17. detsembril 2014 toimus Praxise ja Briti Saatkonna koostöös ümarlaud “Sooteadlikkus koolis – mis ja milleks?“. Ümarlaual osalesid õpetajad, koolijuhid, õppejõud, ametnikud, huvirühmade esindjad, eksperdid ja haridusuuendajad. Eesmärk oli leida üheskoos viise, kuidas toetada poiste ja tüdrukute võimete avaldumist ning arutleda, missugune on õpetajate ettevalmistus ja valmisolek sooteadlikuks lähenemiseks õppetöös ja koolikultuuris. Arutelu jaoks pakkusid inspiratsiooni tunnustatud haridussotsioloog Dr. Barbara Read Glasgow Ülikoolist, kes on pühendunud koolikultuuri ja soo seoste uurimisele üldharidus- ja ülikoolides, ning Praxise analüütikud Eve Mägi ja Karin Jõers-Türn, kes andsid ülevaate üliõpilaste ja õpetajate soolise võrdõiguslikkus alaste kogemuste ja hoiakute uuringu esmastest tulemustest.
Ümarlaua avas projekti Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse juht Helen Biin, kes juhtis tähelepanu Eesti ühiskonna soolisele tasakaalutusele ning rõhutas kodus ja koolis kogetu olulisust hoiakute ja väärtuste kujunemisel. Ta märkis, et lapsi õpetatakse varakult käituma poisi või tüdrukuna, piirates soostereotüüpse lähenemise kaudu laste täieliku potentsiaali rakendumist ning lapse arengut. Samuti tutvustas Helen projekti ühe olulise tulemusena loodud ainekursuseid Sugu ja haridus ning Ühiskonna sooline tasakaal(utus): analüüs ja lahendusvõimalused, mis on üliõpilastele Tartu Ülikoolis avatud alates 2014/2015.õ.a. kevadsemestrist. Lisaks neile toimuvad kevadel täiendkoolitused õpetajatele sooteadlikkuse arendamiseks ja arvestamiseks õppeprotsessis.
Ümarlaua külalisi tervitas Krislin Aedla Briti saatkonnast, kes tutvustas lühidalt ettekandjat Dr. Barbara Read’i ning juhatas sisse peaettekande “Gender, Education and Equalities” (“Sugu, haridus ja võrdsused”). Dr. Barbara Read keskendus oma ettekandes soovaldkonnaga seotud küsimustele Suurbritannias, tuues juurde ka rahvusvahelise võrdluse vaatenurga. Hariduses tekkinud soolist lõhet ilmestas Dr. Read PISA uuringu tulemuste näitel, mille kohaselt ilmnevad pea kõigis riikides teatud oskustes suured soolised erinevused poiste ja tüdrukute tulemuste vahel. Lisaks soole mõjutavad Suurbritannias läbi viidud uuringute tulemustele toetudes poiste ja tüdrukute koolis hakkamasaamist ka perekonna sotsiaalmajanduslik staatus, etniline päritolu jmt tegurid.
Dr. Barbara Read tõi välja, et sageli põhjendatakse soolise lõhe tekkimist hariduses õpetajaskonna feminiseerumisega, poiste ja tüdrukute bioloogiliste erinevustega või ühiskonnas heakskiidetud naiselikkuse ja mehelikkuse mudelitega. Kuigi uuringud pole neid väiteid kinnitanud – sageli on need lausa ümbergi lükatud – on sellised seisukohad visad kaduma. Esineja sõnul on õpetajate soolise koosseisu muutmise või bioloogiliste ja sotsiaalselt konstrueeritud sooliste erinevuste rõhutamise asemel tõhusam strateegia sooliste erinevuste liigse rõhutamise vältimine. Uuringute tulemused kinnitavad, et koolides, kus soolisi erinevusi liialt ei rõhutata, on poistel paremad õppetulemused. Dr. Read rõhutas, et poiste ja tüdrukute toetamiseks on vajalik kogu kooli hõlmav terviklik lähenemine, mille hulka kuulub ka soostereotüüpide teadvustamine ja nende vastu võitlemine, liigsete sooliste erinevuste rõhutamise vältimine ning ühtviisi kõrgete ootuste seadmine nii poiste kui tüdrukute õppeedukusele.
Praxise üliõpilaste ja õpetajate soolise võrdõiguslikkus alaste kogemuste ja hoiakute uuringut tutvustades tõi Eve Mägi esile, et soolise tasakaalu teemale koolis pööratakse vähe tähelepanu ning ennekõike on fookus aineteadmiste ja õpiväljundite saavutamisel. Siinjuures ei ole tegemist õpetajate hooletu suhtumise vaid madala teadlikkusega. Kvalitatiivse uuringu tulemuste põhjal tegi ta järelduse, et õpetajad teavad nimetada küll mõningaid haridusliku ebavõrduse tagajärgi, nagu poiste väljalangevus põhikoolist või poiste madalamad õpitulemused teatud valdkondades, kuid samas ei osata oma käitumises soostereotüüpset lähenemist ära tunda ja õpetamisprotsessi stereotüüpidest vaba õpetamist lõimida. Eve Mägi toonitas õpetajate rolli olulisust noorte hoiakute ning tuleviku kujundamisel. Seega on tähtis suunata õpetajaid nägema kohti, kus nad õppetöös stereotüüpe taastoodavad ja anda oskusi sellest mustrist väljatulekuks. Ka õpetajad ise tunnevad selliste teadmiste ja oskuste vastu huvi.
Karin Jõers-Türni ettekandest üliõpilaste küsitluse esialgsete tulemuste kohta selgus, et paljud üliõpilased on kogenud koolielus ebavõrdset kohtlemist. Küsitlusele vastanute hinnangul eeldati koolis tüdrukutelt paremaid tulemusi ning neile pandi samade teadmiste eest paremaid hindeid kui poistele. Ka ühiskonnas tunnetavad üliõpilased soolist ebavõrdsust – meeste positsiooni Eesti ühiskonnas tajutakse paremana ning just meestudengid leidsid sagedamini, et nende haridus- kui karjäärivalikud on soostereotüüpide tõttu piiratud. Hoolimata ebavõrdsuse tajumisest evib tähelepanuväärne osa – ligi kolmandik – üliõpilastest soostereotüüpe kinnitavaid hoiakuid. Nii leitakse näiteks, et mees peaks olema pere peamine toitja ning poisse ja tüdrukuid peaks õpetama erinevalt. Seega on sarnaselt õpetajatele on ka üliõpilaste sooteadlikkus madal. Need hoiakud, mida kannab edasi meie üliõpilaskond, avaldavad mõju kõikidel elualadel ning taastoodavad soostereotüüpe toetavaid hoiakuid ja käitumist.
Ettekannetele järgnenud lauaaruteludes mõtiskleti selle üle, missugune on sooteadlikkuse tase meie koolis, kuivõrd seda koolis kasutatakse ja mida saavad erinevates rollides olevad inimesed soostereotüüpidest lähtuva lähenemise vähendamiseks teha. Lauaaruteludes kerkis peamise probleemina ja sihipärase tegevuse takistajana esile erinevate osapoolte (sh õpetajad, koolijuhid, ametnikud) madal teadlikkus. Nenditi, et mõtteviis „laisad ja andekad poisid ning usinad tüdrukud“ on meie koolides tavapärane ning poiste ja tüdrukute käitumise ja õppeedukuse erinevuste peamiseks põhjuseks peetakse sageli poiste ja tüdrukute bioloogilisi erinevusi. Arutlejad leidsid, et sellisest lähenemisest tulenevalt eeldatakse poistelt madalamat õppeedukust ning antakse ebasobiv käitumine või kehvad õpitulemused kergemini andeks, samas kui tüdrukutele seatud ootused on kõrgemad ning nende staatus on akadeemilise eduga tihedamalt seotud. Tõdeti, et hoolimata soolise ebavõrdsuse märkamisest koolis, ollakse siiski veendunud kõigi võrdses kohtlemises ning ebavõrdsust ei peeta probleemiks.
Arutleti ka selle üle, mida on võimalik olukorra leevendamiseks ette võtta. Leiti, et soostereotüüpse lähenemise vähendamiseks üldhariduskoolis on eelkõige oluline probleemi märkamine ja oskus seda oluliseks pidada. See aga eeldab erinevate tasandite – ministeeriumite, kohaliku omavalitsuse, kooli juhtkonna ja õpetajate, lapsevanemate ja õpilaste – koostööd ja vastastikust toetust.
Ümarlaual osalejate hinnangul peaks õpetajate sooteadlikkuse tõstmine olema osa õpetajate põhikoolitusest ega tohiks toetuda üksnes täiendkoolituskursustele. Lisaks põhikoolitusele aitavad ka erinevad teemakohased üritused, töötoad, illustreeriv infomaterjal jms sooteadlikkust tõsta. Sooteadlik õpetamine koolis vajab ka toetavaid õppematerjale ning õpetajate oskust õppematerjali soolise võrdõiguslikkuse vaatenurgast kriitiliselt hinnata. Teemaga hästi kursis olev õpetaja saab toetada kolleege ja sooteadliku lähenemise juurutamist koolikultuuris, samuti kaasata õpilased arutellu soolise võrdõiguslikkuse teemadest.
Koolijuhi toetuseta on sooteadlikku lähenemist koolis keeruline rakendada, mistõttu on oluline ka kooli juhtkonnale pakkuda soostereotüüpsete praktikate vähendamiseks vajalikke teadmisi ja oskuseid. Koolijuhi eestvedamisel saab sooteadliku lähenemise põhimõtteid rakendada kooli õppekavas, milleks Riiklik õppekava annab soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete väärtustamise kaudu suurepärase aluse. Lisaks koolile mõjutab tasakaalustatud lähenemise kasutamise edukust teisedki grupid. Kahtlemata on soostereotüüpse lähenemise vähendamisel oluline kooli ja kodu koostöö, samuti laiema avalikkuse, nt ajakirjanduse, toetus.
Toimunud ümarlaud tõi kokku üle kuuekümne huvilise ning andis neile võimaluse hariduse ja soo teemal arutleda, leida mõttekaaslasi ning otsida lahendusi probleemidele, mis on tekkinud seoses soostereotüüpse lähenemisega üldhariduskoolis. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine on aeganõudev protsess; teadlikkuse tõstmine ning koostöö erinevate tasandite ja huvirühmade vahel on soostereotüüpide murdmiseks ainuvõimalik tee. Sooteadliku lähenemise levikule aitavad oluliselt kaasa süstemaatilised koolitused, eelkõige õpetajakoolituses, eesmärkide seadmine, pidev tugi ning nõustamine ning toetavate materjalide olemasolu.
Ümarlaud toimus Praxise projekti “Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine kõrg- ja üldharidusse” raames. Projekti rahastab Norra toetuste 2009-2014 Soolise võrdõiguslikkuse ning töö- ja pereelu ühitamise programm.
Kokkuvõtte koostasid: Karin Jõers-Türn, Eve Mägi, Helen Biin
