Praxise mõttehommik „Eesti patsiendi minevikuvõidud ja tulevikuvõimalused“ keskendub sellele, mida ja millise hinnaga on võitnud viimaste aastate kiirest kasvust eesti patsiendid. Arvestades tervishoiu rahastamise oluliselt vähenenud kasvuvõimalusi vaagime koos kõigi asjaosalistega, millised võiksid olla Eesti tervisesüsteemi mõttekad ja olulised prioriteedid järgnevail aastail patsiendi seisukohast ning millisteks valikuteks tuleb ühiskonnal valmistuda.
Eesti Haigekassa 2008. aasta tulud olid ligi 12,9 ning kulud 12,3 miljardit krooni, pärast 75% kasvu kolme eelneva aasta jooksul. Raviteenuseid osutati 2008. aastal 1,4 miljardi eest rohkem võrreldes 2007. aastaga. Võrreldes 2001. aastaga on teenuste rahaline maht kasvanud 3 korda ja eriarstiabi teenuste kasutajate hulk 14%. Niiviisi vaadates ei tohiks ligi 10% vähenemine ühe aasta jooksul olla justkui traagiline sündmus. Ja ikkagi tajuvad kõik, et midagi tõsist on juhtumas.
Kardetavasti tuleb meil hakata leppima tõsiasjaga, et viimase 4 aasta jooksul elasime kõik Eestis unistustemaailmas. Võttes arvesse, et iga aasta kohta on 40 miljardit laenuraha, 15 miljardit otseinvesteeringuid ja mõned miljardid eksporditulu Eesti majandusest haihtunud ning jätnud ca 60-miljardilise augu, siis peavad kõik eluvaldkonnad oma senistes plaanides tõsise lähte-eelduste ümberhindamise tegema. Võiks öelda, et ligi veerandi Eesti SKP-st moodustas “lootus kiirest helgest tulevikust”, mis paraku küttis ka palkasid, mis omakorda suuresti tervishoiu põhisissetuleku moodustavad.
Rahastamise muutunud perspektiiv on sattumas vastuollu nende ootustega, mida ühiskond seab tervishoiusüsteemi poolt pakutavatele hüvedele. Seda ennustas Praxis juba 2005. aastal, kuid saabunud majanduskriis tõi pöördepunkti veelgi lähemale. Seega on juba mõne aasta pärast väga raske kui mitte võimatu senisel viisil jätkata.
Me muretseme eriarstiabi järjekordade pärast, samal ajal kui inimeste omaosalus teenuste eest tasumisel on juba ligi 25%. Hooldusravi ning esmatasandi arengukavad vajavad elluviimist, taastusravi ei jõua aktiivraviga sammu pidada, haiglareformi lõpetamiseks on puudu haigekassa umbes 1 aasta eelarve jagu investeeringuid, e-tervis on käivitusfaasis, kus ta pigem neelab raha, enne kui loodetud tulu hakkab tulema. Iive on jätkuvalt negatiivne, kuid üle 65-aastaste elanike absoluutarv kasvab püsivalt järgmised 10 aastat.
Millised üldse on tervishoiu võimalused lähema 5, aga ka 10 aasta perspektiivis? Millest on nõus loobuma arstid-haiglad, millest patsiendid?
Kas ja millistel tingimustel suudetakse Eesti ühiskonnas selgeks vaielda oluliselt suurem rahalise panustamise vajadus tervishoidu?
Nendele küsimustele ei ole võimalik vastata olemasoleva süsteemi ja kokkulepete raamides. Vaja on põhimõttelisi poliitilisi otsuseid. Enne otsustamist tasub aga kindlasti aru pidada ja erinevaid lähenemisviise kaaluda. Alustame sellega Praxise järjekordsel mõttehommikul 18.novembril.
