Mõttekeskus jätkab sel aastal tegevust oma põhivaldkondades, milleks on valitsemine ja kodanikuühiskond, majandus, haridus, tervis ning töö- ja sotsiaalala. Järgnevalt saab aimu, mis meil ühes või teises valdkonnas 2014. aastal plaanis on.

• Valitsemine ja kodanikuühiskond

Valitsemise ja kodanikuühiskonna valdkonnas jätkame tuttavatel teemadel. Kõigepealt, juba veebruaris esitletakse uuringut, millest saab teada, kui paljud inimesed Eestis tegelevad vabatahtlikkusega. Eelmine selline ülevaade tehti 2009. aastal. Kordusuuringu teeme ka vabaühendustele avalike teenuste üleandmise teemal. Mõlemad analüüsid aitavad teha  kodanikuühiskonna arendamise arengukava (KODAR) uuendamisel õigeid otsuseid. Uusi teemasid toome avalikkuse ette koos EMSLiga tulevikugrupi projekti raames – esitleme ühendustele trende, mis nende elu lähitulevikus mõjutavad ja nõustame, kuidas neid suundi oma tegevuses arvestada.Tegeleme edasi ka ühenduste rahastamise korrastamisega ning uuendame isikliku maksukoormuse kalkulaatorit, mida on kasutanud juba üle 44 000 inimese.

• Haridus

2014. aastal on hariduspoliitika valdkonnas oodata väga mitmesuguseid töid ning analüüse valmib erinevate haridusvaldkondade kohta. Üldhariduse töödest on olulisim aasta esimeses pooles valmiv üldhariduse koolivõrgu analüüs, mis prognoosib Haridus- ja Teadusministeeriumi etteantud kriteeriumitest lähtuvalt 2020. aastaks Eestile optimaalset põhikoolide ja gümnaasiumide võrku (stsenaariumide analüüs). Töö tulemusel valmivad gümnaasiumivõrgu prognoosid maakonniti ning põhikoolivõrgu prognoosid kohalike omavalitsuste kaupa kooliastmete lõikes.

Teistest üldhariduse valdkonna töödest on teostamisel õpetajapoliitikate ülevaade ning jätkub projekt migratsioonitausta ja eesti keelest erineva emakeelega õpilaste haridusest (SIRIUS võrgustik). Kavas on analüüsida migratsioonitaustaga õpilaste hariduspoliitikat Baltimaade võrdluses ning arendada valdkondlikku koostööd Balti riikidega, sh arutelud poliitikakujundajatega. Koostöös Horvaatiaga on kavas arendada üldhariduskooli õpetajate multikultuurilist kompetentsust ja õpetajatega koostöös arendada välja koolitusmoodul migratsioonitausta ja riigi keelest erineva emakeelega õpilaste õpetamiseks. Eesti kohta valmib kaks juhtumiuuringut migratsioonitaustaga õpilaste vanemate jätkusuutlike algatuste kohta.

Kõrghariduses jätkub rahvusvaheline projekt Eurostudent V. Rahvusvahelise üliõpilaste sotsiaalmajandusliku olukorra ja eluolu uuringu Eurostudent V tegevused jõuavad 2014. aastal kõige põnevamasse faasi – uuringus osalevad riigid on oma andmed kogunud ning konsortsiumile edastanud ning peagi on algamas andmete analüüs ja uuringu lõpparuande koostamine. Praxise peamiseks ülesandeks on kogutud andmete põhjal erinevate lühiülevaadete kirjutamine, uuringu lõpparuande tulemuste levitamise ja kasutamise kavandamine ning osalevate riikide toetamine tulemuste levitamisel. Samal ajal on projektiga liitunud uued riigid (Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Ukraina, Valgevene, Armeenia, Kasahstan), kus alles käesoleval aastal uuringut esmakordselt ellu viima hakatakse, Praxise ülesandeks on neid riike selles protsessis oma teadmiste ja oskustega toetada.

Täiskasvanuhariduses on koostöös CentARiga teostamisel PIAAC Eesti analüüsi kaks temaatilist aruannet: a) Oskuste kasulikkus tööturul (sh ettevõtlus, ettevõtlikkus ja oskused) ning b) Kellel on risk jääda madalate oskustega ning kuidas vältida madalate oskuste lõksu. Oskuste kasulikkus sotsiaalses sfääris. Need analüüsid võimaldavad heita lähemat pilku Eesti täiskasvanute oskustele, luues täpsemaid seoseid nii tööturu kui ka sotsiaalvaldkonnaga.

Lisaks analüüsime täiskasvanute tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse protsessi. 2014. aasta kevadel valmib Praxise poolt koostatud ülevaade ja eksperthinnang ESF programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ raames toetatud täiskasvanute tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse protsessile. Välise hindamise eesmärk on selgitada välja, kas ja mil määral on riikliku koolitustellimuse planeerimise protsess olnud selle eesmärki silmas pidades asjakohane ja tõhus ning kas protsessi on tõhusalt ning süsteemselt kaasatud kõik vajalikud osapooled. Lisaks on Praxise ülesandeks anda sisendit selle kohta, kas ja mil määral oleks võimalik seda protsessi täiendada või edasi arendada, et koolituste planeerimine arvestaks senisest veelgi täpsemalt tööturu vajadustega.

Noorte valdkonnas lõppes 2013. aastaga Noorteseire projekt, kuid koostöös ENTK-ga käib võimalike jätkutegevuste üle arutelu ning täpsemad plaanid peaksid selguma lähiajal.

• Töö- ja sotsiaalala

Aastal 2014. jätkame osalemist üle-euroopalistes ekspertvõrgustikes pakkumaks Euroopa Komisjonile analüütilist tuge ja hinnanguid tööhõivepoliitika, soolise võrdõiguslikkuse  ning sotsiaalkaitse reformide mõju hindamisel. Mitmed meie ekspertide soovitused kajastuvad Euroopa Komisjoni Eestile tehtud aastapõhistes soovitustes.

Uue teemana teadusprojektina 29 uurimisasutuse koostöös läbiviidavas töös keskendume järgneval kolmel aastal rahvastiku vananemisest tuleneva mõju hindamisele. Euroopa Liidu hinnatakse aktiivse vananemise potentsiaali ning uuritakse aktiivset vananemist toetavaid praktikaid ja innovaatilisi lahendusi, millele tuginedes saaks rahvastiku eluea pikenemist kasutada sotsiaal- ja majandusarengu eelisena Euroopas. Praxis keskendub tööelu pikenemise võimalustega, pensionisüsteemi reformide mõjuga, pikemat ja tervemana elatud elu soodustavate lahendustega ja ning eakate hooldusega seotud uurimisküsimuste analüüsile.

Jätkuvalt tegeleme toetuste, hüvitiste ja maksusüsteemi mõju hindamisega. 2014. aasta keskseks uurimisteemaks selles vallas on peredele mõeldud toetuste ning alushariduse ja lapsehoiuteenuse mõjude analüüs. Uuringuga soovime leida enim vaesust vähendava, kuid teisalt kuluefektiivse ja tööhõivet soodustava mudeli lastega perede toetamiseks ja teenuste pakkumiseks Eestis.

Töösuhete ja töötingimuste parendamiseks keskendume alanud aastal avalikus sektoris toimunud muutuste ja reformide mõju uurimisele töötajate töötingimustele ja töösuhetele viimasel kümnendil. Lisaks Eestile on fookuses Tšehhi, Slovakkia ja Rumeenia avaliku sektori muutused.

Toetamaks meeste ja naiste võrdseid võimalusi ning paindlike töö- ja pereelu ühitamise võimaluste edendamist, keskendume järgmisel kahel aastal Norra toetuste 2009-2014 soolise võrdõiguslikkuse programmi toel rahastatava projekti Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse käigus praeguste ja tulevaste õpetajate sooteadlikkuse suurendamisele. Kuidas muuta vanemapuhkuste süsteemi võimaldamaks vanematel senisest paindlikumalt töö- ja pereelu ühitada ning suurendada isade rolli laste eest hoolitsemisel, on meie aasta algul valmiva töö Lapsevanemate paindliku töö- ja pereelu ühitamise võimaluste analüüsi keskne küsimus. Võrdsuspõhimõtete toetamisele on suunatud ka meie peatselt valmiv uuring soolisest ja seksuaalsest ahistamisest tööelus.

Laste õiguste ja lapsesõbraliku õigusmõistmise edendamisele Eestis on suunatud kaastööna Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile valmiv töö „Lapsed õigussüsteemis“, mille raames uuritakse laste osalemist kohtuprotsessides ning hinnatakse, millisel viisil rakendatakse Eestis Euroopa Nõukogu suuniseid lapsesõbraliku õigusmõistmise kohta.

• Tervis

Tervisepoliitika programmis jätkuvad 2014. aastal mitmed mahukad analüüsiprojektid. Riigikantselei tellimusel ning koostöös Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga töötatakse välja pikaajaline ravikindlustuse tulude ja kulude tasakaalu prognoosimise mudel. Samuti jätkub uuring „Telemeditsiini laialdasem rakendamine Eestis“, kus analüüsitakse võimalusi panna telemeditsiini paremini tööle tervishoiusüsteemi eesmärkide saavutamiseks.

Tööd panustavad seega valdkondlikku strateegilisse arengusse, et meie tervishoid oleks jätkusuutlik, patsiendisõbralik ning arvestaks rahvastiku vananemisega seotud väljakutsetega. Samuti jätkub töö Moldovas, kus Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest rahastatava arengukoostöö projekti raames luuakse koostöös Moldova perearstide ühendusega sealseid peretohtreid toetava e-tervise teenuse teostatavuse analüüs, kasutades selleks ka Eesti senist kogemust.

• Majandus

Majanduse teemadel jätkame ettevõtluse arengu analüüsidega, uue alateemana osaleme ühe rahvusvahelise projekti raames naisettevõtluse arengu kohta ülevaate loomisel. Teised üle-Euroopalised projektid keskenduvad ettevõtlusega seotud halduskoormuse kaardistamisele ja vähendamisele.

Jätkuvalt tegeleme mõjude hindamise valdkonnas nii laiemalt teadlikkuse tõstmise kui hindamistega. Aasta alguses analüüsime eelmisest aastast jõustunud mõju hindamise metoodika rakendumist EL asjades 2013. aastal. Ühest küljest vaatame, kuidas on mõju hindamise metoodikat EL asjades seisukohtade kujundamisel kasutatud ja sellest tulenevalt jagame praktilisi näpunäiteid esialgse mõjude analüüsi tõhusamaks läbiviimiseks. Teisalt teeme ettepanekuid mõju hindamise metoodika EL asju puudutavate suuniste edasiarendamiseks.

Üha enam on aktuaalsed ka tööjõuvajaduse teemad. Eelmisel aastal valminud info- ja kommunikatsiooni sektori tööjõuvajaduse uuringu tulemused leidsid laia kõlapinna ning käesoleval aastal jätkame koos Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ja teiste osapooltega uuringu järelduste põhjal arutelusid edasiste tegevuste ja soovituste täpsustamiseks.

Tööjõudu puudutavad teemad leiavad käsitlemist ka natuke teises fookuses. Osaletakse rahvusvahelises projektis, mille tulemusena valmib võrdlevanalüüs kaheteistkümne erineva liikmesriigi (sh Eesti) avaliku sektori organisatsioonide majandus- ja finantskriisi järgsest restruktureerimisest. Teostatavate juhtumite eesmärgiks on näidata, milliseid alternatiivseid lahendusi avaliku sektori organisatsioonides kriisijärgsetel aegadel on kasutatud töö tõhusamaks muutmisel tavapärase töötajate vallandamiste asemel nagu näiteks töötajate ümberpaigutamise skeemid, erinevat tüüpi töökohad või töökohtade jagamised, väiksema töökoormusega pensionile jäämise või varasele pensionile jäämise skeemid ja muud alternatiivsed praktikad.

Üksikisiku tasandil jätkame selgitustööga säästmiskäitumise ja finantskirjaoskuse teemadel. Jaanuaris valmis eestlaste säästmiskäitumise teemaline uuring, mis lähenes antud temaatikale uue vaatenurga alt, kasutades lähtekohana käitumisteadustest ja majanduspsühholoogiast teada tõdesid. Teema pälvis suurt huvi ning esinemiskutseid, mis omakorda kinnitab teema aktuaalsust ja vajadust uudsete lähenemisnurkade järgi.  

• Praxise Akadeemia

Praxise Akadeemias on 2014. aasta esimese poole olulisim ettevõtmine strateegilise juhtimise koolitused riigi strateegilise planeerimise eestvedajatele. Koolituste eesmärgid on riigi strateegiliste planeerijate teadmiste ja oskuste suurendamine ning uuendatud riigi strateegilise juhtimise raamistiku tutvustamine.

Soovime jätkata oma tööd ka Eesti kogemuse viimisel arengukoostöö sihtriikidesse. Planeerime jätkata oma koostööd Gruusia kodanikuühenduste ja avaliku sektoriga, edendamaks Gruusia kodanikuühiskonna ja avaliku sektori koostööd. Otsime võimalusi oma teadmiste viimiseks ka nt Armeeniasse ja Ukrainasse, kuid samal ajal püüame edendada ka koostööd oma lähinaabritega.  

Praxise Akadeemia töö eesmärgiks on meie teadmisi sihipärasemalt levitada. Sel aastal püüame üles näidata suuremat initsiatiivi just meie jaoks olulisimatel teemadel koolitus- ja arendustegevuste pakkumisel, näiteks tahame jätkata mõju hindamise ja kaasamise koolitustega täiendavatele sihtgruppidele ja edasijõudnutele, ärgitada ministeeriumeid ja riigiasutusi korrastama oma kodanikuühenduste rahastamise korraldust jne.

•  Üldist

Vabaühenduste Fondi toel oleme eelmisel aastal saanud parandada Praxise uuringutulemuste kättesaadavust ning ühe olulise jätkutegevusena soovime sel aastal avada uhiuue veebiportaali, kus kõik huvilised saavad mugava ligipääsu mõttekoja 13 tegevusaasta jooksul loodud teadmistele. Ühtlasi töötame Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel välja mõttekoja uue strateegia ning rahvusvahelistumise plaani.

Viimasel ajal on palju uudiseid tulnud eestlaste ettevõtlusaktiivsuse vallast, seda nii regulaarse statistika kui uute, rahvusvaheliste uuringute kontekstis. Kohati on sõnumid vastuolulised. Teen siinkohal olemasoleva info põhjal väikse ülevaate, mis toob ehk asjasse natuke selgust.

Mida statistika näitab

Ettevõtlusaktiivsust on iseenesest kohutavalt raske mõõta, iga indikaator kajastab seda teemat erinevast küljest. Kõige lihtsam on vaadata ettevõtete arvu ja on selge, et Eestis ettevõtete arv kasvab (vt joonised 1 ja 2). 2009.a. aset leidnud füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) arvu kasv tuleneb küll statistika kogumise põhimõtete muutumisest (üksnes Maksuametis registreeritud FIEsid Statistikaameti andmed varem ei kajastanud), kuid kiiresti on kasvanud just osaühingute (OÜ) arv. See iseenesest ei pruugi veel ettevõtlikkust näidata, osaühingu loomine on lihtne ja odav ning osaühingu või paari omamine võib olla kasulik erinevatel põhjustel, nt pisikeste lisatööotsade tegemiseks põhitöö kõrvalt, mis ei tee inimesest veel sõna otseses mõttes ettevõtjat – sedasama võiks teha ka töövõtulepinguga ja paljud teevadki. Lisaks sisaldab see arv hulgaliselt mitte-aktiivseid ettevõtteid (vahe aktiivsete ja mitteaktiivsete vahel on näha joonisel 5). Ja lisaks tuleb arvestada, et lähtumine juriidilisest vormist on piirav. Nt puudutab see trendikat ja samas hoomamatut sotsiaalset ettevõtlust. Kui inimene on põhimõtteliselt ettevõtja, aga ettevõtte asemel on tal MTÜ, siis sellised ettevõtlusaktiivsuse indikaatorid (nt ettevõtete arv, ettevõtete arv tuhande elaniku kohta) sellist ettevõtjat ei kajasta.

Joonis 1. Ettevõtete arv aastatel 2005-2011.

Allikas: Statistikaamet

Joonis 2. Uute ettevõtete loomine aastatel 2005-2011.

Allikas: Äriregister

Kõige selle tõttu on mõttekas siia juurde vaadata ka Statistikaameti tööjõu uuringu andmeid – kui paljud inimesed ise ütlevad, et nad on põhikohaga ettevõtjad (siinkohal on välja jäetud talupidajad ja vabakutselised). Vahet tehakse veel palgatöötajatega ja üksikettevõtjatel. Ilmneb, et ka ettevõtjate arv on võrreldes buumiajaga siiski kahanenud ja viimastel aastatel suhteliselt stabiilne, näidates väikest kasvu (vt joonis 3).

Joonis 3. Ettevõtjate arv 2005-2011, tuhandetes

Allikas: Statistikaamet

Huvitavaks läheb aga siis, kui vaadata eraldi eestlasi ja mitte-eestlasi (joonis 4). Eestlaste hulgas on ettevõtlusaktiivsus peale sügavat langust taastunud, mitte-eestlaste hulgas aga mitte. Seega keskmist tõmbavad alla just mitte-eestlased ehk kui nt on soov tõsta ettevõtlikkust ja lähtutakse sellest näitajast (mida uues Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2020 dokumendis tehakse), siis peaks tähelepanu pöörama rahvuslikele erisustele.

Joonis 4. Ettevõtjate arv rahvuste lõikes, 2005-2011, tuhandetes

Allikas: Statistikaamet

Kokkuvõttes võib öelda, et ettevõtete arv kasvab tunduvalt kiiremini kui ettevõtjate arv (joonis 5), aga siiski on eestlaste hulgas ka ettevõtjate arvukus kasvuteel ehk siis jutud eestlaste ettevõtlusaktiivsuse kasvust ei ole liialdus.

Joonis 5. Ettevõtjate (inimesed) ja ettevõtete arv 2005-2011,tuhandetes

Allikas: Statistikaamet

Iseküsimus on, mis see optimaalne ettevõtjate osakaal hõivatutest võiks olla. Hetkel on Eestis neid tunduvalt vähem kui EL keskmiselt (joonis 6), kuid oleme samas liigas USA, Kanada, Prantsusmaa, Rootsi jts riikidega. Iseendale tööandjate arvukuse poolest on ELs eesrinnas Itaalia, Poola, Kreeka, Portugal.

Joonis 6. Iseendale tööandjad osakaaluna kõigist hõivatutest (%)

Allikas: OECD Factbook: Economic, Environmental and Societal Statistics, 2011

Eurobaromeeter kinnitab eestlaste vähemalt keskpärast ettevõtlusaktiivsust

Ettevõtlusaktiivsust mõõdetakse ka mitmete rahvusvaheliste rahvaküsitluste raames. Eurobaromeetri uuringusse on Eesti kaasatud aastast 2004. aastast ning uuringut viiakse läbi iga paari-kolme aasta tagant. Uuritakse inimeste eelistusi palgatöö ja ettevõtluse osas, ettevõtlusega alustamise takistusi ja soodustavaid tegureid, hoiakuid ettevõtluse suhtes laiemalt aga ka seda, kas on juba astutud konkreetseid samme ettevõtte asutamiseks või isegi kunagi reaalselt ettevõtte asutatud. Eraldi uuritakse, miks ettevõte on asutatud, kas nähti ärivõimalust või oli see pigem vajadustest tingitud samm.

Äsja avaldatud viimane uuring  näitas, et 35% eestlastest eelistaks võimalusel iseendale töö andmist palgatööle, mis on suhteliselt sarnane EL keskmisele proportsioonile (37%). Mõlemad näitajad on muide langenud, 2009.a. oli ettevõtluse eelistajaid eestlaste seas 43% ja EL keskmiselt 45%. Ettevõtluse eelistena nähakse pigem eneseteostust, iseseisvust, paindlikkust, väiksem osa vastanuist tõi välja ka kõrgemaid sissetulekuid. Ettevõtlust peljatakse läbikukkumise hirmu, sissetulekute ebastabiilsuse, liigse töökoormuse tõttu. Huvitaval kombel väga vähesed (7%) muretsevad töökoha kaotamise riski pärast (job security), EL vastav keskmine on 19%. Selge on see, et ettevõtlusest huvitunuid on rohkem, kui neid, kes reaalselt tegudeni on jõudnud (eelneva statistika põhjal). Eks muidugi see eelistuste küsimus on hüpoteetiline ja reaalses elus võivad needsamad inimesed ikkagi valikuhetkel otsustada tasuva palgatöö kasuks.

Üks huvitav nüanss, mis välja tuli, puudutas ettevõtluse ja ettevõtjate mainet laiemalt. Eestlased on isegi positiivsemad kui EL inimesed keskmiselt, hinnates ettevõtjate panust tööhõive ning uute toodete ja teenuste loomisesse. Samas 71% eestlastest (ja vaid 57% EL inimestest keskmiselt) arvavad, et ettevõtjad lõikavad teiste inimeste töö arvelt ikkagi omakasu ning mõtlevad eelkõige oma taskute täitmisele (61% vastanutest võrreldes 51%ga ELs keskmiselt).

Rääkides aga konkreetselt ettevõtlusaktiivsusest, siis ilmnes, et 24% vastanutest tegeleb hetkel ettevõtte asutamisega või on kunagi ettevõtte asutanud. Kui arvestada, et võrreldes 2009. aastaga on see näitaja kahe protsendipunkti võrra tõusnud ning EL keskmine on 23%, võiks öelda, et arengud on positiivsed. Muretseda võiks aga ettevõtlusega alustamise ajendite pärast – nagu jooniselt 7 ilmneb, suur osa ettevõtte alustanutest tegi seda olude sunnil (vajadusettevõtlus). Selliseid ettevõtteid on Eestis võrreldes EL keskmisega tublisti rohkem. Selle teema osas annavad aga erinevad uuringud erinevaid tulemusi ehk siis hiljuti avaldatud Globaalse ettevõtlusmonitooringu andmed on veidi optimistlikumad.

Joonis 7. Ettevõtjate ja ettevõtete arv 2005-2011,tuhandetes

Allikas: Eurobaromeetri uuringud 2004-2012

Globaalne ettevõtlusmonitooring

Globaalse ettevõtlusmonitooringu (Global Entrepreneurship Monitor, GEM) keskmes on ettevõtlusaktiivsuse mõõdik, milleks on täisealiste inimeste osakaal, kes on hiljuti (3,5 aasta jooksul) asutanud ettevõtte või astuvad hetkel samme ettevõtte asutamiseks. Eelmisel aastal osales Eesti esimest korda GEM uuringus ja ilmnes, et Eestis on selliseid varase faasi ettevõtjaid suhteliselt palju 14%,mis ületab tublisti EL keskmist (8%). Numbrid on madalamad võrreldes Eurobaromeetri uuringuga tingituna kitsamast definitsioonist (ajaline piirang – 3,5 aastat). Eesti EL keskmist sel määral ületav tulemus on siiski üllatav.

Ka GEM uuring vaatab ettevõtlusega alustamise motiive, täpsemalt – vajadusettevõtluse mõiste võetigi kasutusele GEM uuringute raames 2001. aastal. Vajadusettevõtlus hõlmab siis ettevõtjaid, kes on ettevõtlusesse nö tõugatud, kuna puudusid muud töövõimalused või kes seisid silmitsi ohuga lähitulevikus töö ja sissetulek kaotada. Sellele vastandub võimalusettevõtlus, mis on ajendatud eelkõige ärivõimaluse ärakasutamisest. GEM uuringu põhjal ei ole vajadusettevõtluse osakaal Eestis suur – 18% võrreldes EL keskmise 21%ga. Võimalusettevõtluse osakaal on vastavalt 49% ja ELs 47%. Seega on tulemus oluliselt erinev võrreldes Eurobaromeetri uuringuga. Eks teatud määral tuleb see metoodikast – GEM uuringus võisid osad neist, keda Eurobaromeetri uuringus vajadusettevõtjaiks klassifitseeriti, jääda nö kombineeritud motiividega ettevõtjaiks, mis oli kolmas valikuvariant. Lisaks ka see mainitud ajapiir.

Eestlaste üldised hoiakud ettevõtjatesse ja ettevõtlusesse on ka GEM uuringu põhjal EL keskmisest pisut tagasihoidlikumad, kuigi mitte nii negatiivsed kui Eurobaromeetri uuringust ilmnes. Samas küsiti ka täiesti erinevaid aspekte. Igatahes tundub, et see on teema, millega peaks tegelema. Ja eks seda on tõdetud varemgi – Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2011-2015 toob ühe tegevussuunana välja „väärtustame ettevõtjat ühiskonnas kui uue rikkuse loojat,“ kahjuks pole siiani vastavaid tegevusi silma jäänud.

GEM uuring toob veel välja rea huvitavaid aspekte ettevõtlust takistavate ja soodustavate tegurite ning ettevõtete jätkusuutlikkuse osas. Tulemustega saab tutvuda GEM üleilmses aruandes ja mõningate tõlgendustega Arengufondi poolt tehtud ülevaates.

Kokkuvõttes võiks vist öelda, et ettevõtlusaktiivsusega on lood Eestis suhteliselt head ja märgata on väikest aktiivsuse kasvu peale majanduslanguse ajal aset leidnud kukkumist. Ettevõtlusest huvitatuid on veelgi ja ideaalis võiks neil olla võimalus end teostada neile sobival viisil. Takistavatest teguritest on viimasel palju räägitud, nendega tegeletakse ja tuleb edasi tegeleda. Pisut segaseks jääb aga vajadusettevõtluse osakaal Eestis, mis võib siiski olla probleemiks. Senisest enam peaks kindlasti aga tähelepanu pöörama mitte-eestlaste vähenenud ettevõtlusaktiivsusele ja teise teemana suhteliselt negatiivsetele hoiakutele ettevõtjate suhtes.

Autor: Praxise majanduspoliitika analüütik Anne Jürgenson

Eelmisel neljapäeval ilmus Eesti Päevalehes artikkel, kus Rein Ruusalu kritiseeris tugevalt Praxise, TÜ ja AB Glimstedt-i poolt hiljuti esitletud ettevõtete tulumaksusüsteemi raportit.

Täna ilmus meie uurimistiimi vastus sellele. Kuid sellesse ei mahtunud spetsiifilisemad vastused sellele kriitikale, mida Ruusalu artiklit kommenteerides tõi välja Viktor Trasberg. Järgnevalt toongi välja (uurimistiimiga koostöös) vastused hr Trasbergi kriitikale uuringu peatükkide lõikes.

Raporti 3. Peatüki kohta ütleb hr Trasberg järgmist: „Aga sealjuures kasutab mudel paljusid konstante, mis on võetud “õhust” ehk meiega väga erinevate majanduskeskkonnaga riikidest.“

Majandusteoreetilised simulatsioonid sõltuvad alati tehtud eeldustest. Antud mudeli eeldused ei ole siiski võetud „õhust“ vaid põhinevad nii teiste riikide andmetel tehtud uuringutel kui Eesti majanduse seaduspärasustel. Arvestamaks konkreetsete parameetrite väärtuste mõju analüüsi tulemustele, on lisaks baasmudelile raportis ära toodud viie täiendava stsenaariumi analüüs erinevatel parameetrite väärtustel. Ükskõik millistest parameetritest me siinkohal lähtume, analüüsi tulemus viitab, et maksureformil oli kõige tugevam positiivne mõju majanduse kapitali mahule, sellest väiksem mõju SKPle ning sellest omakorda väiksem mõju eratarbimisele.

Hr trasberg jätkab: „Veelgi hullem, mudel ei võta mingil moel arvesse Eesti liitumist ELga. /…/ Kasumimaksu rolli SKPle ei ole aga kuidagi võimalik eristada üldisest EL liitumise efektist.“

See mudel ehitatigi just selle pärast, et oleks võimalik kõrvale jätta muude arengute, sh ELga liitumise, mõju majanduskasvule ning eristada vaid maksureformi mõju.

Raporti 4. Peatüki kohta ütleb hr Trasberg: „(4.ptk) käsitleb ettevõtete finantsseisu ja kiidab, kuidas meie ettevõtted on likviidsemad ja madalama võlakordajaga.“

Selle peatükki eesmärk oli hinnata, milline on olnud maksusüsteemi mõju Eesti ettevõtete kapitali struktuurile, likviidsusele, investeeringutele ja tootlikkusele ning kontrollgrupina kasutati Läti ja Leedu ettevõtete andmeid. Me leidsime, et kõiki neid näitajaid on reform tõesti ka mõjutanud. Me ei „kiida“ Eesti ettevõtteid reformi tulemusel tekkinud kõrgema likviidsuse ega madalama laenukoormuse eest, vaid me leiame statistilisi meetodeid kasutades, et majanduskriisi ajal 2009. aastal suurendas kõrgem likviidsus ja madalam võlakoormus ettevõtete tõenäosust ellu jääda. Samas on ettevõtete suurenenud likviidsusel ka negatiivne pool, kuna teenitud raha on akumuleeritud pangakontodele ning pole suunatud investeeringute näol tootlikesse vahenditesse; see kriitika on uuringus selgelt välja toodud.

Hr Trasberg jätkab: „Tegelikult keskendus raporti analüüs peamiselt perioodile 2000-2004 ja kriisiaastaid pole sisuliselt käsitletud (või üksnes riivamisi).“

Mõju ettevõtetele analüüsiti nii perioodi 2000-2004 kui 2000-2008 osas, kuna tulemused olid sarnased, siis ruumi kokkuhoiu huvides jäeti pikema perioodi hinnangud lõppraportisse vaid tootlikkuse osas. Kindlasti vääriks sarnane uuring kordamist näiteks viie aasta pärast kui on kätte saadavad kriisi järgsed Baltikumi ettevõtete raamatupidamise andmed. Eesti ettevõtete kriisiga toime tulemise analüüsis on kasutatud 2009.aasta andmeid ning kuna andmed laekuvad pika viitajaga, siis selle analüüsi osa pärast lükati edasi isegi raporti esitamise lõpptähtaeg.

5. peatüki kriitika puudutab maksulaekumiste analüüsi. „/uuringu tulemuseks on et/… puudujääk riigieelarves koguperioodil ainult 2.5 miljardit. See number võiks olla 10-15 korda suurem ehk siis 30 miljardi raames. Lähtun siinjuures teenitud brutokasumitest ja tegelikult laekunud CIT tulust.“ Tegelikult oli üks maksulaekumiste analüüsi põhitulemusi see, et kasumid tulid tänu süsteemimuutusele nähtavale. Ehk vastupidi, vana süsteemiga oleksid kasumid olnud rohkem peidus. Potentsiaalse laekumine ei saa olla leitud nii, et kasutatud on uue süsteemi kasumeid, kuid vana süsteemi maksuseaduseid. Ettevõtted reageerivad maksumuudatustele! Meie uuringu tulemus lähtub sellest eeldusest ning lisaks on kasutatud ka Lätis ja Leedus samal ajal toimunut.

Lõpetuseks kritiseerib hr Trasberg kasumite riigist väljaviimise osa: „Meid ei huvita ju see, kas välisettevõtted maksavad siin dividende või ei. Meid huvitab hoopis, kas on võimalik kasumeid maksuvabalt välja viia. Sellest pole aga raportis sõnagi!. Küll on aga väga ilmekad näited Rein Ruusalu artiklis, kuidas seda tehti ja tehakse.“

Teaduslikus uuringus ei saa kasutada anekdootlikke tõendeid (vähemalt mitte heas uuringus). Selle uurimisprobleemi põhjalikuks ja ümberlükkamatuks lahendamiseks oleks vaja juurdepääsu kõikide ettevõtete kõigile pangakontodele ja tehingutele. On selge, et sellist juurdepääsu meil ei ole. Me tegime nii palju kui objektiivsuse ja hea teaduse põhimõtetest lähtuvalt võimalik oli. Ja järeldused ja tulemused on ka vastavalt sõnastatud: vaadeldud kanaleid mööda kasumid Eestist välja ei lähe.

Raport ise on nähtav siin.

Mõttehommiku diskussioon teises osas arutati, kas me oleme rahul Eesti senise maksusüsteemiga, sh maksukoormuse tasemega, maksude struktuuriga ning maksusüsteemi eranditega.

Esmalt tutvustas Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk viimases Eesti Inimarengu Aruandes toodud Eesti maksusüsteemi analüüsi ning tõi välja peamised tugevused ja puudused Eesti maksusüsteemis. Loe edasi »