Ilmselt nõustub enamus meist väitega, et Eesti õpetaja palk on liiga väike. Samas on millegi suurus või väiksus alati suhteline. Rikaste riikide klubi OECD, mille liikmelisust Eesti juba rohkem kui aasta nautinud on, koostab huvitavat statistikakogumikku Education at a Glance, kus ühe alateemana on vaatluse all ka õpetajate palgad. Alloleval joonisel on esitatud põhikoolides töötavate õpetajate (miinimum)aastapalgad eurodes 2009. aastal, mis on korrigeeritud ostujõu pariteediga.

Joonis 1. Avalikes institutsioonides põhihariduse tasemel õpetavate pedagoogide (miinimum)palgad pärast 15 aastat töökogemust, ostujõu pariteediga korrigeeritud eurodes, 2009. aastal.

Allikas: OECD EAG 2011

NB! Andmetes esineb metodoloogilisi erinevusi, vaata täpsemalt siit.

Selle võrdluse alusel tundub Eesti õpetaja palk tõeliselt väike. Elukallidust arvesse võttes elavad õpetajad paremini isegi Tšiilis ja Mehhikos. Luksemburgi õpetaja teenib Eesti omast lausa 7 korda rohkem, kuid ka üle lahe minnes paraneks pedagoogi elujärg kolmekordselt.

OECD pakub välja aga veel ühe huvitava võrdluse. Et õpetajad on enamasti kõrgharidusega, siis kõrvutatakse nende samade, 15 aastase töökogemusega põhikooliõpetajate, palgad riigi keskmise palgaga kolmanda taseme haridusega inimeste seas.

Joonis 2. Avalikes institutsioonides põhihariduse tasemel õpetavate 15 aastase töökogemusega pedagoogide (miinimum)palkade suhe kolmanda taseme haridusega töötajate keskmisesse palka riigis, 2009. aastal.

Allikas: OECD EAG 2011

NB! Andmetes esineb metodoloogilisi erinevusi, vaata täpsemalt siit.

Kuigi keskmine kõrgemalt haritud eestlane teenib õpetajast viiendiku võrra rohkem, on ta suhteliselt jõukam kui näiteks Rootsi või Norra kolleeg. Kokkuvõttes tundub, et vaid raha silmas pidades, on paljudes riikides kõrgharidusega noorel targem mõni muu amet valida. See ei tähenda aga, et Eesti riik ei võiks õpetajatesse investeerida!