Mõttehommik, 20.01.2010

18. novembri Mõttehommiku teises pooles arutati edasi küsimusi, millel puuduvad ei ja ja vastused. Mida ja kes peaks ning saaks süsteemis muuta? Kuidas mõõta rahulolu ja kelle positsioonist me seejuures lähtume? Diskussiooni teise osa juhatasid oma sõnavõttudega sisse  Andrus Mäesalu ja Olga Sumbajeva.

Andrus Mäesalu, Eesti Arstide liidu president

Perearsti süsteem on tulnud selleks, et jääda, kuid perearsti roll nõuab siiski veel edasiseid täpsustusi.


Kogu sõnavõttu näed allolevast videoklipist

Olga Sumbajeva, Eesti Kopsuliidu esinaine

Patsient peaks  saama ravi, nii palju kui vaja, mitte nii palju kui ettenähtud.

Kogu sõnavõttu näed allolevast videoklipist

Tervishoiupoliitika on paternalistlik poliitika, mida valdavas enamuses teevad tähtsad mehed lipsuga, ning kui tervishoiu teemadest Foorumis räägitakse on inimesele tohutult igav…Miks? Kas sellepärast, et inimestel on arvamus, et on olemas lipsuga tähtsad mehed, kes otsused kuskil ära teevad? Inimese jaoks muutub tervishoiu teema aktuaalseks, siis kui ta haigeks jääb ning mille järgi määrab inimene oma rahulolu tervishoiuteenusega? Tasuta kilesusside järgi?

Või nii öeldes räägime me vabandavast seisukohast, miks me ei saagi patsienti arvesse võtta, kuna me omistame umbisikulisele patsiendile suhtumise „Lõigake mind terveks!“ Kas patsient saab olla aktiivne osapool iseenda ravis või jääb ta alati passiivseks osapooleks, kes soovib, et tema soove lennult aimatakse ilma, et ta ise osalema peaks? Ehk on nii, et osalus saaks tekkida usaldusest süsteemi vastu ning turvatundest.

Mis või kes aga peaks tekitama patsiendis turvatunde: eriarst, perearst, haigekassa, riik? Kas tervishoiusüsteem on meil üks süsteem, mille erinevad struktuuri osad teineteist toetavad või tegeleme me teineteise kirumisega: ühelt poolt perearstisüsteemi laitmisega, kuna pärisarstid on vaid erialaarstid ning teisalt nimetame eriarstisüsteemi juhukeskseks, patsiendikesksusest ei ole seal juttugi.
Kas me ravime terviklikku konkreetsete individuaalsete ootuste ja arvamustega patsienti või ühte juhtu passiivse eesti keskmise inimese puhul?

Vaata kogu diskussiooni allolevas videoklipis ning avalda oma arvamust!

Postita vastus