Kutsehariduse muutmine tööandjate vajadustele vastavaks on üks igipõline teema, mille üle ühiskonnas aeg-ajalt jälle diskussioon puhkeb. Tavapärasest probleemide ülesloetlemisest edasi liikumiseks korraldas Praxis täna Tallinna Teeninduskoolis Mõttehommiku „Millist kutseharidust on tööandjatel vaja ja millist kutseharidust on kutsekoolidel pakkuda?“, kus tööandjate ja koolide osalusel toimivaid lahendusi püüti välja mõelda.
Arutelu aluseks oli Praxise valmiv uuring „Muutuva tööturu väljakutsed kutseharidusele“, täpsemalt kolm seal nimetatud olulist probleemküsimust:
- Halb infovahetus koolide ja ettevõtete vahel. Koolidel on väljakujunenud koostööpartnerid, kes leiavad ettevõttesse praktikante ja töötajaid ning on seetõttu Eesti kutseharidusega ka üldiselt rahul. Oluline küsimus on, kuidas viia infokutseõppes toimuvast nende ettevõteteni, kes seni koolidega koostööd pole teinud?
- Pikaajaline riiklik koolitustellimus vs lühiajaline tööjõunõudlus. Valdav enamus Eestis tegutsevates ettevõtetest on väikesed ja tegutsevad väga muutlikus keskkonnas, mis takistab pikaajalise tööjõuvajaduse planeerimist. Samas on tööandjate ootus nõudluse suurenedes kiirelt vajalikke töötajaid leida. Koolidel kulub vajalikul erialal lõpetajate „tootmiseks“ aga aastaid. Kuidas pikaajalise koolitustellimuse ja lühiajalise tööjõunõudluse vahelist lõhet ületada?
- Kutsehariduse maine. Kutsehariduse üks peamine probleem on maine – võimekad noored ei vali erialade kasuks, mille lõpetajaid tööandjad ootavad. Seetõttu paljudele erialadele nö „satutakse“, mis tähendab, et õpilaste motivatsioon eriala õppida ja sellel tööle asuda on madal. Mida koolid ja ettevõtted saaksid koos vajalike ametite populaarsemaks muutmiseks teha?
Nende kolme probleemi lahendamiseks pakkusid Mõttehommikul osalejad välja hulga ettepanekuid, mille seast valiti hääletuse teel välja kõige olulisemad ettepanekud. Kõige suurema toetuse pälvis ettepanek, mille kohaselt peaks karjääriõpe muutuma kohustuslikus osaks põhikooli õppekavast ja koos sellega arenema ka karjääriõppe sisu. Iga õpilane peaks põhikooli lõpus tundma iseenda võimeid ja omama selget ülevaadet oma karjääri- ning edasiõppimisvõimalustest. Teine palju poolthääli teeninud ettepanek oli IT-lahenduse loomine, mille abil ettevõtted ja koolid saaksid omavahel infot vahetada. Eriti oluliseks peeti, et selle lahenduse abil oleks võimalik tutvustada praktikapakkumisi ja infot vabade töökohtade kohta, kuid sinna juurde peaks käima ka kogu muu infovahetus, mis koole ja ettevõtteid huvitab. Häälte arvult kolmandaks jäi ettepanek, mille kohaselt lühiajalise tööjõunõudluse ja pikaajalise riikliku koolitustellimuse vahelist lõhet saaks ületada lühiajaliste koolituskursuste sisseviimisega täiskasvanutele, mis võimaldaks õppijatel kiirelt uuel erialal tööle asuda.
Lisaks neile kolmele ettepanekule andsid Mõttehommikul osalenud veel palju häid ideid, kuidas kutseharidust paremaks muuta. Kõik need väärtuslikud mõtted kajastuvad peagi valmivas Praxise uuringuaruandes ja edastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile töösse rakendamiseks.
Täname veelkord kõiki osalejaid!
