Täna toimus Riigikogu põhiseadus-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjoni avalik istung. Erinevad kodanikuühiskonna institutsioonid ja eestkõnelejad andsid Riigikogu liikmetele ülevaate kodanikuühiskonna 2008-2009 olulisematest arengutest ning täna lahendamist vajavatest peamistest probleemidest.

Praxise programmijuht Annika Uudelepp andis ülevaate kodanikuühenduste rahastamise ning avalike teenuste osutamise kodanikuühendustele delegeerimise teemal ning sõnastas mõned konkreetsed ettepanekud. Kuna lisaks Praxise uuringutele on ettepanekute mõtestamisel olnud oluline panus ka septembrikuus 2009 toimunud Praxise Mõttehommiku diskussioonil, esitan Riigikogu liikmetele edastatud ettepanekud ka siin blogikeskkonnas:

RAHASTAMINE

Kodanikeühenduste rahastamise praktikat riigi ja KOVde eelarvetest on vajalik reglementeerida ja ühtlustada selliselt, et see oleks läbipaistev, ligipääsetav, tulemuslik ja tõstaks ühenduste võimekust. Selleks luua kodanikeühenduste riikliku rahastamise terviklik süsteem riigi- ja kohaliku omavalitsuse tasandil, et arendada avaliku sektori ja kodanikeühenduste strateegilist partnerlust riigi valdkondlike eesmärkide saavutamisel. Võtmemärksõnad rahastamise korrastamisel:
− Eesmärgistamine – seos strateegiliste sihtidega; eeskosteorganisatsioonide võimekuse tõstmiseks luua selge tegevustoetuste süsteem, et arendada ühenduste ja riigiasutuste strateegilist partnerlust.
− Lihtsustamine – vähendada bürokraatiat ning seada rahastamisel sisukad ja proportsionaalsed taotlus- ja aruandlusnõude.
− Läbipaistvuse parandamine – ühenduste toetamise info- ja aruandlussüsteemi loomine. Avalik info selle kohta, kellele ja millistel eesmärkidel on riik toetust andnud.
− Ligipääsetavuse parandamine – toetuste tingimuste selgus, kordade olemasolu ja järgimine.

TEENUSTE DELEGEERIMINE

Avalike teenuste osutamisel teadvustada ja arendada ühenduste rolli:
− Luua asjakohane õiguslik baas kohalikele omavalitsustele avalike teenuste osutamiseks koostöös  kodanikeühendustega.
− Õigusaktides määratleda rollide jaotus ja sellest tulenev konkreetne vastutus avalike teenuste tulemusliku osutamise ja selleks tehtava arendustegevuse eest.
− Määratleda õigusaktidega nõutavate kohustuslike teenuste sisulised nõuded ja eesmärgid.
− Luua tunnustussüsteem professionaalsete teenuseid osutavate ühenduste kvalifikatsiooni määratlemiseks.

Istungil võtsid sõna ka Hille Hinsberg, Alari Rammo, Liia Hänni, Agu Laius, Mall Hellam, Tuulike Mänd, Mart Kuusk, Ruudi Leinus ja Tanel Mätlik. Riigikogu pressiteade võetab käsitletud teemad ja arvamusavaldused kokku lühidalt: “Kodanikeühenduste esindajad tõdesid omalt poolt, et neil ei ole alati riigi poolt selget partnerit, kellega kõnelda, mittetulundusühingute rahastamine riigi poolt ei ole piisav ega samas ka läbipaistev. Leiti samuti, et avalikkusel puudub ülevaade, milliseid otsuseid ministeeriumites ette valmistatakse ning millised huvigrupid ja kodanikeühendused nende koostamisel osalevad. Ka pole kodanikeühenduste arvates avalikult kättesaadav põhjalikum teave planeeritavate otsuste olemusest ja menetlusetappidest.”

Liia Hänni pöördus istungi lõpus komisjonide liikmete poole küsmusega, et millal võiks oodata tagasisidet kaheksas ettekandes esitatud ettepanekutele. Istungit juhatanud põhiseaduskomisjoni esimees Väino Lindelt kõlas vastuseks muigamapanevalt “Ühel eesoleval ajal!”. Igal juhul jätkab Riigikogu kodanikuühiskonna arengu arutelu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena 15. aprillil 2010 ning loodame, et diskussioon Riigikogus puudutab siis ka avalike teenuste kodanikuühendustele üle andmise arendamist!