Praxise Akadeemia programmijuhi ja EMSL-i nõukogu liikme Kristina Männi ettekanne Riigikogu põhiseadus-, sotsiaal- ja kultuurikomisjoni ühisistungil Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamisest 31. mail 2012.

Oleme harjunud vaatama ja hindama kodanikuühendusi peamiselt tänu sellele, et nendeta tänapäeva demokraatia ja kodanikuühiskond ei toimi. Oleme ühel meeles, et sellised väärtused kui avatus, osalemine, võrdne kohtlemine või koostööd ju tegelikult saavadki oma sisu ja mõju tänu kodanikuühendustele. Palju vähem aga hinnatakse kodanikuühenduste majanduslikku jõudu. Ma näen ühendustel viit suurt väärtust majandusjõuna.

Esiteks, ühendused on ise tööandjad. Statistikaameti lehelt, tööelu uuringust 2009, saame teada, et töötavatest inimestest 4,7% teevad seda erinevates ühendustes, kas siis mittetulundusühingutes või sihtasutuses. Tõsi, sealt ei tule välja, kui palju nendest on hõivatud avaliku sektori poolt loodud ühendustes, kuid mingi märgi see meile annab.

Teiseks, ühendused teevad samasuguseid majanduslikke tegevusi kui ettevõtted või riigiasutused. Nad ostavad, müüvad, rendivad ruume, pakuvad tooted, teenused jms. Lisaks koguvad nad liikmemakse. Nad loovad eeldusi majanduskasvuks, sest ühenduses tegutsemine, kas siis liikmena või vabatahtlikuna hoiab inimesi aktiivsetena, aitab levitada infot, ärgitab ühiskonnakeskset mõtlemist, liidab ja ühendab inimesi. Ühendused pehmendavad majandusraskusi. Lisaks töökohtadele, mida võimaldavad tekitada nt Euroopa Liidu vahenditest ainult ühendustele suunatud summad, annavad ühendused tegevust, mis on eriti vajalik maapiirkondades ja väikestes kogukondades, kus võimalusi on võib olla vähem ja need on piiratumad.

Kolmandaks, ühendused võimaldavad vabatahtlikku tegevust, mis omakorda hoiab raha kokku. 2011. a. tegi poliitikauuringute keskus Praxis uuringu vabatahtliku töö väärtuse hindamisest, mille põhjal saame vabatahtliku tegevuse rahalist väärtust vaadata kolmel viisil: (1) Eestis miinimumpalga meetodil – 0,33% SKP-st ehk 48 miljonit eurot aasta, (2) keskmise palga meetodil – 0,91% SKP-st ehk 132 miljonit eurot; või (3) sektori meetodil – 0,54% SKP-st ehk 80 miljonit aastas. Leiame, et kõige õigem on kasutada viimast meetodit. Seega saame öelda, et hinnanguliselt 80 miljoni euro eest aastas tehakse töö vabatahtlikult, selle eest tasu saamata ehk teisisõnu, selle eest ei ole me ühiskonnana pidanud raha maksma. Vabatahtlik tegevus aitab luua sotsiaalset kapitali ja sidusust, kasvatab elukvaliteeti, aitab ennetada kuritegevust, sest hõivatud ja õnnelikel inimestel on vähem vajadust ja soovi teha kurja. Vabatahtlik tegevuse hoiab inimesi tegevuses, annab kogemusi tulevaseks tööelus, mis on eriti vajalik noortele, kellel just nendesamade kogemuste puudumisel tõttu on keeruline palgatööle saada,  ja hoiab tööelus inimesi, kes on oma töökaotanud. Vabatahtlik tegevus kasvatab kodanikku: 22% inimesi toimetab vabatahtlikena.

Neljandaks, ühendused võimaldavad annetamist, mis toob eraisikutelt ja ettevõtetelt raha ühiskondlikult vajalike teemade lahendamisse. 2009. a. andmete põhjal oli see ligi 20 miljonit eurot (305 miljonit krooni deklareeritud) (Praxis 2011, “Väärikaks ja õnnelikuks: annetamise analüüs ja soovitused”). Annetamine aga omakorda teeb inimesi õnnelikeks ja väärikateks, mis siis jälle omakorda panustab majanduskasvu elukvaliteedi tõusu, kuritegevuse ennetamise ja aktiivsete ning ühiskondlikult mõtlevate inimeste abiga.

Viiendaks, ühendused võimaldavad sotsiaalset ettevõtlust, mis tähendab, et teatud kodanikuühendused toimetavad elujõulise majandustegevusega kasumi jaotamiseta, samas nende eesmärgiks on aga ühiskondlike hüvede pakkumine. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikul on 19 liikmesorganisatsiooni, kellest 15 MTÜ ja 4 SA, ning kelle käive oli 3 miljonit eurot ja kes olid loonud 180 töökohta. Ehk nad teenivad ise raha ühiskondlikult vajalike teemadega tegelemiseks ja probleemide lahendamiseks. Ent mõistagi on need 19 vaid osa, mitte kõik Eestis tegutsevad sotsiaalsed ettevõtted ning majandustegevustega teenivad sissetulekuid veel tuhanded vabaühendused.

Kuuendaks, ühendused aitavad kaasa säästlikule tarbimisele. Kuna ühendused peavad palju vaeva nägema, et oma eesmärkide saavutamiseks vajalikke vahendeid saada, siis on nende ümberkäimine vahenditega ka säästlik. Kindlasti ei saa öelda, et kõik ühendused nii käituvad või et teised organisatsioonid nii ei tee, kuid kindlasti on ühenduselt kogukonnana inimkesksemad, keskkonna- ja säästmisteadlikumad. Eestis kinnitab seda ka ühenduste eetikakoodeks.

Mida siis teha, et ühendused saaksid olla lisaks demokraatlike väärtuste kandmisele ka majandusjõuna veel suuremad, panustada majandusse töökohtade loomise, vabatahkliku tegevuse, annetamise ja sotsiaalse ettevõtluse kaudu? Kolm soovitust:

Esiteks, et meil ei oleks seadusi, mis takistavad ühenduste ettevõtlikust, vahendeid saada ja teenida – annetamist, ettevõtlust ja vabatahtlikkust, sealhulgas

• Kaotada eraisiku annetuste tuludelt mahaarvamistelt 5-% piirmäär ja eraldada maksusoodustuses annetuselt tagasisaadav tulumaks muudest maksusoodustustest;
• Tõsta ettevõtete annetuste maksuvabastuse määra olemasoleva 10% möödunud aasta kasumist või 3% palgafondist asemel, sest see mõjutab annetuste suurust;
• Vabatahtlike kaasamisega seotud kulusid mitte kohelda erisoodustustena;
• Mitte piirata ettevõtluse ja kodanikuühiskonna piirimail tegutsevate organisatsioonide jaoks olemasolevat seadusandlikku keskkonda ja läbipaistvust.

Teiseks, et ühenduste kohta käivad andmed oleksid kättesaadavad ja kasutatavad. Praegu need seda ei ole. Tõsi, 2010. aastast alates peavad kõik ühendused küll esitama oma aastaaruanded Äriregistrile, kuid need andmed ei ole avalikkusele vabalt kättesaadavad ning riik ise nende aruannete põhjal mingeid ülevaateid ei koosta. Et saada pilti kodanikuühiskonnast, peavad vabaühendused praegu maksma kolm korda: kõigepealt maksame raamatupidajatele ja audiitoritele, et aruanded teha; siis maksame, kui  soovime aruandeid registrist kätte saata; ja kolmandaks maksame, kui on vaja nende põhjal uuringuid teha. Taoline teadmatus on meid viinud olukorda, kus me näiteks ei tea, kui palju raha tegelikult ühenduste kaudu läbi käib, kui palju raha nad välismaalt sisse toovad või kasutavad. Ühendustele endile selline segane ja läbipaistmatu olukord sugugi ei meeldi ja korduvalt tehtud ettepanekuid selle parandamiseks. Seni tulemusteta.

Ja kolmandaks, olge ise eeskujuks ja näidake seda oma hoiakutega: annetage, olge vabatahtlikud ning ausad, läbipaistvad ja avatud  oma suhtumises ühendustesse ja ühiskonda tervikuna.