Valitsus on hariduse valdkonnas 2012. aastal jätkanud aktiivset tööd, seda peegeldab pidev haridusküsimuste kajastamine meedias. 2012. aastat jääb kindlasti mitmete saavutuste taustal ilmestama õpetajate streik, mis õpetajate töötasu küsimuse jõuliselt haridus- ja teadusministri päevakord tõstis. Kuigi õpetajate 2013. aasta töötasu küsimuse ümber käib jätkuvalt elav arutelu ja sihtrühmad on välja toonud mitmed selguseta küsimusi, tuleb haridus- ja teadusministrit tunnustada selle eest, et õpetajate palga- ja töötingimused on hariduse valdkonnas tähelepanu keskmesse tõstetud. Detsembri aluses otsustas valitsus saata Riigikogule arutamiseks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise eelnõu, millega soovitakse muuta mitmeid hariduse valdkonna korralduslikke küsimusi, sh õpetajate palga- ja tööajaküsimused, koolijuhi vastutuse suurendamine, põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine, üldhariduse rahastamise küsimused jne. 2013. aastal saab jälgida seaduseelnõu arutelusid Riigikogus ning seda, kas ja mil moel ministri ettepanekud heakskiidu saavad.

Kõrghariduse valdkonnas jäävad 2012. aastast meelde kõrgharidusreformi ellurakendamiseks väljatöötatud seaduseelnõudega seotud debatid. 2012. aasta alguses ei kuulutanud president välja ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust, viidates mitmetele puudujääkidele. Neist olulisimad olid seotud kõrgkoolidele raha eraldamise ning õppekava täitmata jätnud tudengilt õppekulude hüvitamise küsimuste ebaselgusega. Riigikogu arutas seaduseelnõud uuesti ning mais sai kõrgharidusreformi eelnõu lõplikult vastu võetud ja presidendi heakskiidu. Detsembris võeti vastu ka uus õppetoetuste ja õppelaenu seadus, millega rakenduvad vajaduspõhised õppetoetused. Õppetoetuste seaduse eelnõu tekitas sarnaselt kõrgharidusreformi eelnõuga palju vaidlusi ja arutelusid, kuna tegemist oli suuri muudatusi ja suurt hulk tudengeid puudutava eelnõuga. 2013. toob veidi selgust sellesse, kuidas kõrgharidusreformi rakendamine edenema hakkab.

Novembris lõpus kiitis valitsus heaks kauaoodatud uue kutseõppeasutuse seaduse eelnõu. Selle üheks olulisemaks muudatuseks on seniste haridustasemel põhinevate õppeliikide kaotamine ja asendamine Eesti kvalifikatsiooniraamistikul põhinevate õppeliikidega. Selle kohaselt jaguneb kutseõpe taseme- ja täiendusõppeks. Väga oluliseks muudatuseks on Eesti haridusmaastikul võimalus omandada keskharidus ilma põhiharidust omamata. Vähemalt 22-aastased ilma põhihariduseta inimesed saavad asuda omandama kutsekeskharidust, kui inimesel on kooli hinnangul selleks piisav valmisolek ja vajalikud teadmised ning oskused. Lisaks luuakse uue seadusega võimalus üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse tegutsemiseks ühe asutusena ning lubatakse kutsekeskhariduse omandanud õpilastel jätkata aasta jooksul kutseõppeasutuse või gümnaasiumi juures üldharidusainete õppimist, et parendada lõpetaja võimalusi jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel.

Kokkuvõttes võib öelda, et hariduse valdkonnas on uue valitsuse ajal näha jõulist valdkonna arendamist. Ministril on selged visioonid ning koalitsioonipartnerite tugev toetus oma plaanide elluviimiseks. Seda ilmestab uute plaanide kiire elluviimise tempo nii kõrghariduse kui üldhariduse valdkonnas. Nt hariduskorralduse kaasajastamise põhimõtted kiideti valitsuses heaks juunis ning vastav seaduseelnõu jõudis valitsuskabinetti juba aasta lõpuks. Sellist töötamise kiirust kohtab tänapäeva poliitikakujundamises harva. Samas on muutuste kiire rakendamise varjuküljeks tihti muutuste läbirääkimiseks jääv lühike aega, mis ei võimalda kavandatavaid samme põhjalikult siht- ja sidusrühmadega läbi arutada ning kõiki rahuldavaid kokkuleppeid saavutada. Kõiki olulisemaid haridus- ja teadusministri seaduseelnõusid saatsid emotsionaalsed ja kohati teravad vaidlused, uuel aastalt ootaks, et aruteludeks leitakse rohkem aega.

2013. aasta on hariduse valdkonnas eriti otsustava tähtsusega – aeg on paika panna valdkonna järgmise seitsme aasta prioriteedid, sest EL struktuurifondide uue perioodi rahade otsused langetatakse just sellel ajal. Haridus- ja teadusminister on samuti ise rõhutanud, et hariduse järgnevate aastate arengufookused ning Euroopa Liidu toetusrahade kasutamist tuleks käsitleda üheskoos. Detsembri aluses kiitis valitsus seda ideed silmas pidades heaks Eesti elukestva õppe strateegia aastateks 2014-2020 koostamise ettepaneku. Aprilliks 2013 loodetakse strateegias koos huvigruppidega kokku leppida.

Autorid: Praxise hariduspoliitika analüütikud

Poliitikauuringute Keskus Praixs kuulub võrgustikku Valitsemise Valvurid. Valitsemise valvurid on poliitiliselt sõltumatud asjatundjad, kes jälgivad veebilehel www.valvurid.ee valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva.