Praxise mõttehommikul osalejatelt küsiti tagasisidelehel, milliseid arenguid nad toetaksid. Andres Võrgu ja Marre Karu poolt koostatud poliitikaanalüüsist tulenevalt esitasime nelja erinevat suunda kirjeldavat väited ja küsisime nõusolekut nendega :
1. Lastega peredele tuleks pakkuda senisest rohkem teenuseid rahaliste toetuste kõrval/asemel.
2. Tuleks pakkuda suuremat toetust lapse edasiseks arenguks.
3. Tuleks vähendadatoetuste keskendumist sünnihetkele.
4. Universaalsete peretoetuste asemel peaks pakkuma rohkem suunatud toetusi neile, kes seda kõige rohkem vajavad.
Esimese väitega olid nõus peaaegu kõik osalenud. Teise ja kolmanda väitega oldi samuti valdavalt nõus või “pigem” nõus. Kõige rohkem erinevaid arvamusi ning ka soovi diskuteerida tõstatas aga neljas väide universaaltoetuste asendamise kohta. Pooled olid ks nõus või pigem nõus sellega,e t universaalsete peretoetuste asemel pakkuda pigem suunatud toetusi suuremate vajadustega peredele. Teine pool mõttehommikul osalejatest aga ei olnud (või pigem ei olnud) sellise arengusuunaga nõus. Eks siin oleneb arvamus nii selles, milliseid toetusi konkreetsemalt silmas pidada või milliste kriteeriumite alusel määratleda, kes on need kõige rohkem toetusi vajajad.
Millise esitatud väitega Teie nõustute/ei nõustu ja miks? Mida Teie arvates tuleks ette võtta universaalsete peretoetustega?
Eile toimus Radisson SAS hotellis perepoliitika teemaline Praxise mõttehommik. Peatselt kirjutame siiasamasse blogisse ka kokkuvõtted kohapeal toimunud diskussioonist ning lisame juurde videod – nii saavad toimunust hea ülevaate ka need, kel polnud võimalik kohapeal olla.
Juba praegu on aga Praxise veebilehel kättesaadavad erinevad ettekanded. Andres Võrk tutvustas värskelt valminud poliitikaanalüüsi “Peredele suunatud rahalised toetused: mõju ebavõrdsusele, sündimusele ja tööturukäitumisele”. Andrese ettekande peamistest sõnumitest annab ülevaate ka Postimees Online kahes artiklis: “Mida rohkem pere teenib, seda enam riik toetab” ja “Analüütik – kas kärpida vanemahüvitist, tõsta peretoetusi või makse?”.
Lisaks võtsid üldise mõttevahetuse sisse juhatamiseks sõna Jürgen Ligi, Küllike Kadarik ja Mare Ainsaar ning nende ettekannetega on samuti võimalik tutvuda Praxise veebilehel.
· Andres Võrk, Marre Karu, Ene-Margit Tiit (2009). Vanemahüvitis: kasutamine ning mõjud tööturu- ja sündimuskäitumisele”. Praxise Toimetised 1/2009. (pdf)
· Andres Võrk, Alari Paulus (2007). Peredele suunatud rahaliste toetuste mõju laste vaesuse leevendamisele Eestis. Riigikogu Toimetised, 15/2007, lk 98-105 (html, vt ka kogu uuringu raportit)
· Andres Võrk, Marre Karu (2006). Eesti vanemahüvitise mõju sündimus- ja tööturukäitumisele: hindamise võimalused ja esimeste kogemuste analüüs. Praxise Toimetised 25/2006. (pdf)
· Marre Karu, Kairi Kasearu, Helen Biin (2007). Isad ja lapsehoolduspuhkus. Praxise Toimetised 25/2007(pdf)
· Reelika Leetmaa, Andres Võrk (2003). Peretoetuste mõju pereplaneerimisele ja riigieelarvele. Praxise Poliitikaanalüüs nr 5 (pdf)
29.aprillil toimub Radisson SAS Hotellis Praxise mõttehommik “Kuidas edasi peretoetustga?”.
Riik maksab 2009. aastal lastega peredele üle 5 miljardi krooni rahalisi toetusi – neli korda rohkem kui kümnendi alguses. Perede toetamine on selle aja jooksul muutunud ka tunduvalt mitmekesisemaks – võrdse suurusega lastetoetustele on lisandunud vanemahüvitis ja laste arvuga seotud tulumaksusoodustus.
Muutused tekitavad küsimuse, kas aina keerukam ja kallim perede toetamise viis ikka saavutab oma eesmärgid? Kas kulutused on õigustatud ning raha parimal viisil kasutatud?
2007. aastal moodustatud valitsusliidu pere- ja rahvastikupoliitika peaeesmärgiks oli seatud positiivne iive, mille oluliseks komponendiks on sündimuse kasv. Samaaegselt on olnud Eesti tööpoliitika eesmärgiks lastega naiste osalemine tööturul ning sotsiaalpoliitika eesmärgiks lastega perede vaesusriski vähendamine. Kas peretoetused on aidanud neid eesmärke täita?
Praxise mõttehommikul otsime koos osalejatega vastuseid küsimustele:
Milliseid tulemusi annavad praegused peretoetused?
Millistele vajadustele tänane süsteem hästi ei vasta?
Kuidas riigieelarve vahendite nappuses seada prioriteete?
Mida ootame perepoliitika edasiarendamisest?
