“Kuidas edasi peretoetustega” mõttehommiku diskusiooni avasid kolm sõnavõttu inimestelt, kes valdkonnaga üsna erinevalt seotud. Sõnavõttudest teeb ka ülevaatliku kokkuvõtte Annika Uudelepp, Praxise valitsemis-ja kodanikuühiskonna programmi direktor (videos minutid 25:30 – 27:15).

Sõnavõttudega esinesid hetkel veel rahanduskomsjoni esimehena Jürgen Ligi:

Emadus ei ole mingi palgatöö ja laps ei ole riigile, minu jaoks on tegemist selge ühiskonna solidaarsus avaldusavaldusega kõige õrnematele: väga värskele emale ja väga pisikesele lapsele ja selle riski maha võtmine, et ta loobuks majanduslikel põhjustel sünnitamast, et tal ei tekiks selle tõttu majanduslikke raskusi ja ma olen kategooriliselt vastu sellele, et seda meedet võetaks kui hetke kus saab kulusid nivelleerida.

Lasetekaitse liidu esindaja Külle Kadarik

Iga järgneva lapsega on perel oht sattuda vaesusriski ja seetõttu tuleb peresid toetada laste kasvatades ja ka lapse vanuse kasvades, mitte üksnes lapse sünnil ja väikelapse eas. Me julgeme väita, et hetkel soosib perepoliitika peresid, kus on kaks vanemat, kellel on keskmisest suurem sissetulek, kes saavad lapsi kolmekümnenedates eluaastates ning piirduvad enamjaolt ühe lapsega/…/ aga neid peresid ei ole palju.”

ja Rahavstikuministri büroo peaspetsialist Mare Ainsaar:

/…/ heaolupoliitika või selline peredetoetamisele suunatud poliitika koos kominatsioonis väärtuste ja sissetulekutega tunduvad sündivust tõepoolest mõjutavat – vähemalt Euroopas /…/