õiguste ja lapsesõbraliku õigusmõistmise edendamisele Eestis on suunatud kaastööna Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile valmiv töö „Lapsed õigussüsteemis“, mille raames uuritakse laste osalemist kohtuprotsessides ning hinnatakse, millisel viisil rakendatakse Eestis Euroopa Nõukogu suuniseid lapsesõbraliku õigusmõistmise kohta.

  • Tervis

Tervisepoliitika programmis jätkuvad 2014. aastal mitmed mahukad analüüsiprojektid. Riigikantselei tellimusel ning koostöös Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga töötatakse välja pikaajaline ravikindlustuse tulude ja kulude tasakaalu prognoosimise mudel. Samuti jätkub uuring „Telemeditsiini laialdasem rakendamine Eestis“, kus analüüsitakse võimalusi panna telemeditsiini paremini tööle tervishoiusüsteemi eesmärkide saavutamiseks.

Tööd panustavad seega valdkondlikku strateegilisse arengusse, et meie tervishoid oleks jätkusuutlik, patsiendisõbralik ning arvestaks rahvastiku vananemisega seotud väljakutsetega. Samuti jätkub töö Moldovas, kus Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest rahastatava arengukoostöö projekti raames luuakse koostöös Moldova perearstide ühendusega sealseid peretohtreid toetava e-tervise teenuse teostatavuse analüüs, kasutades selleks ka Eesti senist kogemust.

  • Majandus

Majanduse teemadel jätkame ettevõtluse arengu analüüsidega, uue alateemana osaleme ühe rahvusvahelise projekti raames naisettevõtluse arengu kohta ülevaate loomisel. Teised üle-Euroopalised projektid keskenduvad ettevõtlusega seotud halduskoormuse kaardistamisele ja vähendamisele.

Jätkuvalt tegeleme mõjude hindamise valdkonnas nii laiemalt teadlikkuse tõstmise kui hindamistega. Aasta alguses analüüsime eelmisest aastast jõustunud mõju hindamise metoodika rakendumist EL asjades 2013. aastal. Ühest küljest vaatame, kuidas on mõju hindamise metoodikat EL asjades seisukohtade kujundamisel kasutatud ja sellest tulenevalt jagame praktilisi näpunäiteid esialgse mõjude analüüsi tõhusamaks läbiviimiseks. Teisalt teeme ettepanekuid mõju hindamise metoodika EL asju puudutavate suuniste edasiarendamiseks.

Üha enam on aktuaalsed ka tööjõuvajaduse teemad. Eelmisel aastal valminud info- ja kommunikatsiooni sektori tööjõuvajaduse uuringu tulemused leidsid laia kõlapinna ning käesoleval aastal jätkame koos Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ja teiste osapooltega uuringu järelduste põhjal arutelusid edasiste tegevuste ja soovituste täpsustamiseks.

Tööjõudu puudutavad teemad leiavad käsitlemist ka natuke teises fookuses. Osaletakse rahvusvahelises projektis, mille tulemusena valmib võrdlevanalüüs kaheteistkümne erineva liikmesriigi (sh Eesti) avaliku sektori organisatsioonide majandus- ja finantskriisi järgsest restruktureerimisest. Teostatavate juhtumite eesmärgiks on näidata, milliseid alternatiivseid lahendusi avaliku sektori organisatsioonides kriisijärgsetel aegadel on kasutatud töö tõhusamaks muutmisel tavapärase töötajate vallandamiste asemel nagu näiteks töötajate ümberpaigutamise skeemid, erinevat tüüpi töökohad või töökohtade jagamised, väiksema töökoormusega pensionile jäämise või varasele pensionile jäämise skeemid ja muud alternatiivsed praktikad.

Üksikisiku tasandil jätkame selgitustööga säästmiskäitumise ja finantskirjaoskuse teemadel. Jaanuaris valmis eestlaste säästmiskäitumise teemaline uuring, mis lähenes antud temaatikale uue vaatenurga alt, kasutades lähtekohana käitumisteadustest ja majanduspsühholoogiast teada tõdesid. Teema pälvis suurt huvi ning esinemiskutseid, mis omakorda kinnitab teema aktuaalsust ja vajadust uudsete lähenemisnurkade järgi.  

  • Praxise Akadeemia

Praxise Akadeemias on 2014. aasta esimese poole olulisim ettevõtmine strateegilise juhtimise koolitused riigi strateegilise planeerimise eestvedajatele. Koolituste eesmärgid on riigi strateegiliste planeerijate teadmiste ja oskuste suurendamine ning uuendatud riigi strateegilise juhtimise raamistiku tutvustamine.

Soovime jätkata oma tööd ka Eesti kogemuse viimisel arengukoostöö sihtriikidesse. Planeerime jätkata oma koostööd Gruusia kodanikuühenduste ja avaliku sektoriga, edendamaks Gruusia kodanikuühiskonna ja avaliku sektori koostööd. Otsime võimalusi oma teadmiste viimiseks ka nt Armeeniasse ja Ukrainasse, kuid samal ajal püüame edendada ka koostööd oma lähinaabritega.  

Praxise Akadeemia töö eesmärgiks on meie teadmisi sihipärasemalt levitada. Sel aastal püüame üles näidata suuremat initsiatiivi just meie jaoks olulisimatel teemadel koolitus- ja arendustegevuste pakkumisel, näiteks tahame jätkata mõju hindamise ja kaasamise koolitustega täiendavatele sihtgruppidele ja edasijõudnutele, ärgitada ministeeriumeid ja riigiasutusi korrastama oma kodanikuühenduste rahastamise korraldust jne.

  •  Üldist

Vabaühenduste Fondi toel oleme eelmisel aastal saanud parandada Praxise uuringutulemuste kättesaadavust ning ühe olulise jätkutegevusena soovime sel aastal avada uhiuue veebiportaali, kus kõik huvilised saavad mugava ligipääsu mõttekoja 13 tegevusaasta jooksul loodud teadmistele. Ühtlasi töötame Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel välja mõttekoja uue strateegia ning rahvusvahelistumise plaani.

Mõttehommik, 13.11.2013

Laura Kirss, Hanna-Stella Haaristo

Eesti noorte endi sõnul on nende osalus erinevates noorsootöö tegevustes väga suur. 2011. aastal toimunud ning enam kui 7000 noort hõlmanud uuring „Noorte osalemine noorsootöös“[2] tõi esile, et 10–26aastatest noortest vaid 10% ei olnud küsitlusele eelnenud kolme aasta jooksul osalenud üheski noorsootöö pakutud tegevuses. Kuni 18aastaste noorte seas oli mitteosalenuid vaid 5%. Pea kolm neljandikku noori on osalenud kahes või enamas tegevuses. Eesti noorte kõige levinum noorsootöötegevus on huvitegevus, mille seas on ülekaalukalt kõige populaarsemaks sportimine, mis on peamiseks huvitegevuseks ligi pooltel noormeestest ning kolmandikul tüdrukutest. Poiste huvitegevuses leiab spordi kõrval veel veidi ka muusika ja kunstiga seotud tegevusi, samas kui tüdrukutele on meelepärasem tants, laulmine ning kunst. Teadushuvi arendamisele suunatud huvitegevustega noored 2011. aasta andmetel pea üldse ei tegelenud – tehnika- ja elektroonikaringist ning loodusringist oli osa võtnud vaid 1% noori. Kuigi Eesti noored on aktiivsed noortekeskustes ning noortelaagrites, kus samuti võidakse teadusega seotud teemasid käsitleda, tuleb siiski selgelt esile, et Eesti noorte koolivälistes tegevustes suure tõenäosusega teadushuvi äratamisega seni palju tegeletud ei ole.

Vähesed kokkupuuted teadushuvi arendavate tegevustega noores eas võivad olla üheks põhjuseks, miks paljud reaalainetes võimekad noored samal erialal edasiõppimisest loobuvad. Nii näiteks ei jätkanud 2011. aastal enam kui pooled bioloogias, füüsikas, keemias või matemaatikas enda sõnul võimekad abituriendid õpinguid LTT valdkonnas.

2007. aastast alates on Eestis riik tõukefondide kaasabil hakanud jõulisemalt noorte teadushuvi suurendavaid tegevusi toetama. Ajavahemikul 2007–2011 on noortele suunatud teaduse populariseerimise erinevatesse tegevustesse investeeritud vähemalt 4,4 miljonit eurot, et seeläbi suurendada siinsete teadlaste ja inseneride arvukust ning toetada teadusliku maailmavaate suuremat levikut. Teaduse populariseerimisele suunatud projektide kaudu on soovitud mitmekesistada seni liialt spordi, muusika ja kunsti poole kaldu olevat noorte huvitegevust ning põimida teadushuvi tekitavaid tegevusi kooliharidusse.

Kui edukad need teadushuvi suurendamise projektid siis on olnud? Praxise teaduse populariseerimise tegevuste analüüs tõi välja, et tegevuste korraldajad hindavad neid mitmeski valdkonnas edukaks, näiteks on erinevad projektid aidanud kasvatada õpilaste huvi LTT valdkonna vastu, olnud abiks valdkonna karjäärivõimaluste tutvustamisel ja teadlase töö stereotüüpide kummutamisel ning suurendanud LTT valdkonna kõrgharidusastme õppe atraktiivsust. Samas osutas analüüs sellele, et populariseerimistegevustel on seni olnud mitmeid olulisi nõrkusi, mis takistavad ehk suuremate ja süsteemsemate muutuste esilekutsumist. Peamiste kitsaskohtadena ilmnesid analüüsis järgmised teemad:

  • Liiga vähe on siiani tegevuste seas leidunud pikemaajalisi, sügavamat isiklikku huvi tekitavaid tegevusi. LTT valdkonna huviringe napib, suurem osa populariseerimistegevusi on lühiajalised (lühiajalisust soodustab rahastamise killustatus). Lühiajaline tegevus tekitab osalise situatsioonilise huvi, kuid ei juhi õpilast järgmise tegevuse juurde, mis soodustaks sügavama isikliku huvi arendamist. Lühiajalise tegevuse pakkumisel pole tõenäosus mõjutada õpilase edasisi valikuid seega kuigi suur.
  • Nooremale vanuserühmale mõeldud tegevusi on suhteliselt vähe. Teaduse populariseerimise tegevusi pakutakse Eesti õpilastele liiga hilja (suurem osa tegevusi on praegu olnud suunatud kolmandale kooliastmele ja gümnaasiumile). Esimesele ja teisele kooliastmele mõeldud tegevusi on olnud vähem, mistõttu on loomulik, et selles vanuses eelistatakse pigem spordi-, muusika- või kunstivaldkonna huvitegevusi. See omakorda aga võib kahandada tõenäosust, et suuremal hulgal õpilastel kujuneks välja sügavam teadushuvi.
  • Teaduse populariseerimise tegevustel puuduvad selged eesmärgid ning valdkonda ei ole seni strateegiliselt juhitud. Riik on rahaliselt toetanud erinevaid projekte, mida tegevuste korraldajad ja juhendajad on otstarbekaks pidanud, andes ette vaid suhteliselt üldised tegevuspiirid. Kuna populariseerimisega tegelevad asutused omavahel sageli ei suhtle, on tekkinud olukord, kus ei ole kindlust, et toetusvahendeid kasutatakse ära parimal moel.
  • Populariseerimistegevused toetuvad suuresti oma valdkonna entusiastidele, kelle loobudes on oht, et tegevused katkevad. Populariseerimisega tegelejate järelkasvu kasvatamine ja nende süstemaatiline koolitamine puudub.
  • Populariseerimistegevuste sisu kujundamisele ei läheneta alati väga süsteemselt, ei mõelda läbi, kuidas täpsemalt õpilaste huvide, oskuste, teadmiste, hoiakute jne mõjutamine peaks tegevuse kaudu toimuma. Seejuures näitab analüüs, et tegevuste sisu on liialt kaldu vaid teatud liiki eesmärkide poole (huvi ja põnevuse tekitamine, teadustegevuse mõistmine), samas kui osad teemad jäävad sagedamini tähelepanu alt välja (nt teadustegevusega samastumine).

Need nimetatud kitsaskohad vajaksid lähiaastatel kindlasti rohkem tähelepanu, et seeläbi populariseerimistegevustest oodatavat kasu suurendada. Teadushuvi suurendamisele suunatud huvitegevuse senisest suurem pakkumine spordi-, muusika- ja kunstivaldkonna kõrval on üks võimalik viis, kuidas noorsootöö osalusmustreid tasakaalustada ning panna huvitegevus teenima ka riigi pikemaajalisi eesmärke. Seejuures on oluline leppida riiklikul tasandil kokku teaduse ja tehnoloogia populariseerimise senisest selgemad prioriteedid ja tegevuste veelgi täpsemad sihtrühmad ning kavandada ja korraldada tegevusi süstemaatiliselt ja tulemuslikkusele keskendudes. Eeltoodu ei osuta sellele, et noorte huve peaks hakkama kuidagi kohustuslikult (riiklikult) suunama, kuid oluline on tagada noortele huvitegevuse valikuid tehes võimalus valida praeguse tegevuste kõrval ka teadusele või tehnoloogiale rohkem keskendunud tegevusi.

Joonis. Loodusteaduste õppimine eesmärkide esinemine Eesti populariseerimistegevuses erinevate kooliastmete lõikes

Teadpop_joonis2

 

 



[1] Haaristo, H-S., Kirss, L., Nestor, M., Mikko, E. 2013. Teadust ja tehnoloogiat populariseerivad tegevused Eestis. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.