11. septembril 2014 toimus traditsiooniline noorteseire aastakonverents „Noor täna ja aastal 2030“, kus arutleti noori puudutavate trendide üle ja mõtestati visiooni noorte rollist kaugemas tulevikus: missugune on tuleviku noor tegija ja missuguseid väljakutseid ta ühiskonnale esitab. Konverentsil esitleti Praxise, Eesti Noorsootöö Keskuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös valminud järjekorras viiendat noorteseire aastaraamatut, mille keskmes oli seekord noortepoliitika ja noorsootöö tulemuslikkuse mõõtmine.

Konverentsi avasid Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna asejuhataja Ardo Rohtla ja õiguskantsler Indrek Tederi sõnavõtud. Neile järgnes Praxise hindamiseksperdi Katrin Pihori ettekanne noortevaldkonna trendidest viimase dekaadi jooksul. Noorte eluolu tulevikuvisiooni projitseeris visiooniettekandes noortest aastal 2030 Euroopa Noortefoorumi juht Allan Päll. Videosõnavõtuga noorte potentsiaali arendamise teemal jagas mõtteid Sihtasutuse Loov Põlvkond eestvedaja Artur Taevere. Inspireerivatele ettekannetele järgnes ringarutelu erinevate valdkondade esindajatega, kelle hulka kuulusid Tanel Veenre Eesti Kunstiakadeemiast, Vladimir Svet Eesti Noorteühenduste Liidust, Edgar Schlümmer Eesti Noorsootöö Keskusest, Tiia Randma Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, Matttias Lepp ettevõttest Click & Grow ja Irene Käosaar Haridus- ja Teadusministeeriumist. Päevajuhina aitas konverentsil mõtisklustele kaasa Praxise juhatuse liige ja hariduspoliitika programmijuht Laura Kirss.

Järjekorras viiendat aastaraamatut tutvustades tõi Ardo Rohtla esile, et kui eelnevatel aastatel on keskmes olnud noorte eluolu kajastavad teemad, siis seekord on tähelepanu koondatud noorsootöö hindamisele: missugune on noortevaldkonna roll noortele hääle andmisel, noorte töötuse ennetamisel, tööhõive toetamisel ja missugused on noorsootöö seosed formaalharidusega. Need valdkonnale tähtsad teemad ei ole tema sõnul sellelaadses põhjalikkuses ja koostöös varem käsitlust leidnud. HTM esindaja leidis, et noorteseire on hea näide, kuidas on võimalik noori puudutavaid eluvaldkondi käsitleda ja vastavaid andmeid koosmõjus välja tuua ning hinnata. Ühtlasi tänas ta Praxist noorteseiresse ning noorteuuringute valdkonda panustamise eest, mille tulemusel on tõusnud valdkonna nähtavus ja mõistetavus. Samuti tõstis ta esile Eesti Noorsootöö Keskust „Noorsootöö kvaliteedi arendamise“ programmi eduka juhtimise eest.

Indrek Teder rõhutas, et hästi olemiseks peame igapäevaselt mõeldes ja tegutsedes hoidma meeles küsimuse, et kuidas peaksime tegutsema, et meie ühiskonnal läheks paremini. Ta selgitas, et automaatselt hästi minemisele ei maksa loota, vaid realistidena alternatiive otsides jääme ellu. Meie väikeriigis on iga üksikisiku roll suurem kui seda oleks suurriigis. Õiguskantsler pani südamele julgust võtta vastutus ning moraalset kohustust kaasamõtlemisel ja tegutsemisel. Põhisõnumina rõhutas lasteombudsman: vähem naiivsust, rohkem nutikust ja rahulikkust!

Katrin Pihor analüüsis oma ettekandes, kuidas läheb Eesti noorel täna ja tõi välja erinevate valdkondade arengusuundumused ajal, mil noorte osakaal rahvastikus on langustrendis. Noorte hääl demokraatlikes protsessides kostub järjest nõrgemalt, mis nõuab individuaalset lähenemist iga konkreetse noore puhul. Edu on saavutatud noorte suremuse vähendamisel. Noorte väljaränne välisriikidesse on aastatega kasvanud, kusjuures enamik lahkujatest on Eesti kodakondsusega.

Tagasitulijate arv on oluliselt tagasihoidlikum, aga positiivne on see, et tagasitulijate hulgas on Eesti kodakondsusega isikute arv kasvanud, mis näitab mõneti seda, et noored tahavad tagasi tulla ja on leitud võimalusi oma elu siin üles ehitada.

Katrin Pihor lisas, et väljaränne on kasulik elu- ja töökogemuse omandamise võimalus, rõhutades seejuures väljarännanud noortega kontakti säilitamise tähtsust, et jääks alles side koduga ja seeläbi võimalus kodumaale naasmiseks.

Võib-olla ei peaks täna rääkima enam noortepoliitikast kui Eestis elavale noorele suunatud poliitikast, vaid peaksime rääkima noortepoliitikast kogu maailma mastaabist Eesti noorte poliitikast /…/ Meie noorte diasporaa laieneb. Meil on järjest rohkem noori, kes on väljaspool Eestit ja küsimus on, et kas need noored on ka meie noortepoliitika subjekt?

Noorte liikumist mõjuavad tööturuseisund ja otsustes kaasa rääkimise võimalus Eestis. Siinkohal pidas Katrin Pihor murekohtadeks madalat brutotöötasu ja noorte madalat majanduslikku toimetulekut , mis noorte stardipositsiooni kehvaks muudab. Kuigi noorte võimalused ühiskondlikult aktiivseks osalemiseks on märkimisväärselt kasvanud, siis paralleelselt on suurenenud nende noorte hulk, kes peavad poliitikat arusaamatuks ega tunne selle vastu huvi. Katrin Pihor juhtis tähelepanu kitsaskohale, et noorte hoiakuid tänane noorteseire ei mõõda.

Noorte väärtustesüsteemi mõjutajatena tõi Allan Päll esile tehnoloogia arengutulemuste rakendamise, internetiavarustes viibimise märkimisväärset osakaalu, tööturu segmenteerumist, väärtussüsteemide ühisosa ja kõrghariduse kaubastumist.  Teadmusmaailma kiire arengu kontekstis visioneeris ta läbimurdest õpikäsitluses ajustruktuuri kujundamisel vastavalt sellele, missuguseid tegevusi ja oskusi inimene kasutab. Kui praegu on inimesel kogu aeg taskus seade, mis liidab teda teiste inimestega, siis  aju kontrollimine võimaldab projitseerida tulevikupilti selliselt, kus meie aju lülitub otse võrku ja see seotakse elektroonikaga. See tähendab võrgustunud ajude süsteemi, kus kõik ajud on ühises võrgus.

Allan Päll möönis (kõrg)hariduse tähtsust märkides samas, et paralleelselt kõrghariduse väärtustamisega tekib nihe, kus tööandjate vaates ei anna kõrgharidus noortele neid väärtusi, mida nad ootavad.

Me ei saa mõelda ainult, et haridus toodab töötajaid; me peame mõtlema ka, et mis on nende väärtused, et tööandjad ise annavad sellele rohkem rolli.

Allan Pälli hinnangul on väärtussüsteem noorte mõjutajana aastal 2030 osalemine poliitikas, osalemine kogukonnas, sotsiaalne ettevõtlikkus (sh noorteorganisatsioonides) ja haridusuuendus.  Ta selgitas, et noori huvitavad alternatiivsed võimalused, arvamuskultuuri levik ja kaasaegsed sotsiaalsed  liikumised on muutumas poliitilisteks jõududeks, mis märgib traditsioonilise massipartei ajastu lõppu. Eneseteostus kasvab eelkõige kogukonnas, isegi kui elukoht muutub tihedalt, kuna inimesed tahavad näha mõju kohalikul tasandil. Haridussüsteemis saab domineerivaks õppijakeskne  haridusmudel, mille kaudu kujuneb välja elukestva õppe seisund.

Artur Taevere rõhutas video-sõnavõtus iga noore potentsiaali arendamise juures vabadust õppida neid asju, mis on tähendusrikkad ning teha seda sädemega. Tulemusliku õppimise juures peab ta põhiliseks iga noore juures üles leida see, mis teda huvitab, et ta saaks proovida erinevaid asju ja teha valiku, milles oma andeid arendada. Inspireeriva õpikeskkonna loomine on õppimise lahutamatu osa, mille kaudu rohkemad noored leiavad oma teema ja saavad oma potentsiaali edukalt rakendada.

Et saada mingis asjas väga heaks, see nõuab pühendumist ja teemaga tegutsemist. Kui see teema ei ole tähendusrikas ega lähe korda, siis on ebatõenäoline, et ollakse valmis aega sellesse panustama.

Ringarutelus mõtiskleti selle üle, missugune on tuleviku noor tegija, missuguseid väljakutseid ta ühiskonnale esitab ning mida ühiskonnalt ootab. Esile kerkisid teemad nii noorte osalemisaktiivsusest, väljarändest, osalemisaktiivsusest, väärtussüsteemist kui ka töökultuurist.

Noorte ühiskonnaelus osalemist kommenteerides leidis Vladimir Svet, et meil on tekkinud kaks sõltumatut noorte sotsiaalset kihti: üks aktiivne, kõikjal kaasategev, mõtlev ja kirjutav noor, kes teab, kuidas oma arvamust edasi viia. Teine, kelle jaoks ei eksisteeri aktiivset elu ning keda on märkimisväärsel hulgal. Nad ei tea noorteühendustest palju, kuid nende jaoks eksisteerib välismaa.

Välisrände probleem varjutas mitmeid teemasid ning üksmeelel oldi noorte tunnustamise vajaduse osas nii siin- kui sealpool piiri. Olgu siis presidendi jõulukaardi kaudu Facebookis sideme säilitamiseks lahkujatega Vladimir Sveti ettepanekul, et kriitilisel hetkel julgustada neid kodumaale naasma või kodumaale jäänud noorte valikute toetamiseks, nagu Irene Käosaar esile tõi. Vladimir Svet oli veendunud, et riigi ja rahva säilitamise võimalus pikemas perspektiivis peitub selles, et tekitada noortes tunne, et nad on oodatud, vajalikud ja väärtuslikud. Tanel Veenre tõstatas kriitilise küsimuse pidevalt angloameerika kultuuriruumis viibivate noorte ja kohaliku elu suhestumise kohta. Kui noored osalevad kirglikult läbi kogukondliku mõtlemise füüsiliselt palju kaugemal asuvas keskkonnas aset leidvates sündmustes, siis missugust rolli ja tähendust omab sellel pildil kohalikkus?

Erinevad teemad lõimusid väärtussüsteemi ümber, mida kujundavad haridussüsteem, kodukeskkond, kuid ka tööturg. Noorte töökultuuri kohta tööandjate hinnangul kõlasid Mattias Lepa sõnade kaudu mitmed etteheited, sh noorte suhtumist kui takistust mitmete heade töökohtade realiseerimiseks. Nihet positiivse tööeetika suunas näeks ta lisaks tunnustust väärt tegude puhul kiituse jagamisele haridussüsteemi muutustes oskuste rõhutamisest väärtuspõhiseks. Kõrgharidusvaldkonna sellekohaste sammude kohta andis kinnitust Tanel Veenre, kes kirjeldas, kuidas EKA paindlik ja individuaalsusele suunatud õppekava suudab kaasatust ja väärtuspõhisust paremini tagada. Just väärtuspõhine õpe aitab noori ühiskonnaga hoolivuse kaudu siduda. Tehnoloogilise kliima pidevas muutumises aitavad väärtushinnangud noortel valikuid teha ja ellu jääda. Noore ideede realiseerimise võimaldamise ja vastutuse andmise toetamist tõi olulisena välja Edgar Schlümmer.

Väärtuspõhine üldhariduse õppekava üldosa on loonud tugeva aluse ainekavade kesksuse asemel haridussüsteemis väärtustele keskendumiseks, kuid selle realiseerimist tuleb veel sättida. Sellist sõnumit kandvad nooled saatis õpetajate poole Tiia Randma, et visalt muutuvaid hoiakuid muuta. Tema sõnul on tähtis noorte hoiakute seirega tegelema hakata. Elukestva õppe strateegiat, kodu tuge hoiakute kujundamisel käsikäes kooliga meenutas Irene Käosaar.

Kokkuvõttes jäi kõlama, et edul on erinevaid definitsioone ja väärtushinnangud raamivad noorte mõtteid, tegevust ja ootusi. Tähtis ei ole ainult kohanduda, konkurentsis püsida ja enda potentsiaali maksimaalselt arendada, vaid tuleb leida viise ka tunnustamiseks, arendamiseks, protsessi nautimiseks. Seega hinnata mitte ainult tulemust, vaid ka pingutust ja protsessi.

• Vaata ürituse fotosid siit!

IRLi maksuettepanek suurendab madala palga saajate netopalka, kuid samas tõstab marginaalset maksumäära. (Vaata üksiku inimese näidet järgmisel joonisel.)  Võrreldes praeguse olukorraga rahaliselt palgasaajad võidaksid (jättes kõrvale eraldi teema, millega kaetakse tulumaksulaekumiste vähenemine riigieelarves), kuid teatud piirkonnas on täiendav tööpanuse suurendamine karistatud päris kõrgelt, marginaalne tegelik maksumäär (marginal effective tax rate- METR) koos töötuskindlustusmakse ja kogumispensionimaksega ulatub 43% vahemikus 500-846 eurot.

Millele on aga vähem tähelepanu juhitud, on see, et arvestama peab ka maksusüsteemi koosmõju teiste toetustega. Näiteks tulenevalt sellest, et vajaduspõhine peretoetus sõltub leibkonna netosissetulekust väga spetsiifilisel viisil, võib juhtuda, et teatud leibkonnad viiakse IRLi poolt “vägisi” kõrgemale sissetulekutasemele, mille tulemusena nad kaotavad vajaduspõhise peretoetuse ja kokkuvõttes lõpetavad madalama sissetulekuga. (Vt järgmine joonis.)

Seega soovitame, et maksupoliitika meetmete mõju analüüsimisel arvestatakse nende koosmõju teiste toetustega.

Allikas: Mari Kalma ja Andres Võrgu arvutused, detailid saadaval autoritelt

Lisatud: 29.09.2014.

Tegelik piirmaksumäär (või ka tegelik marginaalne maksumäär või efektiivne piirmaksumäär, ingl k marginal effective tax rate – METR), iseloomustab, kui palju inimene kaotab täiendavast brutopalgast tööle minnes või tööpanust natukene suurendades tingituna täiendavatest maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest ning vähenevatest sotsiaaltoetustest. Tegelik piirmaksumäär on seega oluline indikaator iseloomustamaks, kuivõrd on töötaval inimesel motivatsiooni enda töötunde suurendada või mittetöötaval inimesel tööle asuda.

Seega näitab joonisel METR väärtusega 100%, et kui inimese brutopalk suureneb 10 euro võrra, siis tema leibkonna netosissetulek ei muutu üldse, sest toimetulekutoetus väheneb samas ulatuses, kui kasvab maksudejärgne palk. METR suurusega 43% teatud brutopalgavahemikus, mida toob kaasa näiteks IRLi plaan, näitab, et kui brutopalk suureneb 10 euro võrra, siis inimene saab sellest täiendavast suurenemisest kätte 5 eurot ja 70 senti.

METRi valemi võib kirjutada järgmiselt:

ehk pikemalt

alaindeksid B ja A tähistavad inimese kahte erinevat tööturuseisundit, antud näidete puhul erinevat brutopalga taset. Ülal toodud joonistel on võetud brutopalga muutuse sammuks 20 eurot.

METR ei ole sama, mis on keskmine maksumäär.  See, kui palju kõrge METR ka tegelikult mõjutab tööjõupakkumist, on empiiriline küsimus.

METRi kasutamisest töötamise stiimulite mõõtmise kohta vaata nt ka: Võrk, A., Paulus, A. (2006) Eesti sotsiaaltoetuste ja maksude mõju inimeste tööjõupakkumise stiimulitele. Uurimisraport. Poliitikauuringute Keskus Praxis, lk 15-17.

Ja mõned slaidid maksude ja tööjõupakkumise seoste kohta.

9. septembril 2014 esitletava Praxise “Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse mõju analüüsi” eesmärk oli hinnata Keskkonnaministeeriumi poolt tehtud keskkonnatasude süsteemi muutmise ettepanekute sotsiaalmajanduslikku mõju perioodil 2015-2020. Praxis keskendus pakutud poliitikavalikute sotsiaalmajandusliku mõju hindamisele ja võrdlemisele ega teinud ise ettepanekuid poliitikavalikute muutmiseks.

Tegemist on keskkonnatasu määrade alternatiivsete muudatusettepanekute võrdlemisega. Analüüsi metoodika valikust lähtuvalt ei olnud eesmärgiks prognoosida tulevast olukorda vaid hinnata ja võrrelda  erinevate poliitikavalikute rakendamisel avalduvat mõju.

Mõju hinnatati neljas valdkonnas, mis on enam mõjutatud keskkonnatasude määrade muutusest: ehitusmaavarade kaevandamine, veemajandus, soojamajandus ja põlevkivitööstus.

Ehitusmaavarade kaevandamine

Keskkonnaministeerium on esitanud analüüsimiseks järgnevad poliitikavalikud:

• Soovitakse ühtlustada samaväärsete maavaraliikide tasumäärad, sest hetkel kehtivate erinevate maavarade tasumäärade tasemete erinevused ei pruugi olla põhjendatud.
• Soovitakse muuta maavara kaevandamisõiguse tasu kaheosaliseks, millest üks on endiselt mahupõhine, rakendudes väljatud varule ja teine osa tasutakse kaevandamisõiguse eest püsitasuna. Hetkel kehtiv tasusüsteem ei motiveeri maavara kaevandamist loaga taotletud perioodi jooksul ning soodustab karjääride kasutuseta seismist ning maavara broneerimist.

Praxise analüüsist selgub, et kaheosalise tasu kehtestamine muudab kasutuseta seisvate karjääride omamise kulukaks ning avaldab seega ettevõtetele olulist survet loobuda kasutamata lubadest või muuta alakasutatud lubades taotletud varukogust, täites sellega kaheosalise tasu rakendamise eesmärki. Kaheosalise tasu rahaline mõju ettevõtetele sõltub ettevõtete võimest täpselt prognoosida nõudlust kaevandatava maavara järele. Ebatäpsete prognooside mõju on võimendatud kaheosalise tasu püsitasu osakaalust. Mida väiksem on püsitasu osakaal, seda suurem on ettevõtete eksimisruum nõutava maavarukoguse prognoosimisel.

Ainult kaheosalist tasusüsteemi rakendades vähenevad ettevõtete kasumid 2020. aastaks kuni 3,9% võrra. Kui kaheosalist tasu rakendatakse koos tasumäärade ühtlustamisega, siis vähenevad ettevõtete kasumid kuni 10,9% võrra. Antud suurused on leitud eeldusel, et ettevõtted kaevandavad loas taotletud kogusest vähemalt pool. Tegelikkuses ei ole teada, kui täpselt ettevõtted suudavad luba taotledes prognoosida tulevast nõudlust ning mõju ettevõtetele võib olla leitust oluliselt suurem. Tasude ühtlustamine vähendab seega kaheosalise tasu korral ettevõtete eksimisruumi nõutava maavarukoguse prognoosimisel

Vee- ja soojamajandus

Vee-  ja  soojamajanduses planeeritud poliitikavalikud avaldavad Praxise analüüsi kohaselt väikest mõju  vee-ettevõtetele ning soojatootjatele ja seeläbi ka leibkondadele. Vee-erikasutusõiguse ning veesaastetasudes ei ole planeeritud olulisi muutusi nendes tasuliikides, mis mõjutavad vee- ettevõtteid. Kõige kõrgemate õhusaaste tasumääradega alternatiiv suurendab soojatootjate poolt makstavaid tasusid kokku üle kahe korra, kuid avalduv mõju ettevõtetele on siiski väike, kuna õhusaaste tasude osakaal on tootmiskuludes tagasihoidlik.

Veemajanduse korral avaldab perioodil 2015-2020 kõige kõrgemate tasumääradega alternatiiv järgmist mõju:

• Vee-ettevõtete kasumid vähenevad 0,54% võrra
• Leibkondade igakuised vee ja kanalisatsiooni kulutused suurenevad 1,54% võrra

Soojamajanduse korral avaldab perioodil 2015-2020 kõige kõrgemate tasumääradega alternatiiv järgmist mõju:

• Soojatootjate kasumid vähenevad 4,59% võrra
• Leibkondade igakuised kulutused keskküttele suurenevad 2,27% võrra

Põlevkivitööstus

Keskkonnaministeerium lähtub perioodi 2016-2020 poliitikavalikute tegemisel eesmärkidest, kus kavandatav keskkonnatasude muutus peaks motiveerima põlevkivitööstuse ettevõtteid investeerima parimasse saadaolevasse põlevkivitöötlemise tehnoloogiasse ning rakendama puhastusseadmeid õhu- ja veesaaste ning jäätmetekke vähendamiseks ning vähendama kadusid põlevkivi kaevandamisel. Lisaks peab tasumäärade muutus arvesse võtma eelseisval perioodil põlevkivi kasutami­se strukturaalseid muutusi – põlevkivist elektritootmine vähe­neb ja õlitootmine kasvab.  Muuhulgas peavad tasumäärad arvesse võtma taastumatu loodusvara kasutamise eest ühiskonnale nõutavat tulu ning peaksid kompenseerima põlevkivi kaevandamisega seotud väliskulud.

Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks on Keskkonnaministeerium esitanud kaks alternatiivset poliitikavalikut:

• Vähesekkuva poliitikavaliku korral tõuseb põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäär 10% aastatel 2016, 2017 ja 2018 ning 25% aastatel 2019 ja 2020. Teised tasuliigid – vee-erikasutuse, õhusaaste ja veesaate  ja jäätmete kõrvaldamise eest, tõusevad kuni 5-10%.
• Teise alternatiivse poliitikavaliku korral kasvab aastatel 2016-2020 põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäär 25% aastas ning teised tasuliigid tõusevad 5-20%. Seda poliitikavalikut nimetatakse tasumäärade kiire kasvu stsenaariumiks.

Praxis hindas kahe poliitikavaliku mõju põlevkivitööstuse ettevõtete jätkusuutlikkusele võrdlevalt baasstsenaariumiga ehk olukorraga kui kõik tasumäärad kasvavad 3% aastas.  Ettevõtete jätkusuutlikkust käsitleti kui ellujäämisvõimet – need ettevõtted, mis suudavad teenida kasumit ja samas kasutada piisavalt säästlikult ressursse on ellujäämisvõimelised.

Praxise analüüsist selgus, et vähesekkuvas poliitikavalikus planeeritud keskkonnatasude määrade muutus toetab keskkonnatasude seadmisega püstitatud eesmärki soodustada struktuurseid muutusi põlevkivitööstuses. Poliitikavaliku rakendumisel vähendatakse tõenäoliselt ebaefektiivseks osutuvat põlevkivist otsepõletamise teel toodetava elektri osakaalu ja arendatakse põlevkiviõli tootmist. Samuti on kulude kasv piirides, mis võib motiveerida ettevõtjaid arendama ja kasutama efektiivsemaid tehnoloogiaid ning teostama keskkonnakaitselisi investeeringuid.

Vähesekkuva stsenaariumi korral oleks perioodil 2015-2020  keskkonnatasude kasvu mõju ettevõtete majandusnäitajates järgmine:

• Eeldusel, et kõik teised kulud vaadeldaval perioodil ei muutu, siis baasstsenaariumi korral moodustavad keskkonnatasud põlevkivisektori tootmiskuludes 13,4% ning kasvaks 2 protsendipunkti võrra aastaks 2020 ja ulatuks 15,3%-ni, sektori kasum kahaneks 10%. Vähesekkuva stsenaariumi korral oleks aastaks 2020 keskkonnatasude osakaal põlevkivisektori tootmiskuludest 19,1%, mis on 3,8 protsendipunkti võrra suurem võrreldes baasstsenaariumiga  ning puhaskasum kahaneks ligi kolmandiku võrra.
• Põlevkiviõli tootmises kasvaks baasstsenaariumi kohaselt keskkonnatasude osakaal tootmis- kuludes 0,8 porosendipunkti, ulatudes 2020. aastaks 6,2%-ni. Vähesekkuva stsenaariumi korral kasvaks vaadeldaval perioodil keskkonnatasude osakaal põlevkiviõli tegevuse tootmiskuludes 7,7%-ni ning kulude kasvades väheneks kasum 9%, seda eeldusel, et kõik teised kulud vaadeldaval perioodil ei muutu.

Keskkonnaministeeriumi poolt planeeritud mõlema poliitikavaliku korral tõuseb keskkonnatasude osakaal põlevkivist toodetud elektri ja õli hinnas. Kuna põlevkiviõli tootmisel makstavates keskkonnatasudes on põlevkivi kaevandamisõiguse tasu osakaal kogutasudes suurem kui elektri tootmisel, tõstab põlevkivi kaevandamisõiguse tasu määra suhteliselt kiirem kasv teiste keskkonnatasude määradega võrreldes suhteliselt enam põlevkiviõli tootmise keskkonnatasude koormust. Siiski jääb keskkonnatasude osakaal põlevkiviõli hinnas madalamaks kui elektri hinnas.

Vähesekkuva stsenaariumi korral oleks perioodil 2015-2020 keskkonnatasude kasvu mõju toodangu hinnale järgmine:

• Eeldusel et müügihinnad ei muutu oleks baasstsenaariumi korral 2015. aastal põlevkivist toodetud elektri toodanguühikus keskkonnatasude osa 0,65 senti/kWh ning see kasvaks aastaks 2020 16% ja ulatuks 0,75 sendini kWh-s.  Vähesekkuva stsenaariumi korral ulatuks 2020. aastaks keskkonnatasude osa põlevkivist toodetud elektri toodanguühikus 0,95 sendini kWh-s ning kasv oleks 2015. aastaga võrreldes 47%.  Võrreldes baasstsenaariumiga suureneks keskkonnatasude osa elektri toodanguühikus vastavalt  0,20 sendi võrra kWh kohta.
• Baasstsenaariumi korral on põlevkiviõli toodanguühikus keskkonnatasude osa 2015. aastal 3,9 USD/barrel ning kasvab 2020. aastaks 16% ja ulatub 4,6 dollarini ühe barreli õli kohta.  Vähesekkuva stsenaariumi korral oleks vastav osa 7,1 USD/barrel  ja baasstsenaariumiga võrreldes kasvaks keskkonnatasu osa põlevkiviõli toodanguühikus vastavalt 2,7 dollari võrra.
• Põlevkivist toodetud elektri müügihinnast moodustavad 2015. aastal keskkonnatasud 15% ning aastaks 2020 kasvaks baasstsenaariumi korral keskkonnatasude osakaal 18% elektri müügihinnast. Vähesekkuva stsenaariumi rakendumisel oleks keskkonnatasude osakaal elektrienergia müügihinnas 2020. aastal 23%, seega baasstsenaariumiga võrreldes kasvaks keskkonnatasude tähtsus elektri müügihinnas vastavalt 5 protsendipunkti võrra. Arvestada tuleb taas, asjaoluga, et elektri hind püsib eeldatud tasemel.
• Põlevkiviõli müügihinnas kujuneks baasstsenaariumi korral keskkonnatasude osakaaluks 2015. aastal 3,7%. Vähesekkuva stsenaariumi korral kasvaks keskkonnatasude osakaal 6%-ni põlevkiviõli müügihinnast, eeldades, et õli müügihind püsib eeldatud tasemel. Võrreldes baasstsenaariumiga kasvaks osakaal põlevkiviõli müügihinnas 3 protsendipunkti võrra.

Töö tellis ja rahastas Keskkonnaministeerium. Töö autorid on Praxise analüütikud: Mari Rell, Miko Kupts ja Silja Kralik. Kontakt: Mari Rell, mari.rell@praxis.ee

• Kokkuvõte PDF »»
• Uuringuaruanne PDF »»
• Esitluse slaidid PDF »»

9. septembril 2014 toimus Praxise mõttehommik, mis seekord keskendus talendipoliitika teemale ja oli jätkuks Praxise koostatud analüüsile Eesti talendipoliitika olukorrast, mille raames anti välja ka Talendipoliitika käsiraamat. Mõttehommiku eesmärk oli mõtestada uuringus välja toodud probleeme talendipoliitika valdkonnas, kirjeldada välistööjõu olukorda ja arenguvõimalusi Eestis, välisüliõpilaste ning välismaal elavate eestlaste võimalikku rolli ja panust Eesti tööturul.

Mõttehommikul esimeses osas tutvustasid Praxise analüütikud Helena Rozeik, Hanna-Stella Haaristo ja Laura Kirss uuringu tulemusi ning teises osas andsid omapoolse vaate Kristi Tiivas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest ning Piret Potisepp Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumist. Osalejatega ühiselt toimus ringarutelu teemal „Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu puudus Eestis ja väliseestlased kui osa lahendusest?“.

VAATA FOTOSID SIIT!

Helen Rozeik tõdes ettekandes „Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud Eestis – olukord ja arenguvõimalused“, et demograafilised arengud, muutuv majandusstruktuur ning tööjõu väljarändesaldo negatiivsus mõjutavad tulevikus Eesti tööturgu. Eriti aga jääb tulevikus puudu kõrgelt kvalifitseeritud tööjõust.

Välistööjõu kohalemeelitamiseks ei piisa üksnes regulatiivse keskkonna loomisest ja lihtsustamisest, vaid vaja on sihipäraselt töötada Eesti kui atraktiivse töökohamaa maine loomisega ning turundamisega konkreetsetel sihtturgudel. – Helena Rozeik

Hanna-Stella Haaristo rääkis ettekandes välisüliõpilaste võimalikust rollist Eesti tööturul. Ta tõi välja, et välistudengite värbamine on vähe seotud Eesti tööturu reaalsete vajadustega, välistudengid ei ole valmis siirduma Eesti tööturule ning tööandjad ei ole valmis välistudengeid oma ettevõtetes rakendama.

Laura Kirss rääkis välismaal elavatest eestlastest kui kasutamata tööjõuressursist. Tõdeti, et kuigi väliseestlaste kogukond välismaal on arvukas, pole neid seni „tööturu pilguga“ vaadatud.

Arvestades Eestis tekkinud kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu puudust ning seda, et Eesti oma tööjõuturg ei suuda nõudlust rahuldada, oluline pöörata pilk väliseestlaste poole – ehk on nemad osa lahendusest? – Laura Kirss

Kristi Tiivas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest rääkis kuidas EAS on reklaaminud Eestit kui võimalikku välistööjõu sihtriiki. Eesti kui talente ootavat riiki oleks tema sõnul vaja veelgi tutvustada ning eeskujuks on siin kindlasti riigid nagu Rootsi, Austraalia ja Singapur, kes on teinud äärmiselt head tööd kvalifitseeritud tööjõu riiki meelitamisega. EASil on juba täna töös mitmed projektid, mis tegelevad just kvalifitseeritud tööjõu Eestisse meelitamisega või selle protsessi lihtsustamisega. Näiteks ettepanekud välismaalaste seaduse muutmiseks, erinevad kohanemisprogrammid.

EASi edasiste plaanide hulka kuuluvad ka näiteks erinevate turundusmaterjalide, keskse infoportaali, infoseminaride ning sotsiaalmeediakampaaniate väljatöötamine. Otsitakse ka uusi koostööpartnereid nii era- kui ka avalikust sektorist.

Piret Potisepp Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist tutvustas mõttehommikul Eesti uue talendipoliitika tegevuskava loomist. Tema sõnul on uue tegevuskava eesmärk töötada välja talendistrateegia, mis kirjeldab erinevate osapoolte (avaliku, era- ja kolmanda sektori) tegevusi ja rollijaotust välistalentide rakendamisel Eestis. Lisaks sõnastada ühine visioon ja missioon, et erinevad osapooled teaksid, kuhu ning mis suunas liikuda.

Esimesed sammud Eesti oma brain gain strateegias

Ühisarutelul püüti leida viise kuidas rakendada väliseestlasi Eesti tööturul. Arutleti välismaal elavate eestlaste ja nende kogukondade ülesleidmise, nende täpsema tundaõppimise, strateegia ja tegevuse kavandamise, tegevuse rakendamise ja tulemuste seire üle.

Välismaal elavate eestlaste ja nende kogukondade ülesleidmine.

• Vajalik on vaja leida viise, kuidas koguda infot välismaal viibivate eestlaste kohta. See eeldab erinevate asutuste ja ministeeriumide koostööd. Näiteks võiks järgmisel rahvaloendusel loendada ka inimesi, kes hetkel viibivad välismaal. Siin on tähtis roll Statistikaametil. Teine võimalus oleks infot koguda välismaal asuvate Eesti koolide kaudu, kuid see eeldaks koolide endi tihedamat koostööd.
• Üks võimalus koguda vajalikku infot oleks läbi Eesti välisesinduste. See aga eeldaks Välisministeeriumi intensiivsemat huvi teema vastu.
• Arutelus kerkis üles antud teema üle vastutaja (teema omaniku) küsimus. Tõdeti, et teemal peaks kindlasti olema kindel omanik, kuid kas see peaks olema EAS, Haridus- ja Teadusministeerium või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jäi lahtiseks.

Välismaal elavate eestlaste ja nende kogukondade täpsem tundmaõppimine

• Tõdeti, et kõige tähtsam on kontakt kogukonnaga ja kogukonna liidritega. Selleks, et kogukondi saaks paremini tundma õppida, tuleks teostada saadud info põhjal kas küsitlus või uuring. Aktiivselt kasutada ka sotsiaalmeediakanaleid.
• Otseste vastutajatena nimetati Haridus- ja Teadusministeeriumit ning EASi, kelle ülesandeks võiks olla ka ärisuhetevõrgustiku loomine, mille kaudu oleks võimalik kokku viia välismaal elevad, kuid Eestisse tagasi pöörduda soovivaid inimesi Eesti ettevõtetega.

Strateegia ja tegevuste kavandamine

• Arutlejate sõnul võiks kavandatud algatuste peamine eesmärk olla Eesti majanduse jätkusuutlik kasv. Läbi majanduskasvu paraneks Eesti sotsiaal-majanduslik olukord ning Eesti muutuks seeläbi väliseestlaste seas uuesti atraktiivseks sihtriigiks. Antud eesmärgi täitmisel saavad kaasa aidata nii Eestis elavad eestlased, välismaalased ning Eesti „fännid“ mujal maailmas.
• Strateegia kavandamisele aitaks kaasa kontaktide ringi laiendamine riikides, kus puuduvad Eesti välisesindused. Arutlejad pakkusid, et antud eesmärki aitaks täita Välisministeerium.

Tegevuste rakendamine

• Eespool mainitud tegevuste rakendamine nõuab arutlejate sõnul tugeva liidri olemasolu ning lisaks ka tihedamat ministeeriumidevahelist koostööd. Eriti soovisid arutlejad näha Välisministeeriumi ja valitsuse suuremat huvi teema vastu.

Tulemuste seire

• tulemuste seire eest võiks osalejate hinnangul vastutada näiteks EAS.

Alutelu aluseks olnud skeem

Video-sõnavõtu tegi USA-st Eda Schank Tamkivi, kes mõtestas oma elu väliseestlasena

Eda lahkus Eestist kolm aastat tagasi, et kolida Californiasse, Palo Altosse. Tema abikaasa suundus õppima Stanfordi ülikooli, mille järel otsustas jääda pikemalt Ameerikasse, et arendada oma tehnoloogiaettevõtet. Praxise diasporaa analüüsi lugedes kuulis Eda esimest korda riiklikust Rahvuskaaslaste programmist, millest leidis mitmeid sarnasusi enda ettevõtmistega, olles ise aktiivselt eestlust Californias arendanud.

Tema sõnul ei olnud Talendid Koju programm tõhus, kuna globaliseerunud maailmas ei ole enam inimese füüsiline asukoht tähtis. Oluline on vaid see, et inimene on mõtteliselt ja virtuaalselt riigiga seotud. Ta leiab, et Rahvuskaaslaste programm on hea algatus, kui natuke paremini üle vaadata sihtmeetmed, kuhu toetusrahad lähevad. Näiteks oleks efektiivsem toetada Eesti kogukondi välismaal ja neid omavahel siduda kui hakata inimesi või õpilasi tagasi Eesti ülikoolidesse meelitama.  

Ka tuleks toetada väikseid virtuaalseid kanaleid. Näiteks on rahvusvahelise haardega veebileht estonianworld.com suurepäraselt Eestit ja eestlasi maailmale tutvustanud. Sarnaseid ettevõtmisi oleks rohkem vaja selleks, et hoida eestlasi paremini kursis ja neid informeerida kodumaal toimuvast. Kodumaaga suhtluses olles võib iga inimene endale leida nii-öelda talendi ning ei ole ka välistatud, et seeläbi otsustatakse ajutiselt või lõplikult kodumaale naasta.

Ede ise on eesti- ja ingliskeelse portaali Eesti by the Bay eestvedaja ja toimetaja.

Mõttehommiku ettekanded:

1. Sissevaade Eesti talendipoliitikasse, Praxis
2. Talendipoliitika tegevuskava tutvustus, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

• Tutvu talendipoliitika käsiraamatuga (PDF) Käsiraamatu eesmärk on: a) innustada peamiselt kohaliku ja piirkondliku tasandi avalikku sektorit võtma tarvitusele meetmeid, mis soodustaksid välistalentide vastuvõtmist ja lõimumist ning pakkuda välja konkreetseid lahendusi, mis aitaksid neil seda teha; b) suurendada erinevate huvirühmade koostöös ellu viidavaid tegevusi kohalike talentide hoidmisel.

Koostatud poliitikaanalüüsid:

• Kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõud Eestis – olukord ja arenguvõimalused (PDF)
• Välisüliõpilased Eestis – kas vajame neid ka tööturul? (PDF)
• Välismaal elavad eestlased kui kasutamata tööjõuressurss? (PDF)

Praxis koostöös Riigikogu majanduskomisjoniga korraldas 2014. aasta kevadel talendipoliitika seminari, kus tutvustati milliseid lahendusi saaks kasutada kõrgeltharitud tööjõu piisavuse tagamiseks riigis ning arutleti, kuidas läheneda talendipoliitika juhtimisele ja kuidas on seda seni Eestis korraldatud. Vaata seminari ülesvõtteid.

Talendipoliitikat mõtestati seminari käigus kui horisontaalselt poliitikavaldkonda, mis tegeleb kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu piisavuse küsimuse lahendamisega (sh Eestisse meelitamine, kohanemine, toetamine, arendamine jms). Antud seminari kontekstis peeti talentidena silmas kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, eeskätt välispäritolu töötajaid ja ettevõtjaid, rahvusvahelisi üliõpilasi ja teadlasi ning samuti välismaal elavaid eestlasi.

Seminari II poole video!

Talendipoliitika analüüs valmis Läänemere piirkonna programmi 2007-2014 projekti ONE BSR raames.  Täname mõttehommiku korraldusse panustamise eest Tallinna Ettevõtlusinkubaatori meeskonda.

Vabaühenduste liit EMSL ja mõttekeskus Praxis korraldasid 27. augustil vabakonna tulevikutrendide inspiratsiooniseminari, vt kokkuvõtet! Seminariga pandi väärikas punkt vabaühenduste tulevikugrupi tööle, mille raames koostati põhjalikud trendiülevaated teemadel, mis vabaühenduste tegevust Eestis lähiaastatel mõjutavad. Valminud on ka praktilised töölehed, mille abil ühendused saavad oma tegevuses uusi suundi kavandada.

Praxise ja EMSLi nõuanded kõigile ühendustele, kes soovivad tulevikutrendid oma organisatsiooni jaoks tööle panna.

1. Pööra kolmanda sektori arengutele ja trendidele sama palju tähelepanu kui oma valdkonna sisulistele arengutele. Jälgi, millele pööravad tähelepanu rahastajad (nagu Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Vabaühenduste fond), kui nad räägivad  tegevusvõimekusest  – siit saad vihje, kuidas oma organisatsiooni arendada.

2. Räägi teiste valdkondade ja sektorite juhtidega. Kuna Eestis MTÜde ja SAde juhte süsteemselt ülikoolides ja pikaajalistel kursustel ei koolitata, siis teistelt õppimine ja nende töö jälgimine aitavad seda lünka täita.

3. Arenda endas lugemis-, õppimis-, tõlkimis- ja analüüsioskust, et oskaksid loetut oma töös ja juhtimises ära kasutada.

4. Küsi enda organisatsiooni kuvandi ja arenguvajaduste kohta teiste käest. Kasuta võimalusi saada enda kohta välist vaadet.

5. Kandideeri arengu- või mentorlusprogrammidesse ning hari ennast.

6. Kaasa oma meeskonda ja kutsu oma ühenduse juurde (nõukogusse, juhatusse, vabatahtlike hulka, tööle) inimesi, kellel on erinevate valdkondade kogemusi ja organisatsiooni arendamiseks vajalikke oskusi.
Väliskeskkonna analüüs ei ole ainult organisatsiooni juhi (vm ühe isiku ülesanne)  – see vajab meeskondlikke ajurünnakuid, kuhu on kaasatud ühenduste olulisemad liikmed ja töötajad. Selline trendianalüüs on kättevõtmise asi!

7. Mõtesta oma organisatsiooni roll – kas organisatsioon on trendiseadja, kaasamineja või kaotaja? Milline on organisatsiooni roll võrreldes konkurentidega, kas konkureerivad samade rahade, samade vabatahtlike jne peale?

8. Mõtle nende trendide peale edasi, sest raportites on kirjas praegune olukord, mis pidevalt muutub. Loe ja uuri edasi – näiteks mis toimub Eestis seoses rahastamisega? – Vaata järele, kuidas töötab Hooandja, et koguda oma ideele toetust otse inimestelt. Uuri, mismoodi antakse mikrokrediiti ehk kogukondlikku väikelaenu, et oma teenuseid välja arendada (MTÜ Etna Eestimaal); mismoodi kutsub Heategu ühenduste arendamisse kaasa strateegilisi filantroope jne.

9. Tee väliskeskkonna ja tegevuskeskkonna analüüs ja trendide teadmine oma organisatsioonijuhtimisstiili igapäevaseks osaks – raportites toodud tööriistad on just selleks mõeldud!

10. Ole avatud ja õppimisvõimeline:  ära ürita raporteid üks-ühele kasutada. Kohanda parem need oma vajadustele vastavateks ning sobivateks. Näiteks mõne ülesande puhul ei ole vaja kõiki lahtreid täita!  Mõne teise töölehe kasutamisel aga avastad, et  peaksid lisaks veel mitmele küsimusele vastama!).

Seminari juhtis Kristina Mänd. Üritusel toimunud ühisarutelu kokkuvõttega saab tutvuda siin!

• Vaata ka fotosid!

Autor: Aune Lillemets Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikust