Valitsus on lubanud tõsta järgmise aasta 1. aprillil pensione 4,4%. Miks just nii palju ja miks mitte vähem või rohkem? Pensionide plaanitavat tõusu aitavad selgitada kaks valemit:
1) Arvutuslik pensioniindeks: 0,2 x 4,9% + 0,8 x 5,4%=5,3%
2) Pensioniindeksi tasaarveldus: 5,3% – 0,9% = 4,4%
Esimene valem näitab, et pensioniindeksi arvutuslik väärtus oleks rahandusministeeriumi suvise prognoosi andmete kohaselt ca 5,3%. See on leitav kui kaalutud keskmine: 20% tarbijahinnaindeksi aastasest muutusest, mis on 2011. aastal prognooside järgi 4,9%, ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise juurdekasvust 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga, mis on prognooside kohaselt ca 5,4%.
Teine valem näitab, et plaanitud pensionide tõus on järgmise aasta 1. aprillist siiski väiksem kui 5,3%, sest pensionärid on maksumaksjate ees „võlgu“ varasemate aastate pensionide mittelangetamise eest. Kokku on võlg 4,6%. 2012. aastal tasaarveldatakse sellest võlast ca viiendik (0,9%). Selle tulemusena tõusevad pensionid eelarve seletuskirja kohaselt järgmisel aastal 4,4%.
Märkus: 2012-2016 prognoos tuginedes rahandusministeeriumi andmetele
See kui palju järgmisel aastal vana võlga tasaarveldatakse on tegelikult paindlik otsus. Valitsus võiks seda teha ka kõik korraga, kuid siis oleks pensionide tõus alla protsendi (0.8%=5,4%-4,6%), mis näeks välja naeruväärne ja ei oleks ilmselt poliitiliselt vastuvõetav arvestades, kui palju on viimastel aastatel kerkinud hinnad. Tasaarveldamist täiesti edasi lükata ka pole mõtet, sest tõstmine 5,4% võrra suurendaks järgmise aasta pensionikindlustuse defitsiiti veelgi ja suurendab riski, et kogu avaliku sektori defitsiit kujuneb suuremaks kui 3% SKPst. Seega on välja hõigatud 4,4% igati hea kompromiss kahe äärmuse vahel.
Indeksite puhul tuleb tähele panna, et mitme aasta lõikes ei anna pensioniindeksi juurdekasvude korrutis sama tulemust, mis algselt külmutatud pensionid ja seejärel tasaarvestatud muutus. Näiteks pensionide langus esimesel aastal 5% ja kasv järgmisel aastal 9% annab kokku tõusu 3,55% (0,95×1,09= 1,0355). Kuid esimesel aastal pensionide külmutamine (muutus 0%) ja järgmisel aastal madalam tõus (4%) annaks kokku pensionitõusu 4%. (1,00×1,04=1,04).
Kasutades mineviku andmeid ja rahandusministeeriumi prognoose (vt eelmine ja järgmine joonis) saab ka välja arvutada, kas pensioniindeksi kohanemise perioodi lõpuks (nt 2016 aastaks kui tasaarveldus tehakse viie aasta jooksul), on pensionid kõrgemad või madalamad.
Arvutused viitavadki, et 2016. aastaks peaksid pensionid olema ca 1,5% võrra kõrgemad (ja kulud seetõttu riigieelarvele suuremad) seetõttu, et pensione ei vähendatud kriisi ajal ja tasaarvestatakse järgmistel aastatel. Kas pensionäride rahuolu on kokkuvõttes kõrgem 2008-2016 toimunud indeksite kohandamisest, sõltub aga ka eakate eelistustest ja võimalustest säästmise ja laenamisega enda tarbimist ise siluda üle majanduskriisi aastate.
Märkusena, et sellisest indeksitega mängimisest saadavat võitu või kaotust riigieelarve jaoks mõjutab lisaks ülaltoodud matemaatilisele efektile ka pensioni saavate inimeste koguarvu muutus kohandamisperioodi ajal, samuti defitsiidi finantseerimise kulu muutus.
P.S. Kõik, mis ülal kirjas, on enda isiklikud mõtted ja enda arvutused, mis võivad sisaldada näpukaid. Need ei väljenda ei Praxise ametlikke seisukohti ja ei pruugi kokku langeda ministeeriumite seisukohtadega.
