IRLi maksuettepanek suurendab madala palga saajate netopalka, kuid samas tõstab marginaalset maksumäära. (Vaata üksiku inimese näidet järgmisel joonisel.) Võrreldes praeguse olukorraga rahaliselt palgasaajad võidaksid (jättes kõrvale eraldi teema, millega kaetakse tulumaksulaekumiste vähenemine riigieelarves), kuid teatud piirkonnas on täiendav tööpanuse suurendamine karistatud päris kõrgelt, marginaalne tegelik maksumäär (marginal effective tax rate- METR) koos töötuskindlustusmakse ja kogumispensionimaksega ulatub 43% vahemikus 500-846 eurot.
Millele on aga vähem tähelepanu juhitud, on see, et arvestama peab ka maksusüsteemi koosmõju teiste toetustega. Näiteks tulenevalt sellest, et vajaduspõhine peretoetus sõltub leibkonna netosissetulekust väga spetsiifilisel viisil, võib juhtuda, et teatud leibkonnad viiakse IRLi poolt “vägisi” kõrgemale sissetulekutasemele, mille tulemusena nad kaotavad vajaduspõhise peretoetuse ja kokkuvõttes lõpetavad madalama sissetulekuga. (Vt järgmine joonis.)
Seega soovitame, et maksupoliitika meetmete mõju analüüsimisel arvestatakse nende koosmõju teiste toetustega.
Allikas: Mari Kalma ja Andres Võrgu arvutused, detailid saadaval autoritelt
Lisatud: 29.09.2014.
Tegelik piirmaksumäär (või ka tegelik marginaalne maksumäär või efektiivne piirmaksumäär, ingl k marginal effective tax rate – METR), iseloomustab, kui palju inimene kaotab täiendavast brutopalgast tööle minnes või tööpanust natukene suurendades tingituna täiendavatest maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest ning vähenevatest sotsiaaltoetustest. Tegelik piirmaksumäär on seega oluline indikaator iseloomustamaks, kuivõrd on töötaval inimesel motivatsiooni enda töötunde suurendada või mittetöötaval inimesel tööle asuda.
Seega näitab joonisel METR väärtusega 100%, et kui inimese brutopalk suureneb 10 euro võrra, siis tema leibkonna netosissetulek ei muutu üldse, sest toimetulekutoetus väheneb samas ulatuses, kui kasvab maksudejärgne palk. METR suurusega 43% teatud brutopalgavahemikus, mida toob kaasa näiteks IRLi plaan, näitab, et kui brutopalk suureneb 10 euro võrra, siis inimene saab sellest täiendavast suurenemisest kätte 5 eurot ja 70 senti.
METRi valemi võib kirjutada järgmiselt:
ehk pikemalt
alaindeksid B ja A tähistavad inimese kahte erinevat tööturuseisundit, antud näidete puhul erinevat brutopalga taset. Ülal toodud joonistel on võetud brutopalga muutuse sammuks 20 eurot.
METR ei ole sama, mis on keskmine maksumäär. See, kui palju kõrge METR ka tegelikult mõjutab tööjõupakkumist, on empiiriline küsimus.
METRi kasutamisest töötamise stiimulite mõõtmise kohta vaata nt ka: Võrk, A., Paulus, A. (2006) Eesti sotsiaaltoetuste ja maksude mõju inimeste tööjõupakkumise stiimulitele. Uurimisraport. Poliitikauuringute Keskus Praxis, lk 15-17.
Ja mõned slaidid maksude ja tööjõupakkumise seoste kohta.
Endriko Võrklaev 29.09.2014
Esimeses lõigus kasutatud termin “tegelik maksumäär” on põhjustanud teatavat segadust ja vaidlusi erinevates sotsiaalvõrgustikes. Ehk oleks parem ka tekstis sees “tegeliku” asemel kasutada “marginaalne” või siis “marginaalne tegelik”.
Andres Võrk 29.09.2014
Õige, Endriko!
Siin joonistel on alati mõeldud marginaalset tegelikku/efektiivset maksumäära (marginal effective tax rate), mida majandusinimesed kasutavad iseloomustamaks maksude-toetuste süsteemi mõju töötamise stiimulitele.
Andres Võrk 29.09.2014
Panin ka faili üles, mille põhjal need joonised on tehtud. Tagasiside ja kriitika on oodatud.
http://kodu.ut.ee/~avork/files/praxis/IRLiettepanekutulukoverad.xlsx
Raivo 29.09.2014
Kas te võiksite palun seda analüüsi natuke põhjalikumalt lahti kirjutada. Mulle isiklikult see ettepanek meeldib aga ma sooviks kindlasti ka aru saada mis on selle varjuküljed. Hetkel te siin kirjutate et efektiivne marginaalne maksumäär on mingil juhul 43%. Tundub väga kole protsent aga see on ka esimenekord elus kui ma kuulen sellisest suurusest.
Kui te kirjutaks lahti ka mida see tähendab ja mis selle reaalsed tagajärjed võiks olla, siis tekiks teie blogipostituse põhjal ka märksa sisukam diskussioon. Ma olen täiesti kindel et enamuse inimeste jaoks on selline maksumäär väga võõras mõiste ja nad ei viitsi ka seda vikipeediast üles otsida. Praegu jätab see lihtsalt lahmimise ja poliitilise ärategemise mulje.
Andres Võrk 29.09.2014
Aitäh, Raivo. Lisasime postituse lõppu lühiülevaate metoodikast. Pikemalt leiab selle kohta viidatud Praxise raportist.
Raivo 29.09.2014
Aitäh lahti kirjutamast! Sain siin toodud definitsioonist märksa paremini aru kui antud asja wikipedia sissekandest.
Viga 10.10.2014
Mulle tundub, et siin on kaks asja segi aetud. Kui väljas sajab vihma ning su pastlad saavad märjaks, siis ei ole mõtet vihma ära keelata, vaid peaks mõtlema oma jalanõude väljavahetamisele kummikute vastu.
Soovitus ei peaks olema kujundada maksupoliitika meetmeid ümber, vaid vigane on vajaduspõhise peretoetuse süsteem ja see avaldub ka ilma IRL välja käidud maksureformita. Riigis tuleks lõpetada lihtsustatud kastidega süsteemid, kus 1€ siiapoole saab inimene täistoetuse ja 1€ teisele poole kaotab kõik. Ei ole midagi keerulist kujundada toetuse arvestus vähenevaks inimeste sissetulekute kasvu arvestavalt. Selline süsteem on nt toimetulekutoetus ja nüüdseks ka vanemahüvitis. Selline kastis mõtlemine on aga kahjuks liialt levinud ka teistes valdkondades, kuna lihtsus kaaluvat üle vigasuse.
to viga 27.01.2015
Minu arust, on sul eelduses viga. IRL-i maksureformi pole ja loodetavasti ei tule ka. Ehk vihma ei saja. Ehk pole mõtet vihma nõiduda ja siis pärast vihma vastu meetmeid otsida…