Ilmselt nõustub enamus meist väitega, et Eesti õpetaja palk on liiga väike. Samas on millegi suurus või väiksus alati suhteline. Rikaste riikide klubi OECD, mille liikmelisust Eesti juba rohkem kui aasta nautinud on, koostab huvitavat statistikakogumikku Education at a Glance, kus ühe alateemana on vaatluse all ka õpetajate palgad. Alloleval joonisel on esitatud põhikoolides töötavate õpetajate (miinimum)aastapalgad eurodes 2009. aastal, mis on korrigeeritud ostujõu pariteediga.
Joonis 1. Avalikes institutsioonides põhihariduse tasemel õpetavate pedagoogide (miinimum)palgad pärast 15 aastat töökogemust, ostujõu pariteediga korrigeeritud eurodes, 2009. aastal.
Allikas: OECD EAG 2011
NB! Andmetes esineb metodoloogilisi erinevusi, vaata täpsemalt siit.
Selle võrdluse alusel tundub Eesti õpetaja palk tõeliselt väike. Elukallidust arvesse võttes elavad õpetajad paremini isegi Tšiilis ja Mehhikos. Luksemburgi õpetaja teenib Eesti omast lausa 7 korda rohkem, kuid ka üle lahe minnes paraneks pedagoogi elujärg kolmekordselt.
OECD pakub välja aga veel ühe huvitava võrdluse. Et õpetajad on enamasti kõrgharidusega, siis kõrvutatakse nende samade, 15 aastase töökogemusega põhikooliõpetajate, palgad riigi keskmise palgaga kolmanda taseme haridusega inimeste seas.
Joonis 2. Avalikes institutsioonides põhihariduse tasemel õpetavate 15 aastase töökogemusega pedagoogide (miinimum)palkade suhe kolmanda taseme haridusega töötajate keskmisesse palka riigis, 2009. aastal.
Allikas: OECD EAG 2011
NB! Andmetes esineb metodoloogilisi erinevusi, vaata täpsemalt siit.
Kuigi keskmine kõrgemalt haritud eestlane teenib õpetajast viiendiku võrra rohkem, on ta suhteliselt jõukam kui näiteks Rootsi või Norra kolleeg. Kokkuvõttes tundub, et vaid raha silmas pidades, on paljudes riikides kõrgharidusega noorel targem mõni muu amet valida. See ei tähenda aga, et Eesti riik ei võiks õpetajatesse investeerida!
Jüri Saar 02.03.2012
“See ei tähenda aga, et Eesti riik ei võiks õpetajatesse investeerida!”
Eesti riik võiks igasuguseid asju teha, kuid vahendid ja võimalused on piiratud. Investeering eeldab, et midagi saadakse ka investeeringu eest vastu, kuid mida täpselt on mulle jäänud üpris ähmaseks. Paremat haridust – aga kuidas seda mõõdetakse ja see ei näi olevat ka eesmärk? Rahulolevamad õpetajad – aga kuskilt peab see raha tulema, mis tähendab kellegi rahuolu vähendamist?
Kas ainult palgale keskendumisega ei jää tähelepanuta, et suveperioodil õppetööd ei toimu samas kui töö ise on suht kindel (palga maksja ei pankrotistu, vallandamise tõenäosus tilluke)?
Kas ei ole äkki põhjust ka väita, et õpetajana tegutsevad inimesed on valinud ameti, kus teatud kindlus ja kohustustest vabastamine suveperioodil on eelistatud kõrgemale palgale?
Laura Kirss 02.03.2012
Püstitatud küsimused on igati õigustatud. Samas jääb Eestis mulje, et õpetajate palgatõusu nõutakse eelkõige ajaloolise ebaõigluse kaotamiseks. Teisalt tuleviku seisukohalt on olulisim mõttekoht see, praegustest noortest, eriti kõige võimekam osa neist, ei ole nõus tänase õpetajate palga juures selle karjääri kasuks otsustama, isegi arvestades töökoha muidu soodustusi, mida välja toodi. Selleks, et keskmist palka hakata teenima ei pea paljudel erialadel selleks 15 aastat töötama.
Jüri Saar 02.03.2012
USA ei ole küll Eesti, kuid õpetajate palgada on ka seal aktuaalne teema. Mulle on jäänud mulje, et osariikide vahelised erinevused õpetajate palgas ja kulutustes õpilase kohta, mida on võrreldud õpilaste akadeemiliste tulemustega, näivad viitavat sellele, et kõrgem palk iseenesest ei anna eriti midagi juurde.
Ühtlasi on mingist hetkest palgatõusugua võimekamaid noori õpetajaks meelitada suht keeruline, sest see palk ei saa kunagi olema konkurentsivõimeline erasektori palkadega juba ainuüksi sellepärast, et haridussüsteem on suur ja paindumatu ning intensiivselt reguleeritud, mis teeb tootlikusega seotud küsimuste lahendamise tsentraliseeritud süsteeemis eriti keeruliseks.
Tuleb meelde ka üks huvitav hüpotees, mille kohaselt on USA õpetajate kvaliteet langenud paljuski naiste töövõimaluste avardumise tõttu. Veel 1960ndate lõpus oli paljude vähegi võimekamate naise üks perpsektiivikamaid karjäärivalikuid õpetaja amet. Nii kuidas naiste võimalused ja valikud langesid, nii hakkas ka õpetajate kvaliteet langema.
Kui seda mõtet Eesti konteksti sobitada, siis võib spekuleerida, et nii kuidas naiste karjäärivõimalused laienevad muutub neist võimekamate meelitamine õpetajaks ka kõrgema palgaga järjest keerulisemaks samas kui meeste seas on õpetajate osakaal juba niigi madal ja mingit lihtsat moodust nagu palga tõstmine (vähemalt Eesti võimaluste piires) nende õpetajaks meelitamisel ei ole.
Urmas Heinaste 05.03.2012
LP. Jüri Saar, investeerida tuleb haridus-süsteemi, mitte konkreetsetesse õpetajatesse. Kui süsteem suudab pakkuda paremat palka ja osta paremat tööjõudu siis saab loota ka kasu. Kõigile on selge et vanade objektide remontimine on sageli kulukam kui uute ostmine. Vaja on tekitada noorte ja andekate huvi õpetajakutse vastu, ja seda esmalt suhtumisega ning poliitikaga palka tõsta pidevalt seni kuni soovitud tase on saavutatud. Mul pole õpetjana midagi selle vastu et õppeperioodi pikendada aga ka praegu on iga õpetaja klassitund odavam kui keskmisel turvamehel euroopas. See et täna on koolis palju inimesi kes ei sobi õpetajaks on tagajärg. Üks neis tunnistas ausalt et ei soovi streikida palga tõusu toetuseks kuna siis võib ta oma töökohast ilma jääda kuna haritumad ja paremad noored võivad tema õpetajatööd endale tahta.
Indrek Seppo 06.03.2012
Ma oleksin siin nende tundlike andmete interpreteerimisel veidi täpsem. Kuidas saab nende andmete pealt näiteks öelda, et “keskmine kõrgemalt haritud eestlane teenib õpetajast viiendiku võrra rohkem”? Võrdleme ju miinimumi keskmisega… mediaanidest pole kuskil juttu. Või et “paljudes riikides kõrgharidusega noorel targem mõni muu amet valida”? See on pelgalt palka arvestades küll tegelikult tõsi, aga nende andmete pealt saab seda ütelda üksnes riikide kohta, mis esitavad õpetajate reaalsed keskmised palgad.
Muuseas – kas sellessamas OECD raportis ei olnud ka mitte õpetajate palga kasvunumbreid? See näitab vast igasugusest tasemest paremini poliitika toimimist.
Eestis ei ole märkimisväärseid probleeme keskmise õpetaja palgaga – meie ühiskonna sees on ta seal, kus ka mujal maailmas. Probleem on ühiskonna üldise palgatasemega, kuid seda õpetajatele palka juurde nõudes kuidagi ei lahenda, ikka teravalt majanduskasvule orienteerudes.
Kui me arvestame reaalsetele õpetajatele nende oodatud palgad väljaspool õpetaja-ametit, arvestades peamiseid demograafilisi ja hariduslikke näitajaid, on õpetajaamet alates mingist vanusest päris kindlasti kasulikum kui muu, probleem on vanuse-palga profiilidega, mis õpetajatel on õrnalt tõusvad, kõrgharidusega inimestel aga tõusevad järsult kuni ~35-ni ja seejärel langevad. See tähendab, et võrreldes oma eakaaslastega on alamakstud noored õpetajad. Selle lahendamine kõikide õpetajate palkade tõstmisega on ebarealistlikult kulukas, õpetajaskond aga vaevalt rahul oleks, kui noortele hakataks vanematest kõrgemat palka maksma (tegelikult ei tundu kogemus muuseas olema õpetajaametis kuigi oluline peale esimest viit aastat). Nii et ma näen ainsa võimalusena “kuldseid kutseid” – starditoetust, mida pakutakse parematele tudengitele ~5 aasta eest õpetajana.
Mihkel 24.04.2012
Olen seisukohal, et õpetajad pole võrreldes teiste kõrgharidusega riigitöötajatega kehvemas seisus. Saan aru nende muredest aga usun et olemasolevasse süsteemi raha pealeloopimine on mõttetu. Reformi on vaja, mis tõstaks kvaliteeti. Näiteks kes ei ole ikka valmis õppima seda ei peaks keskkooli laskma.
Et lõppeks ära näiteks selline jama, et klassitäied õpilasi kulutavad aastaid oma aega võõrkeeletundides ja lõpetavad sellegipoolest keskkooli ilma et oskaks vene või saksakeeles lihtsamat vestlustki maha pidada!! See on kriminaalne.
Meelis 21.06.2012
See viimane graafik annab palju selgema pildi õpetajate palkade võrdsusest või ebavõrdsusest. Nagu näha on ainult neljas riigis see võrdne või üle keskharidusega keskmist palka saavate inimeste omast. Et õpetajate palk tõuseks peavad kõikide palgad tõusma.