10. märtsil vaatas valitsus tagasi senisele neljale tegevusaastale ja hakkas juba kavandama ka uue perioodi tegevusi. Võimuliidu koosseis jääb küll samaks, kuid prioriteedid vaadatakse värske pilguga üle. Riigikantselei pani kokku nii aruande istuva valitsuse tegevusprogrammi täitmisest kui ka tulevikku vaatava raporti, milles on koondatud soovitused olulistes poliitikavaldkondades. Need ettepanekud koos poliitikute läbirääkimistulemuste ehk koalitsioonileppega on järgmise nelja aasta jooksul valitsuse tegevuse aluseks.
15. märtsil tutvustati raportit selle koostamisel osalenud ametnikele ja teistele asjatundjatele.
Valdkondi on mitu, meetmete pakett on mahukas ning seetõttu on allpool toodud vaid põgus mosaiik-pilt kogu materjalist.
Teemal „haritud rahvas ja sidus ühiskond“ hakkas silma, et plaanis on üle vaadata viisade ja elamis- ning töölubade andmise tingimused. Kui siin pisutki piiranguid leevendatakse, on lootust, et soodustame nii tudengite kui tippspetsialistide Eestisse tulekut.
Tegeletakse hariduse ja tööturu vajaduste vaheliste seoste loomisega. Töötutele mõeldud aktiivsete tööturumeetmete puhul vaadatakse üle seosed makstavate hüvitistega ning hinnatakse, millistest abinõudest on rohkem kasu.
Vananevale elanikkonnale mõeldes on plaanitud luua spetsiaalsed meetmed vanemaealiste inimeste töö turule tagasi aitamiseks. Perepoliitikas analüüsitakse vanemahüvitisesüsteemi paindlikumaid skeeme.
Ettevõtluskeskkonna riigipoolse soodustamise teemal soovitatakse valida täpsemalt sihitud ja mõjusamaid meetmeid, jätkatakse eksporditoetuste maksmist.
Välisinvesteeringute meelitamiseks plaanitakse luua spetsiaalne fond kohalikele omavalitsustele ning tugevdada maakondlike arenduskeskuste rolli. Ettevõtjatele aga käivitatakse terviklik talendiprogramm kvalifitseeritud töötaja leidmiseks ja maaletoomiseks.
Innovatsiooni peatükis on ettepanek täiendada riigihangete regulatsiooni riigi prioriteetsete poliitikate (sealhulgas näiteks innovatsioon, loomemajandus, disain, säästev ressursikasutus, kosmosetehnoloogiatel põhinevad uued teenused, jt.) edendamiseks.
Põhjalikult käsitletakse energiamajandust ja ressursisäästu. Tähelepanu on pööratud Eesti rahvusvahelise mõju suurendamisele ning demokraatia ja julgeoleku edendamisele maailmas.
Julgeoleku puhul peetakse vajalikuks keskenduda erinevate riigi ametiasutuste ja valitsusväliste osapoolte (erasektor, vabatahtlikud) vahelisele koostööle. Samuti tuleb tõhustada piiriülest koostööd ebaseadusliku sisserände efektiivsemaks tõkestamiseks.
Riigivalitsemise tõhustamiseks peaksid keskvalitsus ja omavalitsused pakkuma avalikke teenuseid koostöös.
Väljakutsed ehk poliitikameetmed ei ole muidugi unistuste ostunimekiri – raport peaks sisaldama vaid olulisimaid arendustegevusi. Valdkonnad on aga kirjeldatud erineva detailsusega ja mõnikord tundub, et kirja on saanud terve tööplaan. Samas puudub ajaline mõõde, millal plaanid ellu viiakse ja millal võib tulemusi loota.
Vaadates rahandusministeeriumi esitlust riigieelarve positsiooni kohta, on selge, et hakkama tuleb saada kulutusi tõstmata. Raporti koostajate sõnul polegi meetmete käivitamisel alati vaja rohkem raha, vaid näiteks paremat koostööd. Konkreetsete arendusprojektide käivitamiseks olevat ikkagi võimalik leida rahastust, keerulisem on muudatustega, mis eeldavad püsikulude suurendamist.
Mis edasi saab? Riigikantseleil ja ministeeriumitel on järgneva kuu aja jooksul plaanis teha oluliste meetmete mõjude analüüs, rahandusministeerium hindab ka kulusid. Selle põhjal valitakse välja olulisimad tegevused, mida rakendama asutakse.
Märtsi jooksul on oodata ka koalitsioonilepet.
Aprilli keskpaigas kutsutakse koostajatest ametnike grupid taas kokku ning arutatakse läbi vahepeal tehtud valikud. Selleks ajaks on selgem ka see, milliseid arendus-suundi poliitiliselt esile tõstetakse.
Seega on just praegu õige aeg materjaliga tähelepanelikult tutvuda ja oma arvamust avaldada. Riigikantselei strateegiadirektori sõnul on raporti materjal mõeldud laiema arutelu käivitamiseks ning oodatud on mõtted, millega veel tuleks tegeleda.
