Postitused teemal ‘ettekanne’
12. oktoobril toimus Praxise mõttehommik „EL vahendite programmiperioodi 2014-2020 võimalused“, kus poliitikud, kodanikuühendused ja ametnikud arutlesid koos Rahandusministeeriumiga, kuidas Eestile esmatähtsad arengusuunad haakuvad EL ettepanekutega ning kuidas tuleks korraldada ettevalmistustööd, et jõuda 2014. aastaks tulemuseni – partnerlusleppe ja selle rakenduskava kinnitamiseni.
Praxise juhatuse esimees Annika Uudelepp esitas mõttehommikul mõtteid kogemustest käimasoleva programmperioodi kavandamisel. Nii majanduslik olukord kui lahendamist vajavad ülesanded on võrreldes eelmise perioodiga küll muutunud, kuid protsessi planeerimisel saab kindlasti tugineda senistele tulemustele.
Mis õppetunnid ja soovitused peaksid olema planeerimisel abiks – vaata allolevast videoklipist ning slaididelt.
12. oktoobril toimus Praxise mõttehommik „EL vahendite programmiperioodi 2014-2020 võimalused“, kus poliitikud, kodanikuühendused ja ametnikud arutlesid koos Rahandusministeeriumiga, kuidas Eestile esmatähtsad arengusuunad haakuvad EL ettepanekutega ning kuidas tuleks korraldada ettevalmistustööd, et jõuda 2014. aastaks tulemuseni – partnerlusleppe ja selle rakenduskava kinnitamiseni.
Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk tutvustas uue programmiperioodi planeerimise lähtekohti ja tingimusi. Euroopa Komisjonis on esimesed alusdokumendid juba valminud. Need on struktuurivahendite määruste eelnõud. Samuti on alanud Eesti eurorahade planeerimine ja lähiajal saab Rahandusministeeriumist täpsemat infot, kuidas erinevad partnerid protsessi panustada saavad.
Millise skeemi alusel planeeritakse Eesti eurorahade kasutuselevõttu, milline on töökorraldus ja planeerimise põhimõtted – vaata Ivar Siku ettekannet, toetuste planeerimise faktilehte ja slaide.
Viimasel Praxise mõttehommikul “Rahvastikuaugu mõjud ja valitsejate lahendused” tegi keerukal ja paljudele murettekitaval teemal optimismisisendava ettekande Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit. Selle asemel, et rääkida eesti rahva väljasuremisest, pakub Ene-Margit Tiit välja, et me peaksime Eestis arendama intensiivset ja jõulist rahvastikupoliitikat (sh perepoliitika), mis tagaks võimalikult hea vanuselise struktuuri, optimaalse ruumilise paiknemise ja järjepidevuse. Meie põhiline mure ei ole mitte rahvaarvus, vaid pigem rahavastiku struktuuris.
Ene-Margit Tiit käsitleb oma ettekandes keskmise eluea pikenemist, pensionäride vaesust, õpilaste arvu vähenemist ning koolide sulgemist, välistööjõu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning talendid koju mõtteviisi.
Mis aitab eakatel paremini toime tulla? Kas tööealiste inimeste ja õppimisealiste noorte arvu kahanemine toimub plahvatuslikult? Kas sisseränne lihtsustab meie laste elu tulevikus? Kas tagasi Eestisse tuleks kutsuda ainult talente või peaks soodustama tagasitulekut kõigile valikuteta?
Vaata allolevas videos Ene-Margit Tiidu ettekannet, mis vastab eelpool toodud küsimustele ning kummutab levinud müüte eesti rahva väljasuremise, pensionäride vaesuse, immigratsiooni mõjude jt teemade osas.
