11. septembril 2014 toimus traditsiooniline noorteseire aastakonverents „Noor täna ja aastal 2030“, kus arutleti noori puudutavate trendide üle ja mõtestati visiooni noorte rollist kaugemas tulevikus: missugune on tuleviku noor tegija ja missuguseid väljakutseid ta ühiskonnale esitab. Konverentsil esitleti Praxise, Eesti Noorsootöö Keskuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös valminud järjekorras viiendat noorteseire aastaraamatut, mille keskmes oli seekord noortepoliitika ja noorsootöö tulemuslikkuse mõõtmine.
Konverentsi avasid Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna asejuhataja Ardo Rohtla ja õiguskantsler Indrek Tederi sõnavõtud. Neile järgnes Praxise hindamiseksperdi Katrin Pihori ettekanne noortevaldkonna trendidest viimase dekaadi jooksul. Noorte eluolu tulevikuvisiooni projitseeris visiooniettekandes noortest aastal 2030 Euroopa Noortefoorumi juht Allan Päll. Videosõnavõtuga noorte potentsiaali arendamise teemal jagas mõtteid Sihtasutuse Loov Põlvkond eestvedaja Artur Taevere. Inspireerivatele ettekannetele järgnes ringarutelu erinevate valdkondade esindajatega, kelle hulka kuulusid Tanel Veenre Eesti Kunstiakadeemiast, Vladimir Svet Eesti Noorteühenduste Liidust, Edgar Schlümmer Eesti Noorsootöö Keskusest, Tiia Randma Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, Matttias Lepp ettevõttest Click & Grow ja Irene Käosaar Haridus- ja Teadusministeeriumist. Päevajuhina aitas konverentsil mõtisklustele kaasa Praxise juhatuse liige ja hariduspoliitika programmijuht Laura Kirss.
Järjekorras viiendat aastaraamatut tutvustades tõi Ardo Rohtla esile, et kui eelnevatel aastatel on keskmes olnud noorte eluolu kajastavad teemad, siis seekord on tähelepanu koondatud noorsootöö hindamisele: missugune on noortevaldkonna roll noortele hääle andmisel, noorte töötuse ennetamisel, tööhõive toetamisel ja missugused on noorsootöö seosed formaalharidusega. Need valdkonnale tähtsad teemad ei ole tema sõnul sellelaadses põhjalikkuses ja koostöös varem käsitlust leidnud. HTM esindaja leidis, et noorteseire on hea näide, kuidas on võimalik noori puudutavaid eluvaldkondi käsitleda ja vastavaid andmeid koosmõjus välja tuua ning hinnata. Ühtlasi tänas ta Praxist noorteseiresse ning noorteuuringute valdkonda panustamise eest, mille tulemusel on tõusnud valdkonna nähtavus ja mõistetavus. Samuti tõstis ta esile Eesti Noorsootöö Keskust „Noorsootöö kvaliteedi arendamise“ programmi eduka juhtimise eest.
Indrek Teder rõhutas, et hästi olemiseks peame igapäevaselt mõeldes ja tegutsedes hoidma meeles küsimuse, et kuidas peaksime tegutsema, et meie ühiskonnal läheks paremini. Ta selgitas, et automaatselt hästi minemisele ei maksa loota, vaid realistidena alternatiive otsides jääme ellu. Meie väikeriigis on iga üksikisiku roll suurem kui seda oleks suurriigis. Õiguskantsler pani südamele julgust võtta vastutus ning moraalset kohustust kaasamõtlemisel ja tegutsemisel. Põhisõnumina rõhutas lasteombudsman: vähem naiivsust, rohkem nutikust ja rahulikkust!
Katrin Pihor analüüsis oma ettekandes, kuidas läheb Eesti noorel täna ja tõi välja erinevate valdkondade arengusuundumused ajal, mil noorte osakaal rahvastikus on langustrendis. Noorte hääl demokraatlikes protsessides kostub järjest nõrgemalt, mis nõuab individuaalset lähenemist iga konkreetse noore puhul. Edu on saavutatud noorte suremuse vähendamisel. Noorte väljaränne välisriikidesse on aastatega kasvanud, kusjuures enamik lahkujatest on Eesti kodakondsusega.
Tagasitulijate arv on oluliselt tagasihoidlikum, aga positiivne on see, et tagasitulijate hulgas on Eesti kodakondsusega isikute arv kasvanud, mis näitab mõneti seda, et noored tahavad tagasi tulla ja on leitud võimalusi oma elu siin üles ehitada.
Katrin Pihor lisas, et väljaränne on kasulik elu- ja töökogemuse omandamise võimalus, rõhutades seejuures väljarännanud noortega kontakti säilitamise tähtsust, et jääks alles side koduga ja seeläbi võimalus kodumaale naasmiseks.
Võib-olla ei peaks täna rääkima enam noortepoliitikast kui Eestis elavale noorele suunatud poliitikast, vaid peaksime rääkima noortepoliitikast kogu maailma mastaabist Eesti noorte poliitikast /…/ Meie noorte diasporaa laieneb. Meil on järjest rohkem noori, kes on väljaspool Eestit ja küsimus on, et kas need noored on ka meie noortepoliitika subjekt?
Noorte liikumist mõjuavad tööturuseisund ja otsustes kaasa rääkimise võimalus Eestis. Siinkohal pidas Katrin Pihor murekohtadeks madalat brutotöötasu ja noorte madalat majanduslikku toimetulekut , mis noorte stardipositsiooni kehvaks muudab. Kuigi noorte võimalused ühiskondlikult aktiivseks osalemiseks on märkimisväärselt kasvanud, siis paralleelselt on suurenenud nende noorte hulk, kes peavad poliitikat arusaamatuks ega tunne selle vastu huvi. Katrin Pihor juhtis tähelepanu kitsaskohale, et noorte hoiakuid tänane noorteseire ei mõõda.
Noorte väärtustesüsteemi mõjutajatena tõi Allan Päll esile tehnoloogia arengutulemuste rakendamise, internetiavarustes viibimise märkimisväärset osakaalu, tööturu segmenteerumist, väärtussüsteemide ühisosa ja kõrghariduse kaubastumist. Teadmusmaailma kiire arengu kontekstis visioneeris ta läbimurdest õpikäsitluses ajustruktuuri kujundamisel vastavalt sellele, missuguseid tegevusi ja oskusi inimene kasutab. Kui praegu on inimesel kogu aeg taskus seade, mis liidab teda teiste inimestega, siis aju kontrollimine võimaldab projitseerida tulevikupilti selliselt, kus meie aju lülitub otse võrku ja see seotakse elektroonikaga. See tähendab võrgustunud ajude süsteemi, kus kõik ajud on ühises võrgus.
Allan Päll möönis (kõrg)hariduse tähtsust märkides samas, et paralleelselt kõrghariduse väärtustamisega tekib nihe, kus tööandjate vaates ei anna kõrgharidus noortele neid väärtusi, mida nad ootavad.
Me ei saa mõelda ainult, et haridus toodab töötajaid; me peame mõtlema ka, et mis on nende väärtused, et tööandjad ise annavad sellele rohkem rolli.
Allan Pälli hinnangul on väärtussüsteem noorte mõjutajana aastal 2030 osalemine poliitikas, osalemine kogukonnas, sotsiaalne ettevõtlikkus (sh noorteorganisatsioonides) ja haridusuuendus. Ta selgitas, et noori huvitavad alternatiivsed võimalused, arvamuskultuuri levik ja kaasaegsed sotsiaalsed liikumised on muutumas poliitilisteks jõududeks, mis märgib traditsioonilise massipartei ajastu lõppu. Eneseteostus kasvab eelkõige kogukonnas, isegi kui elukoht muutub tihedalt, kuna inimesed tahavad näha mõju kohalikul tasandil. Haridussüsteemis saab domineerivaks õppijakeskne haridusmudel, mille kaudu kujuneb välja elukestva õppe seisund.
Artur Taevere rõhutas video-sõnavõtus iga noore potentsiaali arendamise juures vabadust õppida neid asju, mis on tähendusrikkad ning teha seda sädemega. Tulemusliku õppimise juures peab ta põhiliseks iga noore juures üles leida see, mis teda huvitab, et ta saaks proovida erinevaid asju ja teha valiku, milles oma andeid arendada. Inspireeriva õpikeskkonna loomine on õppimise lahutamatu osa, mille kaudu rohkemad noored leiavad oma teema ja saavad oma potentsiaali edukalt rakendada.
Et saada mingis asjas väga heaks, see nõuab pühendumist ja teemaga tegutsemist. Kui see teema ei ole tähendusrikas ega lähe korda, siis on ebatõenäoline, et ollakse valmis aega sellesse panustama.
Ringarutelus mõtiskleti selle üle, missugune on tuleviku noor tegija, missuguseid väljakutseid ta ühiskonnale esitab ning mida ühiskonnalt ootab. Esile kerkisid teemad nii noorte osalemisaktiivsusest, väljarändest, osalemisaktiivsusest, väärtussüsteemist kui ka töökultuurist.
Noorte ühiskonnaelus osalemist kommenteerides leidis Vladimir Svet, et meil on tekkinud kaks sõltumatut noorte sotsiaalset kihti: üks aktiivne, kõikjal kaasategev, mõtlev ja kirjutav noor, kes teab, kuidas oma arvamust edasi viia. Teine, kelle jaoks ei eksisteeri aktiivset elu ning keda on märkimisväärsel hulgal. Nad ei tea noorteühendustest palju, kuid nende jaoks eksisteerib välismaa.
Välisrände probleem varjutas mitmeid teemasid ning üksmeelel oldi noorte tunnustamise vajaduse osas nii siin- kui sealpool piiri. Olgu siis presidendi jõulukaardi kaudu Facebookis sideme säilitamiseks lahkujatega Vladimir Sveti ettepanekul, et kriitilisel hetkel julgustada neid kodumaale naasma või kodumaale jäänud noorte valikute toetamiseks, nagu Irene Käosaar esile tõi. Vladimir Svet oli veendunud, et riigi ja rahva säilitamise võimalus pikemas perspektiivis peitub selles, et tekitada noortes tunne, et nad on oodatud, vajalikud ja väärtuslikud. Tanel Veenre tõstatas kriitilise küsimuse pidevalt angloameerika kultuuriruumis viibivate noorte ja kohaliku elu suhestumise kohta. Kui noored osalevad kirglikult läbi kogukondliku mõtlemise füüsiliselt palju kaugemal asuvas keskkonnas aset leidvates sündmustes, siis missugust rolli ja tähendust omab sellel pildil kohalikkus?
Erinevad teemad lõimusid väärtussüsteemi ümber, mida kujundavad haridussüsteem, kodukeskkond, kuid ka tööturg. Noorte töökultuuri kohta tööandjate hinnangul kõlasid Mattias Lepa sõnade kaudu mitmed etteheited, sh noorte suhtumist kui takistust mitmete heade töökohtade realiseerimiseks. Nihet positiivse tööeetika suunas näeks ta lisaks tunnustust väärt tegude puhul kiituse jagamisele haridussüsteemi muutustes oskuste rõhutamisest väärtuspõhiseks. Kõrgharidusvaldkonna sellekohaste sammude kohta andis kinnitust Tanel Veenre, kes kirjeldas, kuidas EKA paindlik ja individuaalsusele suunatud õppekava suudab kaasatust ja väärtuspõhisust paremini tagada. Just väärtuspõhine õpe aitab noori ühiskonnaga hoolivuse kaudu siduda. Tehnoloogilise kliima pidevas muutumises aitavad väärtushinnangud noortel valikuid teha ja ellu jääda. Noore ideede realiseerimise võimaldamise ja vastutuse andmise toetamist tõi olulisena välja Edgar Schlümmer.
Väärtuspõhine üldhariduse õppekava üldosa on loonud tugeva aluse ainekavade kesksuse asemel haridussüsteemis väärtustele keskendumiseks, kuid selle realiseerimist tuleb veel sättida. Sellist sõnumit kandvad nooled saatis õpetajate poole Tiia Randma, et visalt muutuvaid hoiakuid muuta. Tema sõnul on tähtis noorte hoiakute seirega tegelema hakata. Elukestva õppe strateegiat, kodu tuge hoiakute kujundamisel käsikäes kooliga meenutas Irene Käosaar.
Kokkuvõttes jäi kõlama, et edul on erinevaid definitsioone ja väärtushinnangud raamivad noorte mõtteid, tegevust ja ootusi. Tähtis ei ole ainult kohanduda, konkurentsis püsida ja enda potentsiaali maksimaalselt arendada, vaid tuleb leida viise ka tunnustamiseks, arendamiseks, protsessi nautimiseks. Seega hinnata mitte ainult tulemust, vaid ka pingutust ja protsessi.
