Viimasel rahvastiku augu teemalisel Praxise mõttehommikul võttis Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi direktor Lauri Leppik kokku eelkõnelejate Ene-Margit Tiidu optimistlikuma ja Andres Võrgu skeptilisema vaate Eesti demograafia olukorrale.

Katastroofi retoorika, mida meie ajakirjandus ja ametiisikud vahendavad,  võib ajendada inimesi muutusi tegema või võib ka lihtsalt paanikat külvata. Kindlasti ei kuku meie pensionisüsteem korraga kokku ühel hetkel. Samas, kui vaatame demograafilisi näitajaid, on selge, et kõik ei saa jätkuda nii nagu seni.

Üks pool vananemise probleemist on “elu ja kasv”, teine “sündide arv ja migratsioon”. Meil on kaks olulist küsimust, mis vajavad vastuseid: esiteks, kuhu lisa-aastad (eluea pikenemisest tulenevad) lähevad? Kas pikemasse pensionipõlve või pikemasse tööaega või jagunevad ühtlaselt kahe vahel?  Teiseks oluliseks küsimuseks on, kes ja kuidas peaksid kandma koormust ehk kuidas jagatakse eakate arvu kasvu ning tööealiste arvu vähenemisest tulenev koormus?

Jälgi Lauri Leppiku mõttekäiku allolevas videos.