Kas olete kunagi mõelnud, kes on need inimesed, kes teie lapsi noortekeskuses juhendavad, kellega koos noored oma koolist vaba aega veedavad ning kellele oma muresid kurdavad, kui vanematel enam aega ei jagu? Noorsootöötajate roll meie noorte isiksuste kujundamisel olulisem, kui me arvatagi oskaks.
Noorsootöötaja kutsestandardi kohaselt on noorsootöötaja töö eesmärgiks luua noortele tingimusi arendavaks tegevuseks, mis toetaks noorte isiklikku arengut, sotsialiseerumist ja kujunemist ühiskonna hästi toimetulevateks liikmeteks. Kutsestandardi kohaselt peab noorsootöötaja olema teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskama hinnata noore olukordi ja vajadusi. Noorsootöötaja peab kohtlema noori võrdselt, suhtudes noore arvamustesse ja maailmapilti lugupidamise ja sallivusega. Noorsootöötaja lähtub töös noorega võrdväärse partnerluse põhimõttest ja on huvitatud noore arvamustest, ideedest, maailmavaatest. Seega on noorsootöötaja otsekui vanema venna eest, kes suunab ja innustab, seejuures liigselt domineerimata.
Sageli ei oska me hinnata nende inimeste panust noorte arengus ja nii jääb nende ennastsalgav töö sageli tunnustuseta. 2010.a. läbi viidud noorsootööalaste pädevuste ja noorsootöötajate koolitusvajaduste uuringus osalenud noorsootöötajad hinnangul on enamik nende tegevusega seotud probleeme ja kitsaskohti seotud rahaliste vahendite nappusega. Järgmistena tuuakse aga esile noorte passiivsust ja noorsootöö vähest tunnustamist. Viimatimainitud probleemide lahendamine ei seisa mitte rahaliste vahendite, vaid suhtumise ja hoiakute taga.
Ühelt poolt on noorsootöötajad vastakuti dilemmaga – noorsootöös osalevad ikka vaid need noored, kes ongi oma loomult aktiivsemad. Need noored, kellel oleks hädasti vaja noorsootöö tuge isetegemisrõõmu, vastutuse ja sotsiaalsete suhtlemisoskuse arendamisel jäävad sageli noorsootööst kõrvale. Tihti saavad need probleemid alguse kodust. Ja paraku kehtib ka siin kuldreegel – noorsootöötaja jutule satuvad vaid nende noorte vanemad, kellega on niigi kõik korras. Probleemsemate noorte kaasamiseks noorsootöösse võiks kaaluda vanemate vastutuse suurendamist ja tihedam koostöö ka sotsiaaltöötajatega.
Üheks noorsootöö väljakutseks on ka see, et hooliva vanema venna roll viib sageli usaldusliku suhteni noore ja noorsootöötaja vahel. Tulemuseks võivad olla noorsootöötajale kurdetud mured, mille lahendamiseks puuduvad noorsootöötajal nii volitused kui oskused. Siinkohal on vajalik toimiva tugisüsteemi olemasolu, mis võimaldaks probleemiga tegeleda spetsialistidel, tagades samal ajal usaldusliku suhte säilimise.
Kuna noorsootöö korraldamine on omavalitsuste ülesandeks, siis ei ole üllatuseks ka suured regionaalsed erinevused noorsootöö võimaluste osas. Uuringus osalenud noorsootöötajate hinnangul sõltub kohapealne olukord väga palju sellest, kui palju vallas noori väärtustatakse. Kui noori hinnatakse kõrgelt, siis on noortele mõeldud tegevusi ja arenemisvõimalusi rohkesti, kui noori aga ei väärtustata, siis ei ole loota ka valdkonna arengut.
19. oktoobril Saue noortekeskuses toimuval Praxise ja ENTK ühisel mõttehommikul ongi arutelu all edukaks noorsootööks vajalikud eeldused ning nende kujundamise võimalused omavalitsustes. Oma kogemusi jagavad endine Rõuge kauaaegne vallavanem Riigikogu liige Kalvi Kõva, Saue abilinnapea Rafael Amos ning Pärnu linna noorsootöönõunik Reine Tapp ning Kersti Kesküla Pärnu õppenõustamiskeskusest. Ettelannetele järgneb ühine mõttevahetus. Kokkuvõtet mõttehommiku tulemustest on võimalik lugeda noorteseire kodulehelt: www.noorteseire.ee
