Magnus Piirits (TÜ magistrant), Andres Võrk (Praxise analüütik, TÜ lektor)

Veel on mõned päevad kohustusliku kogumispensioniga liitunud inimestel aega otsustada, kas suurendada sissemakseid II pensionisambasse. Pensionifondide haldurid reklaamivad sissemaksete suurendamist kui väga tulusat tegevust inimeste jaoks– stiilis „anna üks ja saad üheksa“. Kuid kas tegelikult on asi nii ilus?

Tegelikult peab arvestama, et suunates raha rohkem II sambasse sotsiaalmaksu arvelt, siis pension I sambast väheneb. Seda seetõttu, et kui arvutatakse I samba aastakoefitsiendi väärtust, siis 20%-lt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osalt lahutatakse riigi poolt makstud II sambasse suunatud sissemakse (tavaliselt 4%, aga makse suurendamisel 6%). Seega leitakse I samba koefitsient väiksemalt summalt. Lisaks tuleb inimestel endal aru saada, et makstes brutopalgalt ise täiendava protsendi pensionifondi, loobud tänasest tarbimisest või alternatiivsest tulusamast investeeringust kui kohustuslik kogumispension.

Rahandusministeeriumi abiga on inimestele loodud kalkulaator, mis aitab seda aspekti arvesse võtta, arvutades pensionide suhte inimeste palka pensionile jäädes inimeste erinevate valikute korral. Kuid meie  hinnangul ei ole ka see veel piisav otsustamaks I ja II sambasse panustamise vahel, sest kord juba pensionile jäädes, käituvad I ja II samba pensionid erinevalt.

Kui I samba pension jätkab kasvu ka inimese pensionile jäädes tänu pensionide indekseerimisele, siis II samba pension on tavaliselt muutumatu summa kuus (annuiteet), mis leitakse inimese pensionile jäädes.

Kui praegu 30-aastane keskmise palgaga inimene jääb pensionile, siis võiks ta optimistlike eelduste kohaselt saada pensioni ca 42% keskmisest palgast, millest ligi 24% tuleb esimesest sambast ja 18% teisest sambast. Kuid olles olnud 10 aastat pensionil, moodustab tema pension vaid 34% keskmisest palgast, millest esimese samba pension on ligi 22% ja teise samba pension 12%. Pensioniea lõpuks, kui inimene on olnu 20 aastat pensionil, jääb esimesest sambast alles ca 19% keskmisest pensionist ja teisest sambast vaid 8% keskmisest palgast. Seega toimub pensionil olles muutus I ja II samba pensionide vahekorras esimese samba kasuks ning praegu sissemaksete suunamine I sambast II sambasse ei paista enam nii atraktiivne, kui esmapilgul tundub.

Meie arvutused näitavad, et neil inimestel, kes aastatel 2010-2011 jätkasid makseid, annab täiendav sissemakse 2014-2017 aastal juurde pensioni suurusele pensionile jäämise hetkel ca 0,3 protsendipunkti võrreldes nende viimase palgaga ehk ca 0,7 protsenti kõrgema pensioni. Neil inimestel, kes 2010-2011 ei jätkanud (vt järgmine joonis) on nüüd võimalik enda panust suurendades saada ligi 0,7 protsendipunkti suurem pension võrreldes nende viimase palgaga ehk kuni 1,7% suurem pension eurodes. Kuid 10 aastat või 20 aastat peale pensionile jäämist on need mõjud palju väiksemad. Meie arvutused näitavad, et kui pensionifondide tootlus ei suuda ületada inflatsiooni (ja seda ei ole ta teinud paljudel pensionifondidel), siis ei ole inimestel mõtet suurendada sissemakseid II sambasse.

Kokkuvõttes, I ja II samba vahel otsust tehes on oluline vaadata mitte üksnes sissemaksete suurust kogumispensioniskeemi (mida reklaamivad pensionifondi haldurid) ja mitte üksnes ainult pensionide suurust pensionile jäämise hetkel (mida toob välja rahandusministeeriumi kalkulaator), vaid oodatavat pensioni kogu pensionil oleku aja jooksul. Soovime, et seda aspekti toodaks pensionifondide kampaanias ka rohkem välja.

Märkus: ülaltoodud arvutused on tehtud tüüpinimese kohta, kes sündis 1983. aastal (esimene sünniaasta, alates millest on II sammas kohustuslik), läks tööle 25aastaselt (2008. aastal), töötab 40 aastat ja pensionile jääb 65aastaselt 2048. aastal. Pensionile jäädes on nii naistel kui ka meestel edasine oodatav eluiga 20 aastat. Lapsi tal ei ole. Pikaajalised makromajandusprognoosid tuginevad rahandusministeeriumi prognoosidele. Kogumispensionifondide nominaalseks tootluseks on eeldatud 2,5% + THI.