12. mai Mõttehommiku lõpetuseks palusime kõigil kohalolijatel – poliitikutel, IT-spetsialistidel, arstidel, patsientide esindajatel, valdkonna ekspertidel, ametnikel jt – jätta kõrvale oma amet ja vastata viimasele küsimusele patsiendi rollis:

Millise e-tervise teenuse võiks kohe välja arendada, mille võtaksite patsiendina kohe kasutusele?

Siin on kokkuvõte osalejate poolt väljapakutud vajalikematest e-teenustest: Loe edasi »

12. mai Mõttehommikul rääkisime ka  tänasest olukorrast infotehnoloogia rakendamisel Tervishoius. Küsisime, mis meil Eestis on hästi, mis halvasti ning kuidas peaks edasi minema? Teema juhatas sisse  Toomas Kariis Eesti Arstide Liidust, pakkudes oma ettekandes ettekujutuse  kuidas ühele arstile, kes on täna justkui IT testija rollis,  tänane virtuaalne maastik võiks paista:

Esialgu e-tervise projektiga loogiliselt seostatavad arendused lähevad (eraldi) oma teed: töövõimetuselehte ja digiretsepti arendab Haigekassa, nakkushaiguseteatist Tervishoiuamet. Ja siis tekib küsimus, kes on peremees või kus on peremees?

Peale ettekannet keerles arutelu suuresti tänase olukorra hindamise ümber ning välja toodi erinevaid häid ja halbu aspekte: Loe edasi »

12. mai Mõttehommikul rääkisime Eesti e-tervise arengutest minevikus ja tulevikule mõeldes küsisime, mida on Eesti patsientidel ja tervishoiutöötajatel infoajastu saabumisest reaalselt võita?

Diskussiooni avas oma sõnavõtuga Kristjan Port Tallinna Ülikoolist, kes andis põgusa ülevaate Arengufondi IKT teemalise uuringu raportist, mis muuhulgas ka e-tervise temaatika ja  rahvatervise arengukavas infotehnoloogia teema avamisega. Loe edasi »

12. mail e-tervise teemalisel Mõttehommikul tutvustas Praxise terviseprogrammi direktor Ain Aaviksoo värskelt valminud poliitikaanalüüsi “Kuidas kiirendada Eesti tervishoid infoajastusse?”, milles Eesti e-tervise lugu paigutati rahvusvahelisse võrdlusesse.

On levinud arvamus, et me oleme IT-s head, ja me oleme ka, aga võrreldes paari aasta taguste arengutega oleme hakanud maha jääma. Kui palju me investeerime IT-sse võrreldes teiste Euroopa riikidega? Kas me kasutame ära olemasolevaid võimalusi? Või on mahajäämise põhjuseks hoopis selge visiooni puudumine ja suutmatus kokkuleppida ning kirja panna kindlaid prioriteete, kuidas protsesse paindlikult suunata? Loe edasi »