Laura Kirss, Praxise hariduspoliitika programmi juht

Eesti tänane koolivõrk on siinse hariduse vajadustele ilmselgelt suureks jäänud, sest see on üles ehitatud aegadele, kui aastas sündis 21 tuhat last. Viimasel kümnel aastal on sündivus olnud märkimisväärselt väiksem. 2013. aastal sündis Eestis 13,5 tuhat last ning 2040. aastaks langeb see näitaja prognoosi kohaselt veelgi – 10-11 tuhandeni. Neid rahvastikutrende peegeldavad ka üldhariduse õpilaste andmed. Kuigi viimase kaheksa aastaga on Eesti üldhariduskoolide arv märkimisväärselt vähenenud (551 koolilt 498 koolile), on koolide arv siiski vähenenud poole aeglasemalt, kui samal ajal kahanenud õpilaste arv. Kui õpilaste arv on kahanenud 22%, siis koolide arv vaid 10%.

Nende arengute tulemuseks on ebaotstarbekas koolivõrk, mida iseloomustab ressursside ebamõistlik kasutamine – koolid on suureks jäänud ning liialt palju kulub väikestel maapiirkondade omavalitsustel ressursse, et pooltühje hooneid üleval pidada, samal ajal kui vajadus on ressursse investeerida eelkõige õppe kvaliteeti (õpetajad, õppematerjalid, tugispetsialistid jne). Nii on õpetaja palga osakaal Eesti üldhariduskuludest 36% (Soomes 52%, OECD riikide keskmine u 60%). Maapiirkondade väikeseid gümnaasiume ohustavad ka kvaliteediprobleemid, mis on tingitud nii sellest, et tasemel õpetajaid ei ole enam hästi võimalik leida pakutud osakoormusega tööle kui ka valikuvaesest gümnaasiumiprogrammist.

Praxis koostas 2014. aastal Eesti koolivõrgu prognoosi, mis osutas selgelt koolivõrgu korrastamise vajadusele ehk teisisõnu tõi välja, kui suur on erinevus tegelike koolide vajaduse ning praegu eksisteerivate koolide vahel. Kui võtta aluseks praegune sündimus ja rändeprognoos ning kokkuleppelised Haridus- ja Teadus­ministeeriumi koolivõrgu kriteeriumid, siis peaks Eestile piisama praegusega võrreldes oluliselt vähematest koolidest, nagu jooniselt 1 näha võib.

Eelnevast tulenevalt koostasime lühikese ülevaate sellest, mida erakonnad oma valimisprogrammides koolivõrgu kohta lubavad. Täpsemalt oli vaatluse all küsimused, kas koolivõrgu muudatusi on üldse käsitletud, kas muudatusi on kavandatud, kui muudatusi on kavandatud, siis kas sel juhul on ka midagi mainitud nende elluviimise kohta, kas pooldatakse riigigümnaasiume ning milline on erakondade nägemus tulevasest koolivõrgust (platvormides esitletud vaade). Järgnev joonis annabki ülevaate erakondade platvormides koolivõrgu teemal kajastuvast.

Kokkuvõttes näitab platvormide analüüs:

• Kõik praegused parlamendierakonnad on koolivõrgu teemat oma programmides sisulisemalt kajastanud, tuues ära mingisuguse nägemuse koolivõrgust või seal kavandatavast. EKRE ja Vabaerakond mainivad teemat ühe lausega, mistõttu võib öelda, et nende programmides sisuliselt koolivõrgu teemat ei avata.
• KE eristub teistest selle poolest, et on selgemalt vastu koolivõrgu korrastamisele ning praegu toimuvate muutuste jätkamisele, pooldades väikeste ja nö täistsükligümnaasiumide säilimist. IRL, RE ja SDE toetavad pigem seniste muutustega jätkamist. IRL ja SDE on REga võrreldes ehk vähem radikaalsete muutuste pooldajad, toetades selgemalt munitsipaalgümnaasiumide säilimist riigigümnaasiumite kõrval.
• Kui IRL, SDE ja RE pooldavad riigigümnaasiume, siis KE puhul ei ole see selge. Viimased küll ei ütle otse välja riigigümnaasiumide loomise peatamist, kuid väikeste gümnaasiumide toetamine siiski riigigümnaasiumide vähesele pooldamisele osutab.
• Erakondade programmid jäävad kõik väga napisõnaliseks selles osas, et kuidas koolivõrgu korrastamist planeeritakse. Vaid RE on seda lühidalt programmis maininud (optimaalne koolivõrgu kava koostatakse koostöös KOVide ja vabaühendustega), kuid selle lause sisuline mõte jääb siiski suuresti arusaamatuks. Arvestades, et KOVid on Eestis koolipidajad ning iga KOV soovib säilitada oma kooli, jääb ebaselgeks, mis rolli vabaühendused selle juures saaksid täita.
• Kuna koolivõrk on siiski valija jaoks üsna tundlik teema ning sellega ei kaasne enamasti häid uudiseid, st enamus piirkondadele tähendab koolivõrgu korrastamine koolide või kooliastmete sulgemist, on erakonnad jäänud programmides koolivõrgu teemal pigem napisõnalisteks, vältides väga konkreetsete valikute tegemist.