Enne teisipäeval, 13. aprillil, toimuvat mõttehommikut, mis järjekorras juba viies ning seekord käsitleb maksupoliitikat, annaksin asjast huvitatutele mõned lugemissoovitused:

Paying Taxes 2010. PricewaterhouseCoopers and The World Bank group.

PricewaterhouseCoopers’i ja Maailmapanga Grupi poolt koostatud raport hindab maksukliimat, millega puutub kokku iga kodumaine väike ja keskmine ettevõte oma elutsükli jooksul. Riike, mida hinnati, on 183, ning näitajateks on maksude maksmise lihtsus, kordade arv, kiirus ning loomulikult ka ettevõtete maksukoormus suhtena nende kasumisse. Eesti edetabelikohad on väga kõrged, kui vaadata maksude maksmise lihtsust, kordade arvu ning kiirust, kuid ettevõtete maksukoormuse järgi oleme hävitaval 131. kohal. Nii madala koha põhjuseks on see, et formaalselt on sotsiaalmaks ettevõtte kohustuste hulka kuuluv.

Taxation Trends in The European Union, 2009 edition. European Commission.

Euroopa Komisjoni poolt regulaarselt kokku pandav raport annab parima ülevaate Euroopa Liidu maksupoliitika dünaamikast. Peamiste tähelepanekutena võib mainida järgnevaid. EL on keskmiselt kõrgete maksude piirkond, ning 2007. aastal maksukoormus tõusis oluliselt. Ettevõtete tulumaks jätkab järsku langust üle terve liidu, siiski on uutes liikmesriikides otseste maksude osakaal väike. Alates 1995. aastast on selge langustrend tööjõumaksude ülemises otsas (kõrgepalgalised töötajad). Tööjõumaksude osas on keskmiselt langus, mis tingitud peamiselt uutest liikmesriikidest, kus on kõrged tööjõumaksud, mida järk-järgult langetatakse. Keskkonnamaksud keskmiselt langevad, kuid tõusevad uutes liikmesriikides. Enamikus liikmesriikidest on seoses masuga tehtud mitmeid maksumuudatusi.

Economic Survey of Estonia 2009. OECD.

Majanduse ja Arengu Koostöö Organisatsiooni (OECD) poolt koostatud raport annab üsna selged suunised, mida meie majanduspoliitikas tulekskaaluda. Mitmed neist on tihedalt seotud maksupoliitikaga. Eesti eelarvepoliitika on pro-tsükliline, mis tähendab, et majanduskasvu ajal makse langetatakse ning languse ajal tõstetakse. OECD soovitab tekitada vastupidise olukorra, riik peaks olema stabiliseeriv jõud. Tuleks ka suurendada finantsilist stabiilsust ning eemaldada kinnisvarabuumi tekkimisele kaasa aitanud tegurid, nagu näiteks eluasemelaenude intresside tulumaksuvabastus. Tööjõud peaks muutuma mobiilsemaks üle ametite, sektorite ning regioonide. Kõrgete tööjõumaksude alandamine aitaks sellele mõnevõrra kaasa, kuna ettevõtted hakkaksid aktiivsemalt omale töötajaid otsima (näiteks sotsiaalmaksulagi). Samuti peaks ettevõtluskeskonda arendama, tõsiselt tuleks üle vaadata praegune ettevõtete tulumaksusüsteem.

Maksupoliitika mõju leibkondade maksukoormuse jaotumisele. Andres Võrk, Alari Paulus, Helen Poltimäe. Praxise toimetis nr 42/2008.

Praxise uuringus analüüsitakse leibkondade maksukoormust aastatel 2000-2007. Vaatluse all on kõik tähtsamad maksuliigid, lisaks ka mitmesugused soodustused ja erandid. Maksukoormust mõõdetakse maksude osakaaluna leibkondade sissetulekutes ja tarbimiskuludes, seda detsiilide lõikes. Maksud, mida suhteliselt rohkem maksavad kõrgema sissetuleku või tarbimiskulutustega inimesed, on progressiivsed, ning vastupidiselt, kui suhteliselt rohkem maksavad madalama sissetuleku või tarbimiskulutustega inimesed, siis on need maksud regressiivsed. Peamiste tulemustena võib välja tuua, et sotsiaalmaks ja tulumaks on progressiivsed sissetulekute suhtes. Käibemaks on regressiivne sissetulekute suhtes, kuid neutraalne tarbimiskulude suhtes. Alkoholiaktsiis ja tubakatoodete aktsiis on regressiivsed. Keskkonnamaksud on regressiivsed sissetulekute suhtes, kuid progressiivsed tarbimiskulude suhtes ning maamaks on regressiivne.

Majanduse arengukeskkond. Toimetanud Erik Terk. Kogumikus Eesti Inimarengu Aruanne 2009, peatükk 6. Eesti Koostöökogu.

Lisaks eelmises blogipostituses käsitletud Inimarengu Aruande maksupeatükile, on sellest aruandest leitav ka laiem majanduse peatükk. Selles rõhutatakse vajadust arvestada poliitikaotsuste tegemisel pikaajaliste mõjudega, eriti sellega, mis puudutab europüüdlusi ning majanduskasvu taastamist. Samuti on oluline tegeleda tööpuudusega ning selle mõjudega inimarengule. Küsitavusi on tekitanud Eesti institutsionaalne suutlikkus kriisiga toimetulemusel ning samuti ka ühiskondliku konsensuse puudumine kriisi ületamiseks kasutatud ning veel kasutamisele võetavate meetodite osas.

Lisaks veel mõned uuringud, mis käsitlevad kitsamaid maksuteemasid, kuid see-eest rohkem sügavuti.

Michael Funke ja Holger Strulik analüüsisid Eesti ettevõtte tulumaksusüsteemi pikaajalisi mõjusid, kasutades selleks dünaamilist üldise tasakaalu mudelit. Nad leidsid, et süsteem on suurendanud investeeringuid ning sissetulekuid inimese kohta, kuid pole suurendanud heaolu ühiskonnas tervikuna. Uuringuga saab tutvuda siin.

Veel spetsiifilisema lähenemisega on Aaro Hazaki doktoritöö, mis võttis vaatluse alla Eesti kapitalistruktuuri ja dividendiotsused jaotatud kasumi maksustamise tingimustes. Tööst tuleb mitmeid järeldusi – süsteem on suurendanud ettevõtete likviidsust, samas vähendanud väliste finantseerimisvahendite kasutamist ning pikaajaliste investeeringute tegemist, samuti on vähenenud rahaliste vahendite efektiivne jaotus. Doktoritöö on leitav siit.

Soome perspektiivi teemale lisavad Seppo Kari ning Juoko Ylä-Liedenpohja, kes uurisid Eesti tulumaksusüsteemi mõju Soome ettevõtete käitumisele. Tulemustega saab tutvuda siin.

Karsten Staehr on vaatluse alla võtnud füüsiliste isikute tulumaksu mõju heaolule ning tööhõivele. Uuringu üks peamistest tulemustest on see, et potentsiaalsest maksutõusust saadav riigieelarve tulu on väiksem kui ühiskonna heaolu kaotus. Uuring asub siin.

Praxise, KPMG, Karsten Staehri ja mitmete ekspertide koostööna valmis hiljuti analüüs leidmaks teadus- ja arendustegevust soodustavaid maksumeetmeid Eesti jaoks. Leiti, et maksusoodustused on efektiivsed ning konkreetsete maksumeetmete valik sõltub olemasolevate rahaliste vahendite mahust ning sellest, missuguseid ettevõtteid täpsemalt soovitakse toetada. Uuringuga saab tutvuda siin.

Põnevat lugemist ning kommenteerimist.