Et eelmise nädala huumorivõtmes kirjutatud sotsiaalpoliitika kommentaar võeti liiga tõsiselt vastu, siis sellel nädalal nalja ei teeks. Olgu kohe lisatud, et kõik seisukohad väljendavad üksnes minu mõtteid ja ei kajasta Praxise ametlikku seisukohta.
Mööduval nädalal domineerisid sotsiaalpoliitikas taas tervishoid ja raha. Arstide Liit ja Tervishoiutöötajate Kutseliit ähvardasid sotsiaalministrit tervishoiutöötajate streigiga ja välismaale minemisega, kui arstid ei saa 2013. aastal palgatõusu 20% ja õed ning hooldajad üle 40%. Õdede Liit toetab ligi 30% palgatõusu nõudega, ehkki streigiähvardusega veel ootab.
Sotsiaalminister lubas vastusena palgatõusuks vaid kümnendiku kolme aasta jooksul, mis tähendaks pisut üle 3% palgatõusu igal aastal.
Allikas: Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg, EAL ja ETK kollektiivlepingu projekt 16.09.11, autori interpretatsioon ja täiendavad arvutused
Võttes aluseks rahandusministeeriumi eelmisel nädalal avaldatud majanduskasvu ja eelarvelaekumiste prognoosi, siis tundub sotsiaalministri pakutud palgakasv tagasihoidlik. Haigekassa tulude kasvu prognoos, minu arvutuste järgi ca 6-7% aastas järgmise nelja aasta jooksul, kui tugineda rahandusministeeriumi prognoosidele, võimaldaks tervishoiutöötajatele ka suuremat palgakasvu pakkuda.
Seega on lõhe tervishoiutöötajate esindusühingute soovide ja ministri pakutu vahel üüratu. Samas järjekordsete palgaläbirääkimiste algfaasis on loomulik, et mõlemad pooled panevad paika piirid, mille osas saaks hiljem mõistlikult järele anda. Aga seda näemegi juba järgmisel nädalal.
Mööduval nädalal kiitis valitsus heaks ka alkoholiaktsiisi tõstmise 5% aastas järgmisel neljal aastal. Tervisepoliitika vaatevinklist on huvitav, et rahandusministeeriumi mõjuanalüüs näib eeldavat, et alkoholi tarbimine jätkub Eestis senises tempos ega vähene aktsiisitõusust hoolimata.
Repliigina olgu lisatud, et ehkki on ka soovitatud, et alkoholi- ja tubakaaktsiis võiks otse laekuda märgistatult haigekassa eelarvesse, siis ma ei loeks seda heaks ettepanekuks. Peamine vastuargument on selles, et pahede maksustamisega saadud maksulaekumiste sidumisel millegi õilsaga antakse tarbijale täiendav eneseõigustus ja müüjatele reklaamlause.
Kõlaks ju kummaliselt kuulda reklaami: “Õige mees ostab Viru valget, sest tänu sellele on Eesti Haigekassal raha maksatsirroosi raviks”.
Piisab sellest, et juba praegu võivad hasartmängude korraldajad enda reklaamimisel kasutada hõiskeid, et mängides hasartmänge, teed heateo!
Lisaks on aktsiiside, eriti tubakaaktsiisi laekumine kõikuv, mis teeb Haigekassa eelarve planeerimise keerulisemaks. Parem oleks skeem, kus aktsiisid laekuvad keskvalitsuse eelarvesse ja sealt tehakse võrdväärne siire Haigekassale kasutades mingit muud stabiilset instrumenti, näiteks makstes väikest sotsiaalmaksu pensionäride eest.
Lõpetuseks nädala rõõmustavam uudis, mis tuli perepoliitika valdkonnnast. Sotsiaaldemokraatide ettepanek tõsta lapsetoetusi lükati valitsuse poolt küll ootuspäraselt tagasi, kuid meeldiv on hoopis see, et viimaks on kosta tõsisemat arutelu perepoliitika eesmärkide ja vahendite üle, sh koalitsioonisiseselt (kuula ka head debatti ERRi Reporteritunnis). Esimene mõistlik kompromiss – lastetoetuste mittearvestamine toimetulekutoetuse maksmisel – näib olevat käegakatsutav.
