Tähelepanu! Kutsume teid osalema arutelus internetivabaduse teeside üle 29. veebruaril kell 15 – 16.30 Solarise keskuse Apollo raamatupoe kohvikus.

Linnar  Viik tutvustab internetivabaduse teeside uuendatud versiooni , mida on oluliselt täiendatud avalike kommentaaride põhjal.

Teeside algatajad ja kommenteerijad pakuvad välja ettepanekuid, kuidas inimeste põhiõigusi senisest paremini saaks infoühiskonnas tagada. Millised on praktilised sammud, mida Eestis (ja ka rahvusvaheliselt) tuleks lähiajal ette võtta?

Mõttepaberile ehk internetivabaduse teesidele on tänaseks tulnud parasjagu ettepanekuid – seni 69, ilus number! Sealhulgas tuli nii toetust kui kriitikat, lisaks hulga uusi mõtteid.
Teeside koostajate ring on läinud neljast algatajast hoopis laiemaks – suur tänu neile, kes juba osalesid.

Esimeses blogipostituses vastame ja kommenteerime ettepanekuid seniste teeside ümber-sõnastamiseks või ka sisuliseks muutmiseks.
Teise blogiposti kogusime aga need mõtted, mis „ ei mahu“ praeguste teeside alla, vaid toovad esile täitsa uusi ideid.
Palume nende suhtes teie kõigi arvamusi ja täiendusi!

1. JUURDEPÄÄS

Igaühel on õigus interneti ligipääsule ja selle kasutamisele.

Arvame, et kohustused ja piirangud on küll osa vabadusest, kuid eelistame seda väljendada ühe ja üldiselt kehtiva põhimõttena, mitte iga teesi juures eraldi.
Näiteks: Interneti kasutamist tuleb reguleerida võimalikult vähe. Piiranguid Interneti kasutamisele võib seada vaid seadusandja, kaaludes iga kord sellise piirangu vajalikkust ja sobivust demokraatlikku ühiskonda.
MP: Rõhutan, et sõltumatus opsüsteemist on tähtsuselt umbes sama oluline nagu õigus geneerilistele ravimitele. Sellega paraneb oluliselt Interneti ja teenuste kättesaadavus, sest mitte kõik ei pea tahtma osta endale äriettevõtete poolt pakutavat eritarkvara ja/või -riistvara.
Protokollide ja standardite järgmine koos vabade vormingute kasutamisega on ka muidugi oluline ligipääsetavuse tagaja. Kui seda mitte täpsemalt kirjeldada, siis võiks selle ootuse vähemalt abstraktsemal tasemel ära markeerida.
Vastus: Väärtuste ja inimkasutajate paberis otsustasime teadlikult tehnoloogia ja standardimise teemasse mitte liialt minna. Täielik opsüsteemi-sõltumatus ei ole absoluutne nõue, selle mõistlik sisu muutub ajas – nt kohustus kõiki e-teenuseid pakkuda ka 90ndate lõpu mobiiltelefonide opsüsteemide eelistajatele ei oleks täna mõistlik ega tarvilik, küll aga loomulikult võimalus e-teenuseid kasutada nt Windowsi, MacOS, Linuxi, Androidi, iOSi jne viimase paari aasta versioonidega.
Loodetavasti täidab p11 pisut selle “abstraktse markeerimise” soovi – ehk pakud sinna mõne konkreetse sõnastuseidee juurde?

MP: Ära peaks mainima puuetega kasutajatele vastutulemise vajaduse. Siit omakorda tuleb infoprügi teema, mis on eriti häiriv just puuetega kasutajatele (kes tahaks pruukida eri ekraanilugereid jms).
Vastus: sõnastus “Igaühel on õigus interneti ligipääsule ja selle kasutamisele.” peab tõesti silmas ka erivajadustega kasutajaid.

2. Igaühel on õigus internetis vabalt luua, otsida, vastu võtta ja edastada informatsiooni.

3. AUTORIÕIGUSED
Igaühel on õigus saada osa internetikogukonnas jagatavast rikkalikust kultuuripagasist, nautida loodud kunsti ja õppida teadussaavutustest.

Mihkel: Kõige tähtsam on saatja e autor, teisel kohal on vastuvõtja e tarbija, ning alles siis tulevad kõik vahepealsed. Sellest tuleks ka intellektuaalomandi käsitlemises alustada.

Mihklile vastuseks: pakume sellist selgitust:
Autoriõiguste reguleerimisel lähtume õiguskaitse olulisusest sellises järjestuses: teose autor, siis teose kasutajad ning alles seejärel vahendajad. Need grupid on reaalsuses muidugi üha läbipõimunumad.
Autoril on õigus oma loomingu kaitstusele Internetis vastavalt tema kui autori antud juhistele. Autoriõiguste kaitset reguleeritakse nii, et see sobituks interneti kui terviku põhimõtetega ja ei takistaks vaba informatsiooni liikumist.
Internetis leiduvast informatsioonist võib kasutaja teha enda ja oma leibkonna tarbeks koopiaid ja neid nii muuta, kasutada kui hävitada, kuid mitte vastu autori tahtmist edasi levitada.
Kuidas üldsus arvab – kas peaksime midagi eraldi ütlema patentide kohta – internetti puudutavad ehk ainult tarkvarapatendid?

Mattias Aabmets: Praegused autorikaitse seadused ei kaitse autorit vaid autoriõiguste hoidjat. Ainuke vastuvõetav maksemoodus on “Üks-Klikk”.
probleem on see, et autorite looming on internetis laiali hajutatud. Sa pead minema ühele lehele et leida pilte, teisele et muusikat. Igal lehel on oma eraldi maksesüsteemid ja registratsioonid. Mina ei ole isiklikult nõus kulutama ka 10 minutit oma ajast, et internetis materjali taga otsida ja järgmised 10, et muusika eest maksta.
Ainuke kiire lahendus, mis rahuldab minu kui tarbija huve, on torrent või cyberlocker service. Paraku nendel internetilehekülgedel ei ole “Üks-Klikk” maksenuppu, millega saan autorile sümboolse summa saata.

Andres Kütt: “… mitteärilistel eesmärkidel kasutamine on lubatud.” Nii päris ei saa. Creative Commons omab näiteks atributsiooni mõistet. Ma ei ole nõus, et minu internetis vabalt saadavat pilti igaüks vabalt modifitseerida ning ilma mulle viitamata (või viidates pärast modifitseerimist) levitada võib. Korrektsem sõnastus oleks ehk “… mitteärilistel eesmärkidel kooskõlas autori poolt seatud piirangutega”
Vastus: Seda võikski katta lause: “Autoril on õigus oma loomingu kaitstusele Internetis vastavalt tema kui autori antud juhistele”? Sinu viidatud lause puudutab enda tarbeks kasutamist st vaatamine/kuulamine, mitte levitamine.

Avo Nappo: Hea oleks täiendavalt mõista anda et “mitteärilistel eesmärkidel kasutamine” alla kuulub ka info modifitseerimine (format shifting). Muuhulgas ennetamaks seda et meil nagu ühendriikides DMCA-ga, kuulutatakse autoriõigust rikkuvaks teoks digitaalsete lukkude eemaldamine, k.a. juhtudel kui tulemust kasutatakse isiklikul ja mitteärilisel otstarbel.
Vastus: Mõistlik, “muutmine” lisatud – just siis tähenduses, et oma tarbeks kohendagu tarbija teost palju tahab. Selle muudetud versiooni edasi levitamine peaks aga olema autori seatud tingimustel, eks?

Jaanus Nurmoja: Riigi moraalne kohustus on asutada selles punktis nimetatud õiguste realiseerimise ja kaitse hõlbustamiseks avalik teoseregister, kaasates selle funktsionaalsuste väljatöötamisse ja arendamisse kõiki huvitatud osapooli.
Vastus: läbipaistev register, kus iga teose õigusi saaks dikteerida just autor ja need oleks igale võimalikule kasutajale nähtavad sõltumata sellest, kas see autor on delegeerinud oma esindamise kellelegi teisele oleks suurepärane. Aga kas see võiks või peaks olema riigi (ja kui siis millise? kas iga tarbimiskoha? autori kodumaa?) kohustus või mõne rahvusvahelise organisatsiooni oma, kellele riigid seavad tingimused? Või kuidagi veel – ideid?

H.E: See tuleks Autoriõiguste seadust eeskujuks võttes ümber sõnastada.
Tasulise programmi allalaadimine ja kasutamine ei saa olla lubatud, muude materjalide osas võib mitteäriline kasutus olla lubatud mõistlikus mahus. Ehk tasuks selgelt sõnastada, et ilma vastavate õigusteta avaldamine resp. üleslaadimine ei ole aktsepteeritav.
Isiklikus arvutis toimetamine, sh allalaadimine, konverteerimine etc etc ei saa olla kellegi asi, kuni eelnevat ei toimu.
Vastus: Nii ongi mõeldud ja seda peaks katma sõnastus “vastavalt tema kui autori antud juhistele”. Sellistesse detailidesse nagu tasu ja leviõigused ei tahaks siin minna ja ei peaks ka riigid oma regulatsioonis: miks ei võiks nt mõni autor otsustada, et kui keegi maksab tema laulu eest 1 EUR, võib seda vaid ise kuulata, aga kui 10,000 EUR, siis levitagu palju tahab? Autoritel peaks olema see vabadus ja regulatsioon peaks tagama süsteemi, kus autoril oleks võimalus seada ja kasutajal võimalus lihtsalt ja selgelt tuvastada konkreetse teose tingimusi.

4. SÕNAVABADUS
Igaühel on õigus sõna- ja mõttevabadusele internetis.

MP: Punkt 4 sõna- ja mõttevabadusele võiks selgelt lisada “kogunemisvabaduse”. “Meelsuse näitamine” pole päris sama
Vastus: Virtuaalsed keskkonnad võiks sõnastada nii, et mõiste kataks veebilehed, suhtlustarkvara, mobiili-äppid, etc… Interneti sisuteenused? Internetikeskkonnad? Kogukonnateenused? – ootame teie soovitusi!

H.E. Arvamuse avaldamise piirang konkreetse keskkonna haldaja poolt võib olla lubatud, kui piirangu- või avaldamistingimused on esitatud. “Minge p-sse” on ka arvamus, aga ega teist avaldama ei pea. Omaenda blogis arva, mis ja kuidas tahad, kuni kriminaalkoodeks uksele koputab. Vaenu õhutamine on muutunud mõistena nii ebamääraseks, et vajaks konkretiseerimist.
Vastus: jah, eriti just eraõiguslikel internetisaitidel peab olema õigus seada oma kasutustingimusi – aga ka avalike teenuste puhul on oluline, et nt roppusi ja sõimu võiks välja modereerida.
Lisame selgituse:
Interneti sisuteenuse pakkujal on õigus kehtestada oma keskkonnale täpsemaid kasutustingimusi ja modereerida nendega nõustunud kasutajate panust oma keskkonda.
5. ISIKUANDMED JA AUTENTIMINE

Igaühel on õigus tema kohta internetis talletatud isikuandmete kaitstusele.

Siim Puskai: Põhimõtteline küsimus minu meelest on ka minu kui isikuga seotud andmed ja nende käitlemise üle kontrolli omamine. Igal kodanikul peaks olema õigus (nii nagu Eestis kehtiv Andmekaitseseadus sätestab või vähemalt sätestas mingil hetkel) nõuda oma andmete kustutamist üks-kõik millise teenusepakkuja poolt.
Vastus: Oma andmete (mitte ainult isikuandmete, aga ka á la pildid Flickris vms) arhiivina väljanõudmise võimaluse ja kustutamise õiguse võiks katta küll. Kas seda tuleks seostada pigem autoriõigusega?

6. TURVALISUS
Igaühel on õigus eneseväärikusele ja turvalisusele internetis.

Mihkel Mikkelsaar: Üldiselt käivad õigused ja kohustused käsikäes. Igaühel on kohustus teavitada nimetatud laste õiguste rikkumisest sellega tegelevaid uurimisasutusi.
Vastus: Ehk katab p10 lisalause iga inimese kaasalöömise kohta ka sellist “teavitamiskohustust”. Kui rohkem detaili minna, siis hakkaks juba dubleerima karistusseadustikku .

7. E-DEMOKRAATIA
Igaühel on õigus saada nii kodaniku kui külalisena riigi ja omavalitsuste teenuseid elektrooniliselt.

Hannes Astok: Igaühel on õigus eeldada, et teda puudutavatest otsustest teavitatakse teda vabalt valitud interneti-kanali kaudu, tema interneti kaudu esitatud arvamusi arvestatakse sarnaselt muid kanaleid pidi esitatud arvamustega ning diskussiooni langetatavate otsuste kohta peetakse avalikult interneti inforuumis.
Vastus: Täiendasime punkti, et e-kanalid on võrdsed mistahes paberkanaliga kummaski suunas infovahetuseks.
Lisame selgituse: Kodanike ja riigi vahel elektrooniliselt vahetatud sõnumid ning internetis toimuvad avalikud arutelud on sama väärtuse ja kaaluga kui füüsiliselt või paberil.

8. E-TURG
Igaühel on õigus turvalisele, riigipiire ületavale e-kaubandusele, lepingute sõlmimisele ja raha edastamisele interneti kaudu.

Tunguuz: Pigem peaksime siia sisse kirjutama, et Internetiajastul peaks e-raha ja müüja krediteerimise võimalused olema oluliselt mugavamad ja kättesaadavamad kui praegused krediitkaardil põhinevad ja arvukaid riigi- ning regioonipiiranguid kätkevad debiteerimisvõimalused.
Peaksime ehk suisa sisse kirjutama, et eelistame e-krediteerimist võla ja sõltuvusega seotud krediitkaartidele. Võib sisse kirjutada ka rahavahendusfirma VÕÕRANDAMATU kohustuse tagada rahaülekannete turvalisus.
Võiks sisse kirjutada ka õiguse anonüümsele e-rahale, siis ka sellisele, mis pole mõne valitsuse kontrolli all (nagu PayPal, WebMoney) ning millega inimene saaks (vähemalt mingis summas ) sooritada ülekandeid oma isikusamasust paljastamata.
Vastus: vabadus valida makseviise on mõistlik idee, lisatud – kui putkast lehte ostes ei küsita passi, siis tõest nt täielikud isikuandmed mikromaksel internetis on liigsed; samuti võiksime liikuda maailma suunas, kus _krediidi võtmine vaid selleks, et internetis maksta peaks olema välditav. Muud kommentaarid (nt regioonipiirangud) on vast juba kaetud.
Lisame selgituse: Kasutajatel on vabadus valida makseviiside vahel ning teda ei tohi sundida võlasõltuvusse või liigsete isikuandmete avaldamisele vaid seetõttu, et makse toimub internetis.

9. PRIVAATSUS
Igaühel on õigus tema era- ja perekonnaelu ning sõnumivahetuse saladuse austamisele internetis.

Andres Kütt: Anonüümsus on oluline teema mis tuleb enne sätestamist selgeks vaielda. Ma usun, et mõistlik on öelda midagi stiilis “igaühel on õigus soovi korral mitte avaldada oma identiteeti ning kõigil teenusepakkujatel on õigus nõuda oma identiteedi avaldamist”
Rasmus: Igaühel on õigus oma infot kaitsta krüptograafiliste vahenditega. Igaühel on õigus soovi korral mitte avaldada internetis oma identiteeti ja jääda anonüümseks
Vastus: Vastavalt Andrese ja Rasmuse kommentaaridele lisame selgituse: Igaühel on õigus kaitsta infot krüptograafiliste vahenditega. Igaühel on õigus soovi korral mitte avaldada internetis oma identiteeti ja jääda anonüümseks või kasutada pseudonüüme.

MP: Kasutajal on võõrandamatu õigus oma andmetele. Neid ei tohi talt ära võtta, takistada tema ligipääsu neile ega neid hävitada. Andmepangal (aga ka riigil, sh politseil) on kasutaja andmete säilitamiseks ja kaitsmiseks moraalne vastutus.
Vastus: Kaalume, kuidas seda kajastada, et kui ma olen usaldanud oma andmed pilve, siis ei tohi neid sealt keegi kustutada, nt kuniks ma ise lepingut täidan (arved makstud jne) – Palun pakkuge sõnastamiseks ideid!

10. ÕIGUSTATUD OOTUS
Igaühel on õigus saada kinnitust, et tema kasutatavad avalikud interneti-teenused vastavad siin loetletud põhimõtetele.

11. VÕRDNE KOOSTÖÖ
Internetti puudutavate regulatsioonide muutmine peab toimuma avatud, multilateraalses koostöös, kus osalevad võrdsete partneritena riigid, ettevõtted, vabaühendused ja internetikasutajad.

Toomas Tamsar: internetivabadus ei ole Eesti teema. Kas Eestis asja käivitamiseks võiks kaaluda muu maailma , samuti Eestis elava välismaalaste kogukonna kaasamist?
Vastus: jah, loomulikult – igasugune abi vene- ja inglisekeelsete versioonide levitamisel on teretulnud. Jagage viidet

Andres Kütt: IMHO on mõistlikum deklareerida, et “Eesti ei ürita internetti reguleerida väljaspool EU/globaalset regulatsiooni”. Ehk, Eesti ei ürita kehtestada miskeid oma naljakaid internetipiiranguid mida ei ole võimalik jõustada sest teenusepakkuja kolib lihtsalt Poola.
MP: Kuidas on globaalsusest tulenevate probleemidega? Nt väidetavad õigusrikkumised teiste riikide küberruumis… Kas on heaks praktikaks jälgida, mis maa küberruumis parajasti ollakse? Kas saidid peaks sellest teada andma?
Vastus: see tuleks sõnastada universaalsemalt, ilma mainimata konkreetselt Eestit või EL – et ka teised riigid saaksid sellega nõustuda soovi korral.
Pakume selgituse: Üksikute riikide katsed piirata internetikasutajate õigusi enam kui üldtunnustatud rahvusvahelised tavad ja kokkulepped, on globaalses külas määratud läbikukkumisele.

Atrovent

Lukol 1 pc