4. detsembril 2013 toimus Praxise mõttehommik, mis keskendus IKT-alase kõrghariduse teemale ja oli jätkuks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) tellitud Praxise uuringule „Eesti IKT kompetentsidega tööjõu hetkeseisu ja vajaduste kaardistamine“. Eesmärk oli prioritiseerida peamisi uuringus välja toodud probleeme IKT-alase kõrghariduse vallas, avada nende probleemide tausta ning teha esimesed sammud võimalike lahenduste leidmise teel. Koostöös ITL-ga korraldatud arutelul osalesid peamiselt ministeeriumide, ettevõtjate ja kõrgkoolide esindajad.

Mõttehommiku esimeses osas tutvustasid Praxise analüütikud uuringu tulemusi ning omapoolse vaate  lisasid kõrgkoolide poolt Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo ning Tallinna Tehnikaülikoolist infotehnoloogia teaduskonna dekaani kohusetäitja professor Gert Jervan. Ettevõtjana kommenteeris teemat Codeborne kaasomanik Erik Jõgi. Ettekannetele järgnes arutelu. Sama ülesehitust järgib ka käesolev mõttehommiku arutelu kokkuvõte.

Gert Jervan tõdes, et tudengite mitteerialased oskused on probleemiks ja hariduse kvaliteet kõigub, lõpetajad ongi väga erineval tasemel. Ülikool ei saa tagada spetsiifilisi oskusi ega turu väiksuse tõttu kitsalt spetsialiseeruda, aga ülikool peab ja saab anda õppimisvõime ja elus toimetulekuvõime. Ta tõdes, et siiski on tööandjate ootused ja ülikoolide lähenemine vastuolus. Nagu uuringust selgus, ei ole tööandjate jaoks magistrikraad kvaliteedi näitajaks ning ülikoolidele heidetakse ette liigset akadeemilisust. Jervan avaldas aga kartust, et kui puudub valmisolek luua töökohti, mis eeldaks vähemalt magistrikraadiga töötajaid, ei suuda Eesti rabeleda välja ka odava tööjõuga riigi staatusest.

Jaak Vilo lisas aspekte, mis kirjeldavad seda olukorda, milles ülikoolid tegutsevad ja püüavad tööandjate ootustele vastata. Esiteks peab ülikool tagama piisava hariduse omandajate massi kahaneva populatsiooni tingimustes. Lisaks peab ta tootma järelkasvu ka endale. Rääkides ülikoolide akadeemilisusest – koolid pole tema hinnangul tegelenud isegi niivõrd piisavalt teadusega, et oleks tagatud piisav õppejõudude järelkasv. Näitena mainis ta, et lektori või dotsendi kohale töötajate leidmiseks läbiviidud konkurssidel ei osale ühtegi eestlast. Ta tõdes ka, et tudengite õpimotivatsioon on suur probleem, eriti, kui materiaalsed võimalused on kehvemapoolsed ja tööpakkumised peibutavad. Kuidas panna õppureid mõistma, et tegemist on pikaajalise investeeringuga? Abiks oleks moraalne toetus ettevõtetelt, poliitiline toetus.

Erik Jõgi rääkis oma ettevõtte kogemustest. Töötajate nappuse tõttu korraldasid nad 3-kuulise Tarkvarakooli, milles osalesid kuus valdavalt ilma varasema IT kogemuseta inimest, kellel oli aga eelistatavalt varasem elukogemus millegi ärategemisel. Osalejatest kolm asusid peale kursuseid ettevõttesse tööle. Samal perioodil räägiti värbamise eesmärgil umbes sama paljude ülikooli lõpetajatega. Ühelgi juhul ei jõutud aga töölepinguni, kuna leiti, et neil ei olnud ettevõttele lisandväärtust anda.

Jaak Vilo

Ettekanded kirjeldasid seega maailmavaatelisi erisusi, mis kogu temaatikat iseloomustavad. Edasise arutelu käigus keskenduti järgmistele uuringust välja tulnud probleemistikele.

Iga-aastaselt lõpetab kõrgkooli liiga vähe IKT spetsialiste (üldarvuna)

Kas kõrgkooli lõpetajaid on IKT vallas liiga vähe (üldarvuna) ehk kas koolitustellimus peaks olema suurem? Praxise uuringu kohaselt vastab IKT-alase kõrghariduse osas pakkumine üldjoontes nõudlusele. ITLi visioonipaber näeb ette IKT kompetentsidega spetsialistide arvu kahekordistamist (IKT sektoris) Eestis aastaks 2020, mis eeldaks suuremat tööjõu pakkumist. Teisisõnu tugineb Praxise uuring ettevõtete hetke kasvuprognoosil, kuid kas IKT spetsialiste kasutavad ettevõtted (ja riigiasutused) kasvavad järgmisel perioodil (kuni 2020) hüppelisemalt, võib tööjõuvajadus olla suurem?

Selle teema osas mõttehommikul osalenute arvamused lahknesid. Oli neid, kes leidsid, et tegemist pole kõige olulisema probleemiga, kuna sageli pole vaja mitte üldarvu suurendada, vaid töötajate otsingud kajastavad töötajate väljavahetamise soove. Teised leidsid, et kuna töötajaid on raske leida ja palgad on väga kõrged, võiks koolitusmahud siiski suuremad olla. Lisaks kasvab vajadus tänu IKT suuremale kasutuselevõtule muudel tegevusaladel, mida on mineviku põhjal võimatu prognoosida. Koolitusmahtude suurendamise pooldajate arvates võiks toimida teistpidine mõjuahel – kui on palju hea ettevalmistusega inimesi, luuakse ka töökohad.

Samas pole mõtet mahte suurendada, kui see tähendaks, et kvaliteedi tõusu IKT-alases ettevalmistuses ei toimu. Juurde oleks vaja hea kvaliteediga, eelkõige juhipotentsiaaliga inimesi, kellest võiks tulevikus saada uute töökohtade loojad. Ka koolide esindajad avaldasid kartust, et mahtude suurendamine võib tähendada paratamatult kvaliteedi langust. Nt TTÜ on analüüsinud sisseastujate statistikat – IT aladele kandideerinud ja mitte sisse saanud ei omanud selleks õppeks ka tõepoolest eeldusi. Natuke saaks siiski olukorda parandada IKT alade populariseerimisega noorte ja spetsiifiliselt naiste seas:

• IT erialad pole noorte hulgas populaarne erialavalik. Paljudes koolides pole korralikku arvutiõpet, mis takistab nende alade tõsisemat karjäärivalikuna kaalumist.
• Teiseks on kasutamata suuresti naiste potentsiaal IKT-alase hariduse omandamiseks – just nende hulgas võib olla praegusest enam õigete eeldustega tudengikandidaate, kuna erinevatel põhjustel naisi IKT erialadel õppima asumist ei kaalu. Toodi kurioosne näide, kus ühes gümnaasiumis suunatakse programmeerimise tundidesse vaid poisid.

Lõpetajate mahtu saaks teatud piires kasvatada veelgi, tegeledes suure katkestajate arvuga. Avaldati arvamust, et kui õpingute alguses kukuvad välja ebasobivate eeldustega, siis õpingute lõpuosas pigem andekamad, kes asuvad tööle. Niisugune muster mõjutab ka lõpetajate taset, mis kajastub lõpetajate taseme kvaliteediprobleemides. Katkestajad ütlevad sageli, et töö on arendavam ning katkestamise põhjuste hulgas on ka rahulolematus õppe sisu ja kvaliteediga. Lühiajalises perspektiivis võibki areng tööl olla kiirem, kuid pikemas perspektiivis tähendab see sageli siiski arengu pidurdumist ja konkurentsivõime vähenemist tööturul. Kui nt inimene tahab tööd vahetada, edasi liikuda ja tal on vaja õppida midagi uut, siis selleks vajalik iseõppimis- ja kohanemisvõime on magistriõppe lõpetanul tugevam kui bakalaureusekraadiga lõpetajal või veelgi varem õpingud katkestanul. Laiem maailmapilt, mida uuringu põhjal mitmed ettevõtjad kõrghariduse omandamise positiivse väljundina märkisid, aitab suunda muuta. Seetõttu ei peaks ka ettevõtted üldjuhul hakkama tegelema ise inimeste algusest peale välja õpetamisega. Pikemas perspektiivis pole inimesele kasulik olla kitsalt nt ühes programmeerimiskeeles programmeerija, vaid siiski omada laiemapõhjalist haridust, mis võimaldab vastata tööturu vajadusele multifunktsionaalsete spetsialistide järgi. Seega tuleks tegeleda vastava selgitustööga. Õnneks on toimumas ka teatav iseregulatsioon – töötajad tunnetavad üha enam, et kraadi mitteomamine on taunitav.

Mõttehommikul avaldati arvamust, et katkestajate arv oleks väiksem ilmselt ka juhul, kui sisseastumiskatsetel oleks gümnaasiumi lõpueksamite osakaal väiksem ning praegusest enam kasutataks vestlusi. Õppejõudude koormuse vähendamiseks saab kaasata vestluse läbiviimisel teisi üliõpilasi (nt magistrante). Ka karjäärinõustamine saaks süsteemsema lähenemise kaudu olla tulemuslikum ja katkestajate arvu vähendamisele läbi informeerituse ja adekvaatsete ootuste loomise kaasa aidata.

Puudus teatud ametitel töötajatest, uutest kompetentsidest

Uuringus leiti, et mõningate ametite, kompetentside puhul on kõrgharidusega spetsialistide pakkumine liiga väike. Kõrghariduse puhul on uuringu andmetel puudus eelkõige tarkvara arendusega seotud spetsialistidest. Lisaks on puudus uut tüüpi pädevustest (nt multifunktsionaalsus, mitme valdkonna integreerimine – interdistsiplinaarsus). Need on hetkevajadused. Muutuvate vajadustega jooksvalt arvestamist takistab vastava ajakohase info puudumine.

Oldi nõus, et tarkvara arendusega seotud spetsialistidest on puudus, aga sealjuures tuleb mõista tarkvara arenduse all laiemat pilti – mitte ainult arendusteenuse pakkumiseks vajalikke spetsialiste, vaid ka toodete arendajaid, nt interdistsiplinaarseid tootearendajaid seadmete valdkonnas, alustades meditsiiniseadmetest tööstusautomaatikani. Selliseks tööks on vaja uut tüüpi pädevusi ja samas just need oskused võimaldaksid liikuda odavamate tööde pakkumiselt kallimatesse sektoritesse. Selliste arengutega seostub ka suurem vajadus nt kasutajamugavuse disainerite ja tootejuhtide järgi. Samas võib vajadus olla liiga väike uute erialade avamiseks ja arvestades Eesti kõrgkoolide nappe spetsialiseerumise võimalusi, tuleks mõelda süsteemsema koostöö peale välisülikoolidega.

Arutelus osalenud ettevõtjad nõustusid multitalentide vajadusega. Oleks vaja, et arendaja teeks ka kvaliteedikontrolli, analüüsi, looks arhitektuuri, mõtleks kasutajamugavusele, oleks meeskonnajuht ja kliendile konsultant kõigis mainitud teemades.

Edasine sektori kasv ja integreerimine teistesse sektoritesse eeldaks enam nö käivitajaid, need on tippspetsialistid, suure pildi nägijad, eeldatavalt magistrikraadiga. Vaja on ka küberturbe spetsialiste. Kui suur puudujääk ühest või teisest kompetentsist on, ei osata hinnata.

Puudujäägid kõrgkooli lõpetajate üldpädevuste osas

Uuringu põhjal on relevantsed üldpädevused nt suhtlemis-, esinemis-, probleemilahendamise, enesejuhtimise, projektijuhtimisoskus. Kui üldpädevuste tase on nõrk, siis ei suuda koolilõpetaja ja hilisem töötaja realiseerida ka oma (võimalikku) tugevust erialateadmistes. Üldpädevused on olulised arvestades üha kasvavat nõudlust multifunktsionaalsete töötajate järgi.

Uuringu põhjal leiavad tööandjad, et õpe (või osa õppest) võiks olla praktilisem. Ka praktikakorraldust peaks tublisti parandama ning ettevõtete ja koolide koostöö võiks olla süsteemsem ja tulemuslik.

Uuringust ilmnes, et võõrtööjõudu kasutatakse suhteliselt vähe, kuigi see võiks olla üks lahendus tööjõunappuse korral. Vähese võõrtööjõu kasutamise üheks põhjuseks on seadusandlusest tulenevad piirangud. Teisalt pole tööandjad nii suureks ettevõttesisesteks muutusteks valmis (töökeel eesti keel jne).

Mõttekeskus jätkab sel aastal tegevust oma põhivaldkondades, milleks on valitsemine ja kodanikuühiskond, majandus, haridus, tervis ning töö- ja sotsiaalala. Järgnevalt saab aimu, mis meil ühes või teises valdkonnas 2014. aastal plaanis on.

• Valitsemine ja kodanikuühiskond

Valitsemise ja kodanikuühiskonna valdkonnas jätkame tuttavatel teemadel. Kõigepealt, juba veebruaris esitletakse uuringut, millest saab teada, kui paljud inimesed Eestis tegelevad vabatahtlikkusega. Eelmine selline ülevaade tehti 2009. aastal. Kordusuuringu teeme ka vabaühendustele avalike teenuste üleandmise teemal. Mõlemad analüüsid aitavad teha  kodanikuühiskonna arendamise arengukava (KODAR) uuendamisel õigeid otsuseid. Uusi teemasid toome avalikkuse ette koos EMSLiga tulevikugrupi projekti raames – esitleme ühendustele trende, mis nende elu lähitulevikus mõjutavad ja nõustame, kuidas neid suundi oma tegevuses arvestada.Tegeleme edasi ka ühenduste rahastamise korrastamisega ning uuendame isikliku maksukoormuse kalkulaatorit, mida on kasutanud juba üle 44 000 inimese.

• Haridus

2014. aastal on hariduspoliitika valdkonnas oodata väga mitmesuguseid töid ning analüüse valmib erinevate haridusvaldkondade kohta. Üldhariduse töödest on olulisim aasta esimeses pooles valmiv üldhariduse koolivõrgu analüüs, mis prognoosib Haridus- ja Teadusministeeriumi etteantud kriteeriumitest lähtuvalt 2020. aastaks Eestile optimaalset põhikoolide ja gümnaasiumide võrku (stsenaariumide analüüs). Töö tulemusel valmivad gümnaasiumivõrgu prognoosid maakonniti ning põhikoolivõrgu prognoosid kohalike omavalitsuste kaupa kooliastmete lõikes.

Teistest üldhariduse valdkonna töödest on teostamisel õpetajapoliitikate ülevaade ning jätkub projekt migratsioonitausta ja eesti keelest erineva emakeelega õpilaste haridusest (SIRIUS võrgustik). Kavas on analüüsida migratsioonitaustaga õpilaste hariduspoliitikat Baltimaade võrdluses ning arendada valdkondlikku koostööd Balti riikidega, sh arutelud poliitikakujundajatega. Koostöös Horvaatiaga on kavas arendada üldhariduskooli õpetajate multikultuurilist kompetentsust ja õpetajatega koostöös arendada välja koolitusmoodul migratsioonitausta ja riigi keelest erineva emakeelega õpilaste õpetamiseks. Eesti kohta valmib kaks juhtumiuuringut migratsioonitaustaga õpilaste vanemate jätkusuutlike algatuste kohta.

Kõrghariduses jätkub rahvusvaheline projekt Eurostudent V. Rahvusvahelise üliõpilaste sotsiaalmajandusliku olukorra ja eluolu uuringu Eurostudent V tegevused jõuavad 2014. aastal kõige põnevamasse faasi – uuringus osalevad riigid on oma andmed kogunud ning konsortsiumile edastanud ning peagi on algamas andmete analüüs ja uuringu lõpparuande koostamine. Praxise peamiseks ülesandeks on kogutud andmete põhjal erinevate lühiülevaadete kirjutamine, uuringu lõpparuande tulemuste levitamise ja kasutamise kavandamine ning osalevate riikide toetamine tulemuste levitamisel. Samal ajal on projektiga liitunud uued riigid (Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Ukraina, Valgevene, Armeenia, Kasahstan), kus alles käesoleval aastal uuringut esmakordselt ellu viima hakatakse, Praxise ülesandeks on neid riike selles protsessis oma teadmiste ja oskustega toetada.

Täiskasvanuhariduses on koostöös CentARiga teostamisel PIAAC Eesti analüüsi kaks temaatilist aruannet: a) Oskuste kasulikkus tööturul (sh ettevõtlus, ettevõtlikkus ja oskused) ning b) Kellel on risk jääda madalate oskustega ning kuidas vältida madalate oskuste lõksu. Oskuste kasulikkus sotsiaalses sfääris. Need analüüsid võimaldavad heita lähemat pilku Eesti täiskasvanute oskustele, luues täpsemaid seoseid nii tööturu kui ka sotsiaalvaldkonnaga.

Lisaks analüüsime täiskasvanute tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse protsessi. 2014. aasta kevadel valmib Praxise poolt koostatud ülevaade ja eksperthinnang ESF programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ raames toetatud täiskasvanute tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse protsessile. Välise hindamise eesmärk on selgitada välja, kas ja mil määral on riikliku koolitustellimuse planeerimise protsess olnud selle eesmärki silmas pidades asjakohane ja tõhus ning kas protsessi on tõhusalt ning süsteemselt kaasatud kõik vajalikud osapooled. Lisaks on Praxise ülesandeks anda sisendit selle kohta, kas ja mil määral oleks võimalik seda protsessi täiendada või edasi arendada, et koolituste planeerimine arvestaks senisest veelgi täpsemalt tööturu vajadustega.

Noorte valdkonnas lõppes 2013. aastaga Noorteseire projekt, kuid koostöös ENTK-ga käib võimalike jätkutegevuste üle arutelu ning täpsemad plaanid peaksid selguma lähiajal.

• Töö- ja sotsiaalala

Aastal 2014. jätkame osalemist üle-euroopalistes ekspertvõrgustikes pakkumaks Euroopa Komisjonile analüütilist tuge ja hinnanguid tööhõivepoliitika, soolise võrdõiguslikkuse  ning sotsiaalkaitse reformide mõju hindamisel. Mitmed meie ekspertide soovitused kajastuvad Euroopa Komisjoni Eestile tehtud aastapõhistes soovitustes.

Uue teemana teadusprojektina 29 uurimisasutuse koostöös läbiviidavas töös keskendume järgneval kolmel aastal rahvastiku vananemisest tuleneva mõju hindamisele. Euroopa Liidu hinnatakse aktiivse vananemise potentsiaali ning uuritakse aktiivset vananemist toetavaid praktikaid ja innovaatilisi lahendusi, millele tuginedes saaks rahvastiku eluea pikenemist kasutada sotsiaal- ja majandusarengu eelisena Euroopas. Praxis keskendub tööelu pikenemise võimalustega, pensionisüsteemi reformide mõjuga, pikemat ja tervemana elatud elu soodustavate lahendustega ja ning eakate hooldusega seotud uurimisküsimuste analüüsile.

Jätkuvalt tegeleme toetuste, hüvitiste ja maksusüsteemi mõju hindamisega. 2014. aasta keskseks uurimisteemaks selles vallas on peredele mõeldud toetuste ning alushariduse ja lapsehoiuteenuse mõjude analüüs. Uuringuga soovime leida enim vaesust vähendava, kuid teisalt kuluefektiivse ja tööhõivet soodustava mudeli lastega perede toetamiseks ja teenuste pakkumiseks Eestis.

Töösuhete ja töötingimuste parendamiseks keskendume alanud aastal avalikus sektoris toimunud muutuste ja reformide mõju uurimisele töötajate töötingimustele ja töösuhetele viimasel kümnendil. Lisaks Eestile on fookuses Tšehhi, Slovakkia ja Rumeenia avaliku sektori muutused.

Toetamaks meeste ja naiste võrdseid võimalusi ning paindlike töö- ja pereelu ühitamise võimaluste edendamist, keskendume järgmisel kahel aastal Norra toetuste 2009-2014 soolise võrdõiguslikkuse programmi toel rahastatava projekti Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse käigus praeguste ja tulevaste õpetajate sooteadlikkuse suurendamisele. Kuidas muuta vanemapuhkuste süsteemi võimaldamaks vanematel senisest paindlikumalt töö- ja pereelu ühitada ning suurendada isade rolli laste eest hoolitsemisel, on meie aasta algul valmiva töö Lapsevanemate paindliku töö- ja pereelu ühitamise võimaluste analüüsi keskne küsimus. Võrdsuspõhimõtete toetamisele on suunatud ka meie peatselt valmiv uuring soolisest ja seksuaalsest ahistamisest tööelus.

Laste õiguste ja lapsesõbraliku õigusmõistmise edendamisele Eestis on suunatud kaastööna Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile valmiv töö „Lapsed õigussüsteemis“, mille raames uuritakse laste osalemist kohtuprotsessides ning hinnatakse, millisel viisil rakendatakse Eestis Euroopa Nõukogu suuniseid lapsesõbraliku õigusmõistmise kohta.

• Tervis

Tervisepoliitika programmis jätkuvad 2014. aastal mitmed mahukad analüüsiprojektid. Riigikantselei tellimusel ning koostöös Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga töötatakse välja pikaajaline ravikindlustuse tulude ja kulude tasakaalu prognoosimise mudel. Samuti jätkub uuring „Telemeditsiini laialdasem rakendamine Eestis“, kus analüüsitakse võimalusi panna telemeditsiini paremini tööle tervishoiusüsteemi eesmärkide saavutamiseks.

Tööd panustavad seega valdkondlikku strateegilisse arengusse, et meie tervishoid oleks jätkusuutlik, patsiendisõbralik ning arvestaks rahvastiku vananemisega seotud väljakutsetega. Samuti jätkub töö Moldovas, kus Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest rahastatava arengukoostöö projekti raames luuakse koostöös Moldova perearstide ühendusega sealseid peretohtreid toetava e-tervise teenuse teostatavuse analüüs, kasutades selleks ka Eesti senist kogemust.

• Majandus

Majanduse teemadel jätkame ettevõtluse arengu analüüsidega, uue alateemana osaleme ühe rahvusvahelise projekti raames naisettevõtluse arengu kohta ülevaate loomisel. Teised üle-Euroopalised projektid keskenduvad ettevõtlusega seotud halduskoormuse kaardistamisele ja vähendamisele.

Jätkuvalt tegeleme mõjude hindamise valdkonnas nii laiemalt teadlikkuse tõstmise kui hindamistega. Aasta alguses analüüsime eelmisest aastast jõustunud mõju hindamise metoodika rakendumist EL asjades 2013. aastal. Ühest küljest vaatame, kuidas on mõju hindamise metoodikat EL asjades seisukohtade kujundamisel kasutatud ja sellest tulenevalt jagame praktilisi näpunäiteid esialgse mõjude analüüsi tõhusamaks läbiviimiseks. Teisalt teeme ettepanekuid mõju hindamise metoodika EL asju puudutavate suuniste edasiarendamiseks.

Üha enam on aktuaalsed ka tööjõuvajaduse teemad. Eelmisel aastal valminud info- ja kommunikatsiooni sektori tööjõuvajaduse uuringu tulemused leidsid laia kõlapinna ning käesoleval aastal jätkame koos Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ja teiste osapooltega uuringu järelduste põhjal arutelusid edasiste tegevuste ja soovituste täpsustamiseks.

Tööjõudu puudutavad teemad leiavad käsitlemist ka natuke teises fookuses. Osaletakse rahvusvahelises projektis, mille tulemusena valmib võrdlevanalüüs kaheteistkümne erineva liikmesriigi (sh Eesti) avaliku sektori organisatsioonide majandus- ja finantskriisi järgsest restruktureerimisest. Teostatavate juhtumite eesmärgiks on näidata, milliseid alternatiivseid lahendusi avaliku sektori organisatsioonides kriisijärgsetel aegadel on kasutatud töö tõhusamaks muutmisel tavapärase töötajate vallandamiste asemel nagu näiteks töötajate ümberpaigutamise skeemid, erinevat tüüpi töökohad või töökohtade jagamised, väiksema töökoormusega pensionile jäämise või varasele pensionile jäämise skeemid ja muud alternatiivsed praktikad.

Üksikisiku tasandil jätkame selgitustööga säästmiskäitumise ja finantskirjaoskuse teemadel. Jaanuaris valmis eestlaste säästmiskäitumise teemaline uuring, mis lähenes antud temaatikale uue vaatenurga alt, kasutades lähtekohana käitumisteadustest ja majanduspsühholoogiast teada tõdesid. Teema pälvis suurt huvi ning esinemiskutseid, mis omakorda kinnitab teema aktuaalsust ja vajadust uudsete lähenemisnurkade järgi.  

• Praxise Akadeemia

Praxise Akadeemias on 2014. aasta esimese poole olulisim ettevõtmine strateegilise juhtimise koolitused riigi strateegilise planeerimise eestvedajatele. Koolituste eesmärgid on riigi strateegiliste planeerijate teadmiste ja oskuste suurendamine ning uuendatud riigi strateegilise juhtimise raamistiku tutvustamine.

Soovime jätkata oma tööd ka Eesti kogemuse viimisel arengukoostöö sihtriikidesse. Planeerime jätkata oma koostööd Gruusia kodanikuühenduste ja avaliku sektoriga, edendamaks Gruusia kodanikuühiskonna ja avaliku sektori koostööd. Otsime võimalusi oma teadmiste viimiseks ka nt Armeeniasse ja Ukrainasse, kuid samal ajal püüame edendada ka koostööd oma lähinaabritega.  

Praxise Akadeemia töö eesmärgiks on meie teadmisi sihipärasemalt levitada. Sel aastal püüame üles näidata suuremat initsiatiivi just meie jaoks olulisimatel teemadel koolitus- ja arendustegevuste pakkumisel, näiteks tahame jätkata mõju hindamise ja kaasamise koolitustega täiendavatele sihtgruppidele ja edasijõudnutele, ärgitada ministeeriumeid ja riigiasutusi korrastama oma kodanikuühenduste rahastamise korraldust jne.

•  Üldist

Vabaühenduste Fondi toel oleme eelmisel aastal saanud parandada Praxise uuringutulemuste kättesaadavust ning ühe olulise jätkutegevusena soovime sel aastal avada uhiuue veebiportaali, kus kõik huvilised saavad mugava ligipääsu mõttekoja 13 tegevusaasta jooksul loodud teadmistele. Ühtlasi töötame Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel välja mõttekoja uue strateegia ning rahvusvahelistumise plaani.