Viimasel ajal on palju uudiseid tulnud eestlaste ettevõtlusaktiivsuse vallast, seda nii regulaarse statistika kui uute, rahvusvaheliste uuringute kontekstis. Kohati on sõnumid vastuolulised. Teen siinkohal olemasoleva info põhjal väikse ülevaate, mis toob ehk asjasse natuke selgust.

Mida statistika näitab

Ettevõtlusaktiivsust on iseenesest kohutavalt raske mõõta, iga indikaator kajastab seda teemat erinevast küljest. Kõige lihtsam on vaadata ettevõtete arvu ja on selge, et Eestis ettevõtete arv kasvab (vt joonised 1 ja 2). 2009.a. aset leidnud füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) arvu kasv tuleneb küll statistika kogumise põhimõtete muutumisest (üksnes Maksuametis registreeritud FIEsid Statistikaameti andmed varem ei kajastanud), kuid kiiresti on kasvanud just osaühingute (OÜ) arv. See iseenesest ei pruugi veel ettevõtlikkust näidata, osaühingu loomine on lihtne ja odav ning osaühingu või paari omamine võib olla kasulik erinevatel põhjustel, nt pisikeste lisatööotsade tegemiseks põhitöö kõrvalt, mis ei tee inimesest veel sõna otseses mõttes ettevõtjat – sedasama võiks teha ka töövõtulepinguga ja paljud teevadki. Lisaks sisaldab see arv hulgaliselt mitte-aktiivseid ettevõtteid (vahe aktiivsete ja mitteaktiivsete vahel on näha joonisel 5). Ja lisaks tuleb arvestada, et lähtumine juriidilisest vormist on piirav. Nt puudutab see trendikat ja samas hoomamatut sotsiaalset ettevõtlust. Kui inimene on põhimõtteliselt ettevõtja, aga ettevõtte asemel on tal MTÜ, siis sellised ettevõtlusaktiivsuse indikaatorid (nt ettevõtete arv, ettevõtete arv tuhande elaniku kohta) sellist ettevõtjat ei kajasta.

Joonis 1. Ettevõtete arv aastatel 2005-2011.

Allikas: Statistikaamet

Joonis 2. Uute ettevõtete loomine aastatel 2005-2011.

Allikas: Äriregister

Kõige selle tõttu on mõttekas siia juurde vaadata ka Statistikaameti tööjõu uuringu andmeid – kui paljud inimesed ise ütlevad, et nad on põhikohaga ettevõtjad (siinkohal on välja jäetud talupidajad ja vabakutselised). Vahet tehakse veel palgatöötajatega ja üksikettevõtjatel. Ilmneb, et ka ettevõtjate arv on võrreldes buumiajaga siiski kahanenud ja viimastel aastatel suhteliselt stabiilne, näidates väikest kasvu (vt joonis 3).

Joonis 3. Ettevõtjate arv 2005-2011, tuhandetes

Allikas: Statistikaamet

Huvitavaks läheb aga siis, kui vaadata eraldi eestlasi ja mitte-eestlasi (joonis 4). Eestlaste hulgas on ettevõtlusaktiivsus peale sügavat langust taastunud, mitte-eestlaste hulgas aga mitte. Seega keskmist tõmbavad alla just mitte-eestlased ehk kui nt on soov tõsta ettevõtlikkust ja lähtutakse sellest näitajast (mida uues Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2020 dokumendis tehakse), siis peaks tähelepanu pöörama rahvuslikele erisustele.

Joonis 4. Ettevõtjate arv rahvuste lõikes, 2005-2011, tuhandetes

Allikas: Statistikaamet

Kokkuvõttes võib öelda, et ettevõtete arv kasvab tunduvalt kiiremini kui ettevõtjate arv (joonis 5), aga siiski on eestlaste hulgas ka ettevõtjate arvukus kasvuteel ehk siis jutud eestlaste ettevõtlusaktiivsuse kasvust ei ole liialdus.

Joonis 5. Ettevõtjate (inimesed) ja ettevõtete arv 2005-2011,tuhandetes

Allikas: Statistikaamet

Iseküsimus on, mis see optimaalne ettevõtjate osakaal hõivatutest võiks olla. Hetkel on Eestis neid tunduvalt vähem kui EL keskmiselt (joonis 6), kuid oleme samas liigas USA, Kanada, Prantsusmaa, Rootsi jts riikidega. Iseendale tööandjate arvukuse poolest on ELs eesrinnas Itaalia, Poola, Kreeka, Portugal.

Joonis 6. Iseendale tööandjad osakaaluna kõigist hõivatutest (%)

Allikas: OECD Factbook: Economic, Environmental and Societal Statistics, 2011

Eurobaromeeter kinnitab eestlaste vähemalt keskpärast ettevõtlusaktiivsust

Ettevõtlusaktiivsust mõõdetakse ka mitmete rahvusvaheliste rahvaküsitluste raames. Eurobaromeetri uuringusse on Eesti kaasatud aastast 2004. aastast ning uuringut viiakse läbi iga paari-kolme aasta tagant. Uuritakse inimeste eelistusi palgatöö ja ettevõtluse osas, ettevõtlusega alustamise takistusi ja soodustavaid tegureid, hoiakuid ettevõtluse suhtes laiemalt aga ka seda, kas on juba astutud konkreetseid samme ettevõtte asutamiseks või isegi kunagi reaalselt ettevõtte asutatud. Eraldi uuritakse, miks ettevõte on asutatud, kas nähti ärivõimalust või oli see pigem vajadustest tingitud samm.

Äsja avaldatud viimane uuring  näitas, et 35% eestlastest eelistaks võimalusel iseendale töö andmist palgatööle, mis on suhteliselt sarnane EL keskmisele proportsioonile (37%). Mõlemad näitajad on muide langenud, 2009.a. oli ettevõtluse eelistajaid eestlaste seas 43% ja EL keskmiselt 45%. Ettevõtluse eelistena nähakse pigem eneseteostust, iseseisvust, paindlikkust, väiksem osa vastanuist tõi välja ka kõrgemaid sissetulekuid. Ettevõtlust peljatakse läbikukkumise hirmu, sissetulekute ebastabiilsuse, liigse töökoormuse tõttu. Huvitaval kombel väga vähesed (7%) muretsevad töökoha kaotamise riski pärast (job security), EL vastav keskmine on 19%. Selge on see, et ettevõtlusest huvitunuid on rohkem, kui neid, kes reaalselt tegudeni on jõudnud (eelneva statistika põhjal). Eks muidugi see eelistuste küsimus on hüpoteetiline ja reaalses elus võivad needsamad inimesed ikkagi valikuhetkel otsustada tasuva palgatöö kasuks.

Üks huvitav nüanss, mis välja tuli, puudutas ettevõtluse ja ettevõtjate mainet laiemalt. Eestlased on isegi positiivsemad kui EL inimesed keskmiselt, hinnates ettevõtjate panust tööhõive ning uute toodete ja teenuste loomisesse. Samas 71% eestlastest (ja vaid 57% EL inimestest keskmiselt) arvavad, et ettevõtjad lõikavad teiste inimeste töö arvelt ikkagi omakasu ning mõtlevad eelkõige oma taskute täitmisele (61% vastanutest võrreldes 51%ga ELs keskmiselt).

Rääkides aga konkreetselt ettevõtlusaktiivsusest, siis ilmnes, et 24% vastanutest tegeleb hetkel ettevõtte asutamisega või on kunagi ettevõtte asutanud. Kui arvestada, et võrreldes 2009. aastaga on see näitaja kahe protsendipunkti võrra tõusnud ning EL keskmine on 23%, võiks öelda, et arengud on positiivsed. Muretseda võiks aga ettevõtlusega alustamise ajendite pärast – nagu jooniselt 7 ilmneb, suur osa ettevõtte alustanutest tegi seda olude sunnil (vajadusettevõtlus). Selliseid ettevõtteid on Eestis võrreldes EL keskmisega tublisti rohkem. Selle teema osas annavad aga erinevad uuringud erinevaid tulemusi ehk siis hiljuti avaldatud Globaalse ettevõtlusmonitooringu andmed on veidi optimistlikumad.

Joonis 7. Ettevõtjate ja ettevõtete arv 2005-2011,tuhandetes

Allikas: Eurobaromeetri uuringud 2004-2012

Globaalne ettevõtlusmonitooring

Globaalse ettevõtlusmonitooringu (Global Entrepreneurship Monitor, GEM) keskmes on ettevõtlusaktiivsuse mõõdik, milleks on täisealiste inimeste osakaal, kes on hiljuti (3,5 aasta jooksul) asutanud ettevõtte või astuvad hetkel samme ettevõtte asutamiseks. Eelmisel aastal osales Eesti esimest korda GEM uuringus ja ilmnes, et Eestis on selliseid varase faasi ettevõtjaid suhteliselt palju 14%,mis ületab tublisti EL keskmist (8%). Numbrid on madalamad võrreldes Eurobaromeetri uuringuga tingituna kitsamast definitsioonist (ajaline piirang – 3,5 aastat). Eesti EL keskmist sel määral ületav tulemus on siiski üllatav.

Ka GEM uuring vaatab ettevõtlusega alustamise motiive, täpsemalt – vajadusettevõtluse mõiste võetigi kasutusele GEM uuringute raames 2001. aastal. Vajadusettevõtlus hõlmab siis ettevõtjaid, kes on ettevõtlusesse nö tõugatud, kuna puudusid muud töövõimalused või kes seisid silmitsi ohuga lähitulevikus töö ja sissetulek kaotada. Sellele vastandub võimalusettevõtlus, mis on ajendatud eelkõige ärivõimaluse ärakasutamisest. GEM uuringu põhjal ei ole vajadusettevõtluse osakaal Eestis suur – 18% võrreldes EL keskmise 21%ga. Võimalusettevõtluse osakaal on vastavalt 49% ja ELs 47%. Seega on tulemus oluliselt erinev võrreldes Eurobaromeetri uuringuga. Eks teatud määral tuleb see metoodikast – GEM uuringus võisid osad neist, keda Eurobaromeetri uuringus vajadusettevõtjaiks klassifitseeriti, jääda nö kombineeritud motiividega ettevõtjaiks, mis oli kolmas valikuvariant. Lisaks ka see mainitud ajapiir.

Eestlaste üldised hoiakud ettevõtjatesse ja ettevõtlusesse on ka GEM uuringu põhjal EL keskmisest pisut tagasihoidlikumad, kuigi mitte nii negatiivsed kui Eurobaromeetri uuringust ilmnes. Samas küsiti ka täiesti erinevaid aspekte. Igatahes tundub, et see on teema, millega peaks tegelema. Ja eks seda on tõdetud varemgi – Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2011-2015 toob ühe tegevussuunana välja „väärtustame ettevõtjat ühiskonnas kui uue rikkuse loojat,“ kahjuks pole siiani vastavaid tegevusi silma jäänud.

GEM uuring toob veel välja rea huvitavaid aspekte ettevõtlust takistavate ja soodustavate tegurite ning ettevõtete jätkusuutlikkuse osas. Tulemustega saab tutvuda GEM üleilmses aruandes ja mõningate tõlgendustega Arengufondi poolt tehtud ülevaates.

Kokkuvõttes võiks vist öelda, et ettevõtlusaktiivsusega on lood Eestis suhteliselt head ja märgata on väikest aktiivsuse kasvu peale majanduslanguse ajal aset leidnud kukkumist. Ettevõtlusest huvitatuid on veelgi ja ideaalis võiks neil olla võimalus end teostada neile sobival viisil. Takistavatest teguritest on viimasel palju räägitud, nendega tegeletakse ja tuleb edasi tegeleda. Pisut segaseks jääb aga vajadusettevõtluse osakaal Eestis, mis võib siiski olla probleemiks. Senisest enam peaks kindlasti aga tähelepanu pöörama mitte-eestlaste vähenenud ettevõtlusaktiivsusele ja teise teemana suhteliselt negatiivsetele hoiakutele ettevõtjate suhtes.

Autor: Praxise majanduspoliitika analüütik Anne Jürgenson

Läänemere piirkonna riikide ühine uus veebiportaal newsWave otsib Eestist vabatahtlikke blogikirjutajaid. Taotlust osaluseks saab esitada kuni 4. veebruarini.

Läänemere riikide projekti ONE BSR raames avatakse peagi veebiplatvorm newsWave, mis hakkab kajastama piirkonna uudiseid. Projekti eesmärk on leida üles Läänemere piirkonnale omaseid iseloomujooni ning neid maailmale tutvustada.

Eestvedajate sõnul soovitakse Läänemere piirkonna elukeskkonda, traditsioone ja võimalusi tutvustada rahvusvaheliselt just sel viisil, kuidas seda näevad siin piirkonnas elavad inimesed. Seetõttu kuulutati välja konkurss blogijate leidmiseks Eestist, Soomest, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Norrast, Poolast, Venemaalt, Rootsist ja Taanist.

Kandideerima oodatakse inimesi, kes kirjutaksid oma igapäevaelu kogemusest, hobidest, huvialadest ja sündmustest newsWave veebiportaalis vähemalt korra kuus ühe aasta jooksul. Blogijad võivad olla erinevate elualade esindajad, näiteks kunstnikud, teadlased, üliõpilased jt, kel oleks soov jagada mõtteid kohalikust eluviisist, traditsioonidest ja sündmustest. Eelduseks on hea inglise keele oskus. Blogikannetesse võib lisada ka endatehtud fotosid ja videoid.

newsWave´i liikmetel avaneb võimalus jõuda suure hulga rahvusvahelise auditooriumini ning olla osa rahvusvahelisest blogijate võrgustikust.

Osalemiseks tuleb täita registreerimisankeet enne 4. veebruari. Parimatel blogijatel on võimalus kaasa lüüa ka Läänemere ringreisil 2013. aasta suvel.

Täpsemad tingimused ja kandideerimisinfo on SIIN!

ONE BSR on rahvusvaheline projekt, mida kaasrahastab Euroopa Liit Läänemere piirkonna programmi 2007-2013 kaudu ja mida viivad ellu 17 partnerorganisatsiooni üle kogu Läänemere. Eestipoolne projektipartner on Poliitikauuringute Keskus Praxis.

Lisainfo:

Franziska Schindler

ARS BALTICA Secretariat (Saksamaa)

projects.arsbaltica@nordkolleg.de

Valitsus on hariduse valdkonnas 2012. aastal jätkanud aktiivset tööd, seda peegeldab pidev haridusküsimuste kajastamine meedias. 2012. aastat jääb kindlasti mitmete saavutuste taustal ilmestama õpetajate streik, mis õpetajate töötasu küsimuse jõuliselt haridus- ja teadusministri päevakord tõstis. Kuigi õpetajate 2013. aasta töötasu küsimuse ümber käib jätkuvalt elav arutelu ja sihtrühmad on välja toonud mitmed selguseta küsimusi, tuleb haridus- ja teadusministrit tunnustada selle eest, et õpetajate palga- ja töötingimused on hariduse valdkonnas tähelepanu keskmesse tõstetud. Detsembri aluses otsustas valitsus saata Riigikogule arutamiseks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise eelnõu, millega soovitakse muuta mitmeid hariduse valdkonna korralduslikke küsimusi, sh õpetajate palga- ja tööajaküsimused, koolijuhi vastutuse suurendamine, põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine, üldhariduse rahastamise küsimused jne. 2013. aastal saab jälgida seaduseelnõu arutelusid Riigikogus ning seda, kas ja mil moel ministri ettepanekud heakskiidu saavad.

Kõrghariduse valdkonnas jäävad 2012. aastast meelde kõrgharidusreformi ellurakendamiseks väljatöötatud seaduseelnõudega seotud debatid. 2012. aasta alguses ei kuulutanud president välja ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust, viidates mitmetele puudujääkidele. Neist olulisimad olid seotud kõrgkoolidele raha eraldamise ning õppekava täitmata jätnud tudengilt õppekulude hüvitamise küsimuste ebaselgusega. Riigikogu arutas seaduseelnõud uuesti ning mais sai kõrgharidusreformi eelnõu lõplikult vastu võetud ja presidendi heakskiidu. Detsembris võeti vastu ka uus õppetoetuste ja õppelaenu seadus, millega rakenduvad vajaduspõhised õppetoetused. Õppetoetuste seaduse eelnõu tekitas sarnaselt kõrgharidusreformi eelnõuga palju vaidlusi ja arutelusid, kuna tegemist oli suuri muudatusi ja suurt hulk tudengeid puudutava eelnõuga. 2013. toob veidi selgust sellesse, kuidas kõrgharidusreformi rakendamine edenema hakkab.

Novembris lõpus kiitis valitsus heaks kauaoodatud uue kutseõppeasutuse seaduse eelnõu. Selle üheks olulisemaks muudatuseks on seniste haridustasemel põhinevate õppeliikide kaotamine ja asendamine Eesti kvalifikatsiooniraamistikul põhinevate õppeliikidega. Selle kohaselt jaguneb kutseõpe taseme- ja täiendusõppeks. Väga oluliseks muudatuseks on Eesti haridusmaastikul võimalus omandada keskharidus ilma põhiharidust omamata. Vähemalt 22-aastased ilma põhihariduseta inimesed saavad asuda omandama kutsekeskharidust, kui inimesel on kooli hinnangul selleks piisav valmisolek ja vajalikud teadmised ning oskused. Lisaks luuakse uue seadusega võimalus üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse tegutsemiseks ühe asutusena ning lubatakse kutsekeskhariduse omandanud õpilastel jätkata aasta jooksul kutseõppeasutuse või gümnaasiumi juures üldharidusainete õppimist, et parendada lõpetaja võimalusi jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel.

Kokkuvõttes võib öelda, et hariduse valdkonnas on uue valitsuse ajal näha jõulist valdkonna arendamist. Ministril on selged visioonid ning koalitsioonipartnerite tugev toetus oma plaanide elluviimiseks. Seda ilmestab uute plaanide kiire elluviimise tempo nii kõrghariduse kui üldhariduse valdkonnas. Nt hariduskorralduse kaasajastamise põhimõtted kiideti valitsuses heaks juunis ning vastav seaduseelnõu jõudis valitsuskabinetti juba aasta lõpuks. Sellist töötamise kiirust kohtab tänapäeva poliitikakujundamises harva. Samas on muutuste kiire rakendamise varjuküljeks tihti muutuste läbirääkimiseks jääv lühike aega, mis ei võimalda kavandatavaid samme põhjalikult siht- ja sidusrühmadega läbi arutada ning kõiki rahuldavaid kokkuleppeid saavutada. Kõiki olulisemaid haridus- ja teadusministri seaduseelnõusid saatsid emotsionaalsed ja kohati teravad vaidlused, uuel aastalt ootaks, et aruteludeks leitakse rohkem aega.

2013. aasta on hariduse valdkonnas eriti otsustava tähtsusega – aeg on paika panna valdkonna järgmise seitsme aasta prioriteedid, sest EL struktuurifondide uue perioodi rahade otsused langetatakse just sellel ajal. Haridus- ja teadusminister on samuti ise rõhutanud, et hariduse järgnevate aastate arengufookused ning Euroopa Liidu toetusrahade kasutamist tuleks käsitleda üheskoos. Detsembri aluses kiitis valitsus seda ideed silmas pidades heaks Eesti elukestva õppe strateegia aastateks 2014-2020 koostamise ettepaneku. Aprilliks 2013 loodetakse strateegias koos huvigruppidega kokku leppida.

Autorid: Praxise hariduspoliitika analüütikud

Poliitikauuringute Keskus Praixs kuulub võrgustikku Valitsemise Valvurid. Valitsemise valvurid on poliitiliselt sõltumatud asjatundjad, kes jälgivad veebilehel www.valvurid.ee valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva.

Eesti Hindamise Ühingu ESTES eestvedamisel on kokku pandud hindamise hea tava dokument. Tegemist ei ole juhendiga, kuidas sisuliselt hindamisi läbi viia, vaid pigem on rõhuasetus protsessil – kuidas kenasti ja korrektselt hindamiste planeerimisel ja läbiviimisel käituda. Eesmärk on aidata kaasa hindamiste kvaliteedi tõusule ning arendada ühiseid arusaamu hindamise sisust ja protsessist. Seeläbi peaks arenema hindamiskultuur Eestis ning hindamistegevus professionaalsemaks muutuma.

Hea tava koostamisse on senini panustanud lisaks Estesele riigiasutuste hindamiskoordinaatoreid koondava Hindamise Juhtkomisjoni liikmed. Enne lõplikku nö heaks kiitmist soovime veel koguda tagasisidet laiemalt ringilt, seega on täiendused-kommentaarid oodatud kõigilt hindamistega kokkupuutuvatelt osapooltelt – tellijatelt, hindajatelt, hinnatavatelt, hindamiste kasutajatelt.

• Hindamise hea tava dokumendiga saab tutvuda siin!

• Ootame mõtteid jaanuari lõpuni aadressil merilin.truuvaart@ee.ey.com