Paul Tammert, majandusteadlane
Meieraha pakub Eesti maksumaksjatele võimalust hinnata, milline on tema isiklik ja tegelik maksukoormus. Arvestasime maksukoormust inimese kohta, mis tekib kõikidest maksudest kokku. Seni on tavaks rääkida ka töötasudelt kinnipeetavatest maksudest või siis näidata riigi üldist maksukoormust. See näitab riigi poolt maksudena kokkukogutava tulu suhet SKP-sse.
Kuna inimestel on erinevad sissetulekud – kellel palk, kellel ettevõtlustulu, kellel pension- lisaks varieeruvad ka isiku kulud, siis tuleb tegeliku maksukoormuse hindamiseks võtta arvesse päris palju erinevaid andmeid. Ükskõik millised on teie enda numbrid – maksude arvestamise valemid on üldjuhul samad. See number, millest maksukohustus arvutatakse, on brutopalk pluss maksud.
Proovige meieraha maksukalkulaatoris kirja panna oma tulud ja kulud ning saate teada, kui palju te tegelikult tasute erinevaid makse kokku. Tuleb arvestada, et tulu- ja sotsiaalkindlustusmaksusid kogutakse töötasult (nii tööandja poolt juurdemakstava kui ka sellest kinni peetava summana). Lisaks tasute te järelejäänud tulust ostusid tehes käibemaksu. Kui veel ostate aktsiisiga maksustatud kaupu nagu alkohol ja tubakas elekter ja kütus siis nendelt tasute veel aktsiisimaksu. Seega maksustatakse inimesele laekuvat tulu kindlasti kaks korda ning mõnikord ka kolm korda.
Lisaks maksukoormusele saate ka teada, kuhu teie raha riigieelarves läheb. Arvestades valitsus-sektori (s.tnii keskvalitsuse, kui kohalike omavalitsuse kui sotsiaalkindlustusfondide) kulusid, näitame me teile, kui palju Teie maksudest lähebnäiteks valitsusaparaadile, riigikaitsele, haridusele, sotsiaalkaitsele jne. Võrdluseks toome siinkohal mõned näited.
- Esimene näide: keskmine palgasaaja
Võtame näite, kus keskmine töötaja saab (bruto)palka 900 eurot kuus – see muide ongi Eesti keskmine töötasu.Ütleme, et ta ostab kuus autokütust 100 euro eest, joob kergeid alkohoolseid jooke nagu õlu ja vein 40 euro eest ja kangeid samuti 40 euro eest, suitsetab 30 euro eest ning tarbib elektrit perega 80 eurot kuus. Lisaks kasutab ta tulumaksusoodustusi, näiteks eluasemelaenu intressidelt või õppimise kuludelt, 1200 euro eest aastas.
Sellise tulude-kulude paketi puhul maksaks töötaja makse nii, nagu esitatud järgmises tabelis.Kui siinkohal tekib heal lugejal küsimus, et miks on maksudeks läinud 669 eurot 900 eurose palga juures ning miks on maksukoormus vaid 55,5%, siis tuleks siinkohal meenutada et 900 eurose brutoplaga juures on tööandja tegelik palgakulu 1206 eurot, sest ta peab tasuma brutopalgale lisaks töövõtja eest veel tema sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksu (34%). Seega arvestame me maksukoormust mitte 900-st, vaid 1206-st eurost, mis on tööandja jaoks kogu palgakulu.
LAEKUNUD TULUD (brutosummas, eur) |
Kuus eur |
Aastas eur |
Tegelik palgakulu tööandjale |
1,206 |
14,472 |
Töötasu (keskm., eur) |
900 |
10,800 |
Pensionid (I ja II sammas) |
0 |
0 |
Kapitalitulu (intressid, rent jms) |
0 |
0 |
Dividendid |
0 |
0 |
Erisoodustused tööandjalt (kuus keskmiselt) |
0 |
0 |
Kokku s.h ka lisaks makstavad maksukulud |
1,206 |
14,472 |
KANTUD KULU (arvel oleva summa järgi, eur) |
|
|
Maamaks (tasub aastas) |
0 |
0 |
Autokütuse tarbimine (kuus keskmiselt, eur) |
100 |
1,200 |
Õlu, siider, vein tarbimine (kuus keskmiselt, eur) |
40 |
480 |
Kanged alkoholid (viin jms kuus keskmiselt, eur) |
40 |
480 |
Tubaka tarbimine (kuus keskmiselt, eur) |
30 |
360 |
Elektri tarbimine (kuus keskmiselt, eur) |
80 |
960 |
Säästab (eurot kuus keskmiselt) |
0 |
0 |
– Tarbitud summa (KM objekt) |
613 |
7,354 |
Tulumaksusoodustused, mis arvati maha TM deklaratsiooni esitamisel |
||
Õppekulud maksusoodustusena |
|
600 |
Eluasemeintressid maksusoodustusena |
|
600 |
Annetused MTÜ-dele (VV nimekirjas) |
|
0 |
III samba sissemaksed (mis ta on ise teinud) |
|
0 |
TM soodustusi kokku |
100 |
1,200 |
Maksukoormuse muudab suureks veel see, et lisaks töötasust kinnipeetud ja sellele juurde makstud maksudele tasume samast summast ostmisel veel käibemaksu 20% ja aktsiisiga maksustatud kaupadelt veel kolmandat korda aktsiisimakse. Seega on sama summa tegelikult maksustatud kahe- kuni kolmekordselt.
Laekumised |
Kuus/eur |
Aastas/eur |
Sotsiaalmaks (s.h erisoodustused) |
297 |
3564 |
Töötuskindlustus |
27 |
324 |
Pensionimakse II sambasse |
18 |
216 |
Tulumaks (palgalt) |
151 |
1814 |
Tulumaks (kapitalist) |
0 |
0 |
Tulumaks (pensionilt) |
0 |
0 |
– Tulumaksust mahaarvatav summa |
21 |
252 |
Tulumaks (erisoodustustelt) |
0 |
0 |
Maamaks (tasub aastas, eur) |
0 |
0 |
Käibemaks |
102 |
1228 |
Kütuseaktsiis |
31 |
372 |
Alkoholiaktsiis |
24 |
288 |
Tubakaaktsiis |
20 |
234 |
Elektriaktsiis |
4 |
48 |
Kokku |
653 |
7,836 |
Maksukoormus % |
54.1% |
54.1% |
Maksukoormus ilma SK makseteta % |
34.6% |
34.6% |
SK= sotsiaalkindlustusmaksed.
Kui hea lugeja tahab nüüd teada, millises osas maksab tema isiklikult kinni riigi kulud, siis need numbrid leiab ta järgmistest tabelitest. Allolevas tabelis näeb ta, kui palju tema poolt makstud summadest läks riigi kulude katteks valdkondade kaupa. Arvestatud on 2013. aasta eelarvega, mis koondab kogu valitsussektori kulusid.
|
In.kohta/kuus |
In.k/aastas |
Isiku poolt tasutud maksutulud, s.h |
653 |
7,836 |
Valitsussektori teenused |
41.79 |
501 |
Riigikaitse (välis) |
34.74 |
417 |
Sisekaitse |
20.06 |
241 |
Majandus, s.h kommunaalmajandus |
61.84 |
742 |
Keskkonnakaitse |
18.39 |
221 |
Haridus |
111.98 |
1,344 |
Kultuur |
40.11 |
481 |
Tervishoid |
68.53 |
822 |
Sotsiaalkaitse |
255.60 |
3,067 |
- Teine näide: keskmine pensionär
Lähtume eeldusest, et keskmise pensionäri pensionitulud kuus oleks 370 eurot (bruto, riigi poolt makstav I ja II sammas kokku). Oletame, et ta tarbib kuus kergeid alkohole 60 euro, kangeid alkohole 20 euro ja elektrit 40 euro ulatuses. Keskmise pensionäri puhul lähtume eeldusest, et tema maksusoodustusi ei kasuta. Mudel annab pisut moonutatud vastuse (tegelikust mõne protsendi võrra madalama maksukoormuse), kui pensionär lisab tabelisse veel tööst saadud tulud.
Tabelisse sissekantult näeks see välja sellisena:
LAEKUNUD TULUD (brutosummas, eur) |
Kuus eur |
Aastas eur |
Tegelik palgakulu tööandjale |
0 |
0 |
Töötasu (keskm., eur) |
0 |
0 |
Pensionid (I ja II sammas) |
370 |
4,440 |
Kapitalitulu (intressid, rent jms) |
0 |
0 |
Dividendid |
0 |
0 |
Erisoodustused tööandjalt (kuus keskmiselt) |
0 |
0 |
Kokku s.h ka lisaks makstavad maksukulud |
370 |
4,440 |
KANTUD KULU (arvel oleva summa järgi, eur) |
|
|
Maamaks (tasub aastas) |
0 |
0 |
Autokütuse tarbimine (kuus keskmiselt, eur) |
0 |
0 |
Õlu, siider, vein tarbimine (kuus keskmiselt, eur) |
60 |
720 |
Kanged alkoholid (viin jms kuus keskmiselt, eur) |
20 |
240 |
Tubaka tarbimine (kuus keskmiselt, eur) |
30 |
360 |
Elektri tarbimine (kuus keskmiselt, eur) |
40 |
480 |
Säästab (eurot kuus keskmiselt) |
0 |
0 |
– Tarbitud summa (KM objekt) |
363 |
4,354 |
Tulumaksusoodustused, mis arvati maha TM deklaratsiooni esitamisel |
||
Õppekulud maksusoodustusena |
|
0 |
Eluasemeintressid maksusoodustusena |
|
0 |
Annetused MTÜ-dele (VV nimekirjas) |
|
0 |
III samba sissemaksed (mis ta on ise teinud) |
|
0 |
TM soodustusi kokku |
0 |
0 |
Pensionäri poolt tasutud maksud oleksid sellised:
Laekumised |
Kuus/eur |
Aastas/eur |
Sotsiaalmaks (s.h erisoodustused) |
0 |
0 |
Töötuskindlustus |
0 |
0 |
Pensionimakse II sambasse |
0 |
0 |
Tulumaks (palgalt) |
0 |
0 |
Tulumaks (kapitalist) |
0 |
0 |
Tulumaks (pensionilt) |
7 |
86 |
– Tulumaksust mahaarvatav summa |
0 |
0 |
Tulumaks (erisoodustustelt) |
0 |
0 |
Maamaks (tasub aastas, eur) |
0 |
0 |
Käibemaks |
61 |
727 |
Kütuseaktsiis |
0 |
0 |
Alkoholiaktsiis |
18 |
216 |
Tubakaaktsiis |
20 |
234 |
Elektriaktsiis |
2 |
24 |
Kokku |
107 |
1,287 |
Maksukoormus % |
29.0% |
29.0% |
Maksukoormus ilma SK makseteta % |
29.0% |
29.0% |
Kui töötaja puhul tuli maksukoormus erinev, sõltuvalt sellest, kas arvestasime selle koos ilma sotsiaalkindlustuse maksudeta, siis pensionäri puhul on tulemus sama. Pensionäri maksukoormus eristub töötaja omast selle poolest, et pensionär ei tee enam pensioni- ja töötuskindlustuse makseid ning ta on vabastatud haiguskindlustuse kulude kandmisest (mille kulud kannavad tööl käivad inimesed).
- Kolmas näide: tippspetsialist
Kolmanda näite puhul on meil tegemist tippspetsialistiga, kes töötab kõrgelt tasustataval ametikohal, kust tema brutopalga tulu on 4000 eurot kuus, lisaks saab ta 10 000 eurot aastas dividende ning kasutab tööandja autot ka isiklikes huvides, mis on erisoodustus.
Sama isik ostab kuus lisaks keskmiselt 150 euro eest kütust, joob kergeid ja kangeid alkohoolseid jookes 100 euro eest kuus, tõmbab suitsu 90 euro eest kuus, maksab elektri eest 120 eurot kuus ning säästab seejuures veel iga kuu 1200 eurot. Maamaksu tasub ta aastas 300 eurot. Kuna ta on tasunud enda ja oma laste õppimistasudena 2000 eurot ja eluaseme laenu intressi 500 eurot aastas, lisaks on tööandja tema eest tasunud tema III samba pensionikindlustusse 4000 eurot aastas, siis saab ta ära kasutada ka tulumaksusoodustusi.
Seega näeks tema tabel välja selisena:
LAEKUNUD TULUD (brutosummas, eur) |
Kuus eur |
Aastas eur |
Tegelik palgakulu tööandjale |
5,360 |
64,320 |
Töötasu (keskm., eur) |
4,000 |
48,000 |
Pensionid (I ja II sammas) |
0 |
0 |
Kapitalitulu (intressid, rent jms) |
167 |
2,000 |
Dividendid |
833 |
10,000 |
Erisoodustused tööandjalt (kuus keskmiselt) |
256 |
3,072 |
Kokku s.h ka lisaks makstavad maksukulud |
7,269 |
87,222 |
KANTUD KULU (arvel oleva summa järgi, eur) |
|
|
Maamaks (tasub aastas) |
25 |
300 |
Autokütuse tarbimine (kuus keskmiselt, eur) |
150 |
1,800 |
Õlu, siider, vein tarbimine (kuus keskmiselt, eur) |
100 |
1,200 |
Kanged alkoholid (viin jms kuus keskmiselt, eur) |
100 |
1,200 |
Tubaka tarbimine (kuus keskmiselt, eur) |
90 |
1,080 |
Elektri tarbimine (kuus keskmiselt, eur) |
120 |
1,440 |
Säästab (eurot kuus keskmiselt) |
1,200 |
14,400 |
– Tarbitud summa (KM objekt) |
2,089 |
25,068 |
Tulumaksusoodustused, mis arvati maha TM deklaratsiooni esitamisel |
||
Õppekulud maksusoodustusena |
|
2,000 |
Eluasemeintressid maksusoodustusena |
|
500 |
Annetused MTÜ-dele (VV nimekirjas) |
|
0 |
III samba sissemaksed (mis ta on ise teinud) |
|
4,000 |
TM soodustusi kokku |
493 |
5,920 |
Tipp-spetsialist tasuks makse järgmiselt:
Laekumised |
Kuus/eur |
Aastas/eur |
Sotsiaalmaks (s.h erisoodustused) |
1427 |
17123 |
Töötuskindlustus |
120 |
1440 |
Pensionimakse II sambasse |
80 |
960 |
Tulumaks (palgalt) |
776 |
9314 |
Tulumaks (kapitalist) |
257 |
3,078 |
Tulumaks (pensionilt) |
0 |
0 |
– Tulumaksust mahaarvatav summa |
104 |
1243.2 |
Tulumaks (erisoodustustelt) |
68 |
817 |
Maamaks (tasub aastas, eur) |
25 |
300 |
Käibemaks |
349 |
4186 |
Kütuseaktsiis |
47 |
558 |
Alkoholiaktsiis |
60 |
720 |
Tubakaaktsiis |
59 |
702 |
Elektriaktsiis |
6 |
72 |
Kokku |
3,169 |
38,027 |
Maksukoormus % |
43.6% |
43.6% |
Maksukoormus ilma SK makseteta % |
27.8% |
27.8% |
- Neljas näide: rantjee
Viimase näite puhul hindame sellise isiku maksukoormust, kes tööl ei käi (s.t palgatulud puuduvad), kuid kellel on suured kapitalitulud: aastas saab ta Eestist dividende 500 000 eurot ning renditulusid ja intresse 200 000 eurot. Kuus tarbib kergeid ja kangeid alkohole 300 eurot (näiteks kostitab ka teisi, tema jaoks olulisi isikuid), tõmbab suitsu 150 euro eest, kütusekulu on 300 eurot, elektrikulu 200 eurot, lisaks tasub maamaksu aastas 10 000 eurot ning säästab seejuures 60% tuludest. Aastas tasub ta veel oma lapse õpingute eest 5000 eurot, kannab oma III samba pensionifondi 10 000 eurot ning annetab kirikule 2000 eurot.
LAEKUNUD TULUD (brutosummas, eur) |
Kuus eur |
Aastas eur |
Tegelik palgakulu tööandjale |
0 |
0 |
Töötasu (keskm., eur) |
0 |
0 |
Pensionid (I ja II sammas) |
0 |
0 |
Kapitalitulu (intressid, rent jms) |
16,667 |
200,000 |
Dividendid |
41,667 |
500,000 |
Erisoodustused tööandjalt (kuus keskmiselt) |
0 |
0 |
Kokku s.h ka lisaks makstavad maksukulud |
69,409 |
832,911 |
KANTUD KULU (arvel oleva summa järgi, eur) |
|
|
Maamaks (tasub aastas) |
833 |
10,000 |
Autokütuse tarbimine (kuus keskmiselt, eur) |
300 |
3,600 |
Õlu, siider, vein tarbimine (kuus keskmiselt, eur) |
300 |
3,600 |
Kanged alkoholid (viin jms kuus keskmiselt, eur) |
300 |
3,600 |
Tubaka tarbimine (kuus keskmiselt, eur) |
150 |
1,800 |
Elektri tarbimine (kuus keskmiselt, eur) |
200 |
2,400 |
Säästab (eurot kuus keskmiselt) |
38,000 |
456,000 |
– Tarbitud summa (KM objekt) |
3,507 |
42,089 |
Tulumaksusoodustused, mis arvati maha TM deklaratsiooni esitamisel |
||
Õppekulud maksusoodustusena |
417 |
5,000 |
Eluasemeintressid maksusoodustusena |
0 |
0 |
Annetused MTÜ-dele (VV nimekirjas) |
167 |
2,000 |
III samba sissemaksed (mis ta on ise teinud) |
833 |
10,000 |
Arvestatud TM soodustusi kokku |
660 |
7,920 |
Mudel arvestab antud juhul maksusoodustusi vaid seadusega lubatud ulatuses. Sellest tulenevalt on tasutud makse järgmises ulatuses:
Laekumised |
Kuus/eur |
Aastas/eur |
Sotsiaalmaks (s.h erisoodustused) |
0 |
0 |
Töötuskindlustus |
0 |
0 |
Pensionimakse II sambasse |
0 |
0 |
Tulumaks (palgalt) |
0 |
0 |
Tulumaks (kapitalist) |
14,576 |
174,911 |
Tulumaks (pensionilt) |
0 |
0 |
– TM mahaarvatav summa |
139 |
1663.2 |
Tulumaks (erisoodustustelt) |
0 |
0 |
Maamaks (tasub aastas, eur) |
833 |
10,000 |
Käibemaks |
586 |
7029 |
Kütuseaktsiis |
93 |
1116 |
Alkoholiaktsiis |
180 |
2160 |
Tubakaaktsiis |
98 |
1170 |
Elektriaktsiis |
10 |
120 |
Kokku |
16,237 |
194,843 |
Maksukoormus % |
23.4% |
23.4% |
Maksukoormus ilma SK makseteta % |
23.4% |
23.4% |
- Kokkuvõtteks
Kui me nüüd võrdleme erinevaid näiteid, siis näeme, et maksukoormused isiku kohta varieeruvad märkimisväärselt. Seejuures tuleb suurim erinevus isiku sotsiaalkindlustusmaksetest. Need on pensioni-, haigus- ja töötuskindlustus, mis ei ole tegelikult mitte isiku maksukulud, vaid tema kindlustusteenuse tasud, mida Eestis kogub Maksu- ja Tolliamet):
Tegelik maksukoormus |
Kokku |
Ilma SKM-ta |
Näide 1: Keskmine töötaja |
54,1% |
34,6% |
Näide 2: Keskmine pensionär |
29,0% |
29,0% |
Näide 3: Tippspetsialist |
43,6% |
27,8% |
Näide 4: Rantjee |
23,4% |
23,4% |
Iga lugejal on nüüd võimalus ise järele vaadata, milline on tema tegelik maksukoormus, kui palju tema tuludest läheb riigi eelarvekulude katteks ning kuidas see jaguneb erinevate valdkondade vahel. Kõige olulisem oleks seejuures hinnata, kas maksudena äravõetud raha on kasutatud efektiivselt ning saadud avalike teenuste maht ja kvaliteet on vastavuses tasutud summadega. Niisiis tuleks hoolega uurida riigieelarve ridu ning esitada selle kohta küsimusi poliitikutele, ametnikele ning ka meieraha.eu autoritele kommentaaridena.
Meieraha.eu on valminud Praxise eestvedamisel, eesmärgiga luuariigieelarvest lihtne pilt, mis võimaldab näha, kui palju riigil ühe aasta jooksul raha kasutada on,mis tuluallikatest eelarve koosneb ja milleks seda kulutatakse. Meieraha.eu toetab Avatud Eesti Fond.
Leo 24.02.2014
Milliste rahade arvelt ja kui palju makstakse parteidele raha?
Praxise arvutuses pole seda näha
Tonun 26.02.2014
Eks alati võib ju asju paisutada ja kokku liita ning tulemuseks ongi sellised suured protsendid. Tegelikkuses võite ju kogu kättesaadava raha pealt maha arvata umbes viiendiku käibemaksu suuruse osa, sest selles ulatuses meil ju kaubad makstustatakse. Tore, et on vähemalt näidatud maksu koormus ka ilma sotsiaalmaksuta. Ise arvan, et ei ole vaja niisama paanikat külvata, sest osade maksude maksmine on inimese vaba tahe. Pean silmas aktsiisimakse mõnu ainete pealt. Kui inimene leiab, et ta ei soovi riiki nende maksudega aidata, siis ei pea ju tarbima.