Mari Rell, Praxise analüütik
Majanduses on olemas selline mõiste nagu „related variety“, mille kaudu iseloomustatakse piirkonna ettevõtete vahelist seotust – ühes piirkonnas paiknevad ettevõtted kasutavad teineteise poolt loodud väärtust, kusjuures ühe ettevõtte väljund võib olla teise sisendiks. Tänapäevases käsitluses on mõiste tihedalt seotud regionaalse innovatsiooni aga ka tõhusa ressursikasutuse või ringmajandusega. Oluline on aga see, et mitmekesistades ja uuendades piirkonna ettevõtluse struktuuri võib see viia regiooni majandus uuele kasvurajale, mis tekib koostoimest.
Kõige värvikamad näited sellisest regionaalsest sümbioosist on tööstuse poolelt Kalundborg Taanis või Rootsist Skåne piirkond, viimane oli algselt põllumajanduse piirkond, kuid selle toel arendati toiduainetööstust ja tervisetoodete tootmist ning sellega seotud teenuste pakkumine – restoranid, turismiteenused. Selline piirkonna arendamine pole juhuslik vaid juhitud.
Eestis on üldiselt tavapärane, et väiksemad piirkonnad on keskendunud ühele tegevusalale – sageli on selleks üksik töötlevatööstuse haru, tihti vaid põllumajandus. Samas sellega kaasneb liiga kitsas spetsialiseerumine ning on oht spetsialiseeruda hääbuvatesse valdkondadesse või ärimudelitesse. See võib saada ühel hetkel piirkonna arengut pärssivaks. Näiteks Ida–Virumaa on Eesti üks suuremaid tööstuspiirkondi, kus kohalik tööstussektor on arenenud peamiselt energeetika ja põlevkivitööstuse toel. Vaatamata sellele, et energeetikasektor on möödunud kümnenditel kokku tõmbunud on sõltuvus ühest tegevusalast suur ja sellega seotud sotsiaalsed riskid kõrged. Selliseid näiteid on veelgi. Väiksematesse piirkondadesse on tekkinud ühe tegevusala klastrid – Hiiumaal on arenenud plastitööstus või Valgas on metallitööstus.
Milles peitub idee iva? Üldiselt ei teki ettevõtted tühja koha pale. Ettevõtluse arengu üks eeldus on piisavate ressursse olemasolu, olgu need sobivad inimesed, piisavalt toorainet vms. Ressursse jääb aga aina vähemaks. Seega on üks võimalus luua ettevõtlusahel, kus ühe piirkonna/kogukonna ettevõtted tekkivaid jääke ja kõrvalprodukte järgmistes kasutatakse ärides. See viib tõhusamale ressursside kasutamisele ja ettevõtete koostoimimisest tekib sünergia, samas luuakse uusi töökohti ja on alus innovatsiooniks. Selline koostoimimine viib piirkonna uuele kasvurajale. Mitmekesine ettevõtlus teeb piirkonna vastupidavamaks ja võimekamaks.
Kuidas seda kõike teha? Alustada võiks nö regionaalsest äriplaanist: ettevõtluseks sobivate ressursside kaardistamisest, sh millised on looduslikud ressursid, milline tegevusala on täna enim arenenud, milliseid kõrvalprodukte tekib olemasolevast ettevõtlusest, kas ja kui palju on teadmisi ja töökäsi – milliste oskustega inimesed on jms. Sellele järgneks nö regionaalse innovatsiooni mõtteülesande lahendamine, kuidas tekitada sünergia ja kasutada ära piirkonna konkurentsieelis. Misjärel saab asuda takistuste kõrvaldamisele ja tegutsemisele lahenduste elluviimiseks.
Selline ettevõtlusmudel võiks olla Eestis enam rakendatud ja teadlikult juhitud. Idee pole tegelikult unikaalne, täna on juba näiteid ettevõtluse seotusest ja regionaalsest innovatsioonist. Näiteks Ida-Virumaal on täna olemas kogemus kasutada suletud allmaakaevanduse vett kohaliku piirkonna katlamajas kütteveena (Kiikla katlamaja). Häid näited on ka turismivaldkonna arendamisest tööstuspiirkonda – Kiviõli seikluspark, mis on rajatud vanale tuhamäele või Aidu veespordikeskuse arendus, mis kasutab ära suletud karjääriala võimalusi.
Need on üksikud näited, kuid pole kindlasti ainukesed võimalused tööstuse poolt tekkivaid „ressursse“ ära kasutada ja seeläbi ettevõtlust piirkonnas mitmekesistada. Puidutööstuse ettevõtetega rääkides, pea kõigil suurematel ettevõtetel jääb üle soojust. Jääksoojust aga kasutatakse täna vähe ning ka puiduettevõtted ise pole huvitatud asutama kommunaalettevõtet ja põhitegevuse kõrvalt tegelema soojamaandusega. Samas oleks nad valmis tegema koostööd piirkonna teiste ettevõtetega. Lahendusi jääksoojuse kasutamiseks on erinevaid, näiteks üks võimalus on aiandusvaldkonna arendamine.
Ettevõtluse seotud mitmekesistamise põhimõtteid peaks olema enam rakendatud maakondade tasandil koostatavates „Piirkonna konkurentsivõime kavades“. Täna on endiselt keskendunud ühelt poolt taristu rajamisele ning teisalt ehk liialt pehmetele teemadele (puhkealade arendamine jms). Seotud ja mitmekesise ettevõtlusahela arendamine vajab tõhusat piirkonnaülest läbimõeldud koostööd piirkonna/kogukonna kõigilt osapooltelt – ettevõtjate, omavalitsusjuhtide, ärksate inimeste ja teadlaste vahel. Riik saaks struktuurivahendite toetusmeetmeid siduda koostöö edendamisega ettevõtete vahel, näiteks investeeringutoetused peaks enam suunama ettevõtete koostoime tõhustamiseks.
Artikkel on ilmunud Äripäevas “Edukas Eesti” sarjas.
