14. oktoobril 2015 toimus Praxise mõttehommik: “Koolist tööle – uue põlvkonna valikud ja kasutamata võimalused”. Projekti „Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse“^[i] raames toimunud mõttehommiku eesmärk oli leida lahendusteid, kuidas avardada uue põlvkonna võimalusi eneseteostuseks nii haridusüsteemis kui ka tööturul. Keskenduti eelkõige sellele, kuidas muuta sooliselt jaotunud erialavalikute tegemist ning teadvustada valikuid suunavaid ja hoiakuid kujundavaid olukordi.

Eelmise võrdõigusvoliniku Mari-Liis Sepperi juhtimisel arutasid koolijuhid, õpetajad, karjäärinõustajad, noorsootöötajad, üliõpilased ning ministeeriumite ja teadusasutuste esindajad selle üle, milline roll on kogemustel,  haridusel ja keskkonnal noorte karjääriplaneerimisel.

Arutelu juhatas sisse Praxise analüütik Helen Biin, kes küsis miks on oluline rääkida soost ja soolisest võrdõiguslikkusest ning näitlikustas uuringute ja analüüside tulemustele tuginedes, kuidas sugu mõjutab inimese võimalusi ja valikuid kogu elutee vältel. Poiste ja tüdrukute erinevatele radadele suunamine algab kodust, kus sageli peetakse eri soost lastele oluliseks eluks kaasa anda erinevad oskused – poisid peavad oskama tehnikaga ümber käia ning tüdrukud valdama suhtlemis- ja käitumisoskuseid. Laste erinev kohtlemine ning nõudmised ja ootused poiste ja tüdrukute käitumisele ning saavutustele on tavapärased ka haridusasutustes lasteaiast ülikoolini. Teravad soopõhised erinevused õpitulemustes ja haridusvalikutes ilmnevad juba põhikoolis. Haridusvalikute soopõhisus ja ühiskonnas levinud soonormid peegelduvad tööturul erialade ja ametikohtade soolises jaotuses ning jonnakalt püsivas Euroopa Liidu suurimas palgalõhes. Vaesuse feminiseerumine, meeste kehvem tervis ja lühem eluiga ning soolised erinevused ajakasutuses on vaid mõned näited soolise ebavõrdsusega seonduvatest sotsiaalprobleemidest.

Helen Biin rõhutas oma ettekandes, et soolise ebavõrdsuse ja sellega seonduvate probleemide põhjused ei teki tööturule sisenedes, teatud vanusesse jõudes või mingile kindlale ametile pürgides, vaid nendeni jõutakse pideva ühiskonnas levinud soonormidest ja traditsioonilistest valikutest lähtuva suunamise toel. Tugev normides ja stereotüüpides kinniolek takistuseks riigi inimpotentsiaali parimal kasutamisel, kuna mehi ja naisi kindlatesse raamidesse ja sooga märgistatud käitumis- ning karjäärimallidesse sundivad soonormid pärsivad eneseteostust valdkondades, mis tegelikult meeldiksid või huvi pakuksid. Seetõttu on ülimalt oluline, et inimeste valikud ja võimalused ei sõltuks poisi või tüdrukuna sündimisest, vaid oleksid kooskõlas huvide, võimete ja unistustega. Helen Biin pani kuulajatele südamele, et kuigi suured nihked ühiskondlikes normides ja levinud hoiakutes vajavad aega ja erinevates valdkondades tegutsejate sihipärast koostööd, saab igaüks meist oma tegevuse mõtestamise ja suunamise kaudu sellesse muutusesse panustada.

Kool kujundab hoiakuid, hoiakud suunavad valikuid

Problemaatika kaart

Arutelu uue põlvkonna karjäärivalikute ja võimaluste üle jätkus kolmes laudkonnas. Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Mariann Rikka vedamisel arutleti selle üle, mil viisil noorte hoiakud mõjutavad valikuid tööturul. Üksmeelselt leiti, et hoiakute kujunemisel on oluline roll eeskujudel ning kogemustel, millega noored puutuvad kokku perekonnas, haridussüsteemis ja avalikus ruumis üldisemalt. Soonormid ning arusaam sellest, millised eluvaldkonnad naistele või meestele sobivad, on tugevalt juurdunud ning laste suunamine traditsioonilistele radadele toimub pahatihti märkamatult. Seetõttu on oluline inimeste teadlikkuse tõstmine soostereotüüpidest lähtuvate valikute varjukülgedest. Teadlikkus annab võimaluse enda hoiakuid ja käitumist analüüsida ning hoiduda ebavajalikest stereotüüpsetest suunamistest.

Mõttehommikul osalejate hinnangul vajab noortes kaasaegsete hoiakute kujundamise toetamiseks kaasajastamist meie koolides toimuv. Esile tõsteti õpetaja kui suunaja, mitte käsuandja, rolli tugevdamist ja kujundava hindamise juurutamist selleks, et tugevdada lastes eneseanalüüsi oskust ja iseseisvust ning toetada iga lapse tugevuste märkamist ja arendamist. Hoiakute kujundamisel peeti oluliseks ka seda, et karjääriõpet pakutaks igas kooliastmes. Kuigi noored teevad edasiõppimise või erialavaliku otsuse sageli viimasel õppeaastal, on selleks ajaks nende otsuseid mõjutavad hoiakud juba välja kujunenud.

Diskussiooni käigus tõdeti, et lisaks perele ja haridusele mõjutab noorte hoiakuid meedia, kus paraku torkab teravalt silma naissoost arvamusliidrite vähesus. Osalejate hinnangul oleks just ebatraditsioonilistes valdkondades tegutsevate (nais)arvamusliidrite nähtavus üheks noorte hoiakuid mõjutavaks teguriks ning kinnistaks arusaama, et karjäärivalikud ei pea sõltuma sellest, kas sünnitakse poisi või tüdrukuna.

Teadlik õpetaja toetab lapsi ja aitab mõtestada ümbritsevat

Problemaatika kaart

Sellest, kuidas eeskujud ja kogemused mõjutavad noorte karjäärivalikuid, räägiti täpsemalt Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liikme Peeter Eerik Otsa juhitud laudkonnas. Arutelu lähtus kahest küsimusest: mida on võimalik teha poiste ja tüdrukute käitumisele ja sooritusele omistatavate erinevate reaktsioonide, ootuste ja väärtuste muutmiseks ning kuidas on võimalik leevendada avaliku elu soostereotüüpsete eeskujude mõju, et avardada noorte karjäärivalikuid. Keskenduti eelkõige sellele, mida on võimalik korda saata koolis nüüd ja praegu, ilma laiemat ühiskondlikku hoiakumuutust ära ootamata. Leiti, et sooliselt eristuvate kogemuste ja eeskujude mõju leevendamine eeldab mitme osapoole koostööd koolis ja lasteaias samuti viidati juba eelpool käsitletud teadlikkuse tõstmise vajadusele.

Selleks, et õpetajad teadvustaksid soostereotüüpidele tuginemise ohukohti ja oskaksid laste arengult senisest veelgi paremini toetada, oleks osalejate hinnangul tingimata vajalik sootemaatika lõimida õpetajakoolituse õppekavadesse. Vaid sellisel moel on õpetajatele tagatud vajalikud tööriistad ja oskus enda õpetamis- ja juhendamistegevuste sooaspektist analüüsimiseks, laste stereotüübivabaks suunamiseks ning meid ümbritseva keskkonna soolisele ebavõrdsusele tähelepanu juhtimiseks ja olukorra problematiseerimiseks. Samuti oskavad teadlikud õpetajad toetada ja suunata lapsevanemaid, kelle hoiakud ja eeskuju on lastele võimaldatavate tegevuste ja noorte karjäärivalikutes sageli määrava tähtsusega. Tähtsaks peetakse ka erinevate kogemuste pakkumist lastele nii eeskujude kui ka tegevuste kaudu.

Eraldi rõhutati õppe- ja lastekirjanduse tähtsust soostereotüüpide kinnistamisel ning nenditi, et praegu on neis allikates kajastatu sageli traditsioonilisi soorolle peegeldav. Ka siin saab hea ettevalmistusega õpetaja probleemile tähelepanu juhtida, kuid kahtlemata on vajalik (õppe)kirjanduse pildimaterjali ja sisu koostamisel soolist aspekti senisest enam silmas pidada.

Teadlikkuse kasv ja hoiakute muutus toetavad üksteist

Problemaatika kaart

Kolmas diskussioon keskendus Õiguskantsleri vanemnõuniku ning endise võrdõigusvoliniku Margit Sarve juhtimisel sellele, milline on Eesti noorte teadlikkus oma (soolise võrdõiguslikkusega seonduvatest) õigustest tööturul. Praxise 2014. aastal korraldatud üliõpilaste soolise võrdõiguslikkuse alaste hoiakute ja kogemuste uuringust selgub, et üliõpilaste teadlikkus nendel teemadel on pigem lünklik. Üksmeelselt jõuti järeldusele, et noorte teadlikkuse tõhusaks suurendamiseks tuleb tööturualaste õiguste teemat käsitleda erinevatel õppetasemetel läbivalt. Ka siin ei saa mööda vaadata noorte endi ja nende lähedaste kogemustest ning ühiskonnas levinud hoiakutest, mis teadlikkuse kõrval on olulisteks käitumisvalikute mõjutajateks. Teadmine, et teatud käitumine – näiteks perekonnaseisu või lastesaamissoovi küsimine tööintervjuul – ei ole lubatav vajab selleks, et teadmine materialiseeruks käitumisena, enda kõrvale ka selliste küsimuste esitamist taunivat ühiskondlikku hoiakut. Lapsevanemad, õpetajad ja teised lastega tegelevad inimesed, meedia ning avalikud kampaaniad on kahtlemata need kanalid, mille abil noorte soolist võrdõiguslikkust toetavaid hoiakuid kujundada ning noorte õigusteadlikkust tõsta.

Haridus peab omama väärtust ja olema väärtus nii meestele kui naistele
Päeva võttis kokku Mari-Liis Sepper, kes tõdes, et Eesti ühiskonnas püsivad endiselt soostereotüüpsed hoiakud ja sooline ebavõrdsus ning tõstatas haridusvaldkonna soolise ebavõrdsusega seonduvate kitsaskohtade tuvastamiseks ja lahenduste otsimiseks kolm küsimust. Sepperi sõnul peame esmalt küsima, mida annab haridus naisele ja mida mehele tänases Eestis, kas haridus aitab kaasa soolise võrdsuse suurenemisele. Paraku näitab statistika, et pelgalt ligipääs haridusele ei taga soolise ebavõrdsuse vähenemist ning tänases Eestis tagab haridus naistele ja meestele erinevad võimalused. Samuti paljastab 2013. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooring, et väga suur osa Eesti elanikkonnast ei toeta samasuguse hariduse andmist poistele ja tüdrukutele. Kuigi võrdne ligipääs haridusele on soolise võrdõiguslikkuse suurendamise üheks eeltingimuseks, vajab tegelik ja hoomatava aja jooksul toimuv ühiskonna võrdsuse suurenemine aktiivset ja teadlikku tegutsemist.

Teiseks peab Sepperi hinnangul otsima vastust küsimusele, kas haridus on Eestis väärtus kõigile, st kas ühiskonna silmis on haritud naine ja haritud mees samaväärsed. Uuringute põhjal peab tõdema, et meeste haridust väärtustatakse tööandjate poolt pahatihti kõrgemalt, kuid teavet selle kohta, kuivõrd Eesti mehed ja naised ise haridust väärtustavad, seni paraku napib. Kolmandaks tuleb haridusvaldkonna kitsaskohtade tuvastamiseks vastata sellele, millised on need hoiakud, mis võivad uuele põlvkonnale erialavalikute tegemisel ja tööturule sisenemisel saada takistuseks. Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemused kinnitavad, et Eestis nähakse meeste ja naiste rolle ja ülesandeid endiselt väga erinevana ning on selge, et sellised hoiakud mõjutavad ka noorte võimalusi ja valikuid.

Mari-Liis Sepper tunnustas mõttehommikul osalejaid mitmetele olulistele teguritele ja tegijatele osutamise eest – vajadus erinevate osapoolte koostööks, lastega töötavate inimeste teadlikkuse tõstmiseks ja õpetajahariduse täiendamiseks, karjääriõppe ja nõustamisteenuste pakkumine erinevates kooliastmetes ning avatuse suurendamine haridussüsteemis. Sepper pani lõpetuseks südamele, et sooline võrdõiguslikkus peab olema kogu koolielu läbiv põhimõte sest teist võimalust – võimalust võrdseid võimalusi mitte väärtustada – meil tegelikult ei ole.

[i] Projekti elluviimist toetab Norra toetuste 2009-2014 töö- ja pereelu ühitamise ning soolise võrdõiguslikkuse programm.

Kokkuvõtte on koostanud Helen Biin ja Liina-Mai Kaunissaare