Mõttehommik, 29.02.2012

Uuendatud versioon 29. veebruar 2012

PREAMBULA

Internetist on saanud sedavõrd oluline teiste, mujal varem määratletud õiguste teostamise vahend, et juurdepääs internetile väärib ka ise põhiõiguse staatust.

Üldtunnustatud inimõigused ja Eesti põhiseaduses sätestatud kodanikuõigused kehtivad internetis täpselt nii, nagu ka väljaspool seda. Need õigused on vääramatud ning ülimuslikud nii kehtivate kui tulevaste seaduste, regulatsioonide ja rahvusvaheliste lepete suhtes. Kellegi õigusi ei tohi piirata pelgalt seetõttu, et ta kasutab nende teostamiseks internetti või mistahes muid, tulevikus loodavaid vahendeid.

Käesolevad teesid ei kujuta endast ammendavat õiguste kataloogi, vaid 2012. aasta alguses Eesti kodanikuühiskonnas aset leidnud avatud arutelu vahetulemust. Teesid ei ole lõplikud ega igavesed; uute tehnoloogiate inimestele kättesaadavaks muutudes võib ja tuleb ka neid täiendada.

Mõistame, et teesid võivad kohati väljuda kehtiva õiguse raamidest. Oleme seisukohal, et tehnoloogia areng ja laienev levik toob kaasa vajaduse olemasolevate õigusaktide täiendamiseks või muutmiseks, et tagada inim- ja kodanikuõiguste jätkuv kaitse.

Teesid rõhutavad internetikasutajate õigusi, mis võiksid kehtida mitte ainult Eestis (ja meie põhiseaduse kontekstis), vaid ka mujal maailmas.

Mõttepaberi esimese versiooni koostasid Linnar Viik, Daniel Vaarik, Sten Tamkivi ja Marten Kokk.

Avaliku arutelu käigus on seda muudetud ja täiendatud mitmete ettepanekutega, sealjuures avalike kommentaaride alusel Praxise blogis 14. – 24. veebruaril 2012.

MÕISTED

Kasutaja – inimene, kes kasutab sideteenuseid, suhtlemaks teiste inimestega või saamaks juurdepääsu sisuteenustele. Kõiki tegelikke ja potentsiaalseid kasutajaid tähistatakse teeside tekstis sõnaga “igaüks”.

Sideteenuse pakkuja – ettevõtja, kes pakub kasutajatele vahendeid ja teenuseid, mis võimaldavad neil suhelda teiste kasutajatega või saada juurdepääs sisuteenustele.

Sisuteenuse pakkuja – inimene, ettevõtja või riigiasutus, kes pakub kasutajatele andmete hoidmise või töötlemise teenuseid või annab kasutajatele juurdepääsu oma andmekogudele.

Internetiteenuse pakkuja – sideteenuse või sisuteenuse pakkuja

Riik – avalik sektor, mis hõlmab nii seadusandliku, täitev- kui kohtuvõimu asutusi kui avalikke teenuseid osutavaid ettevõtjaid nii riiklikul, kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Internet – kasutajatele kättesaadav side- ja sisuteenuste kogum.

1. LIGIPÄÄS

Igaühel on õigus interneti ligipääsule ja selle kasutamisele.

  • Internetiteenuse pakkujad on vabad piirangutest, mis muudaksid teenused kallimaks või võiksid muul moel vähendada nende kättesaadavust kasutajatele.

2. JAGAMINE

Igaühel on õigus informatsiooni internetis vabalt luua, otsida, vastu võtta ja edastada.

  • Interneti laialdane kättesaadavus võimendab info vaba liikumise positiivset mõju.

3. LOOMING

Igaühel on õigus osa saada internetis jagatavast rikkalikust kultuuri- ja teadusvaramust ning seda oma loominguga täiendada ja täiustada.

  • Igaühel on õigus olla tunnustatud oma loomingu loojana.
  • Igaühel on õigus teha internetis leiduvast õiguspäraselt avaldatud loomingust ja muust õiguspäraselt avaldatud teabest enda ja oma leibkonna tarbeks koopiaid ning neid nii muuta, kasutada kui hävitada.
  • Piiramata eelpool sätestatud õigusi, on igaühel õigus kehtestada seadusega piiratud tähtajal tingimusi oma loomingu kasutamisele ja levitamisele. Need tingimused ei tohi olla vastuolus interneti kui terviku põhimõtetega ega takistada informatsiooni vaba liikumist.

4. SÕNAVABADUS

Igaühel on õigus sõna- ja mõttevabadusele internetis.

  • Igaühel on õigus oma arvamust avaldada ning meelsust näidata virtuaalsetel protestidel ja meeleavaldustel. Sisuteenuse pakkujal on õigus kehtestada oma teenuse täpsemaid kasutustingimusi ja modereerida nendega nõustunud kasutajate panust oma keskkonda.

5. ISIKUANDMED JA TUVASTAMINE

Igaühel on õigus tema kohta internetis talletatud isikuandmete kaitstusele.

  • Isikuandmete käsitlejatel on kohustus kasutajale selgitada, miks ja kuidas nad andmeid kasutavad.
  • Igaühel on õigus tõestada oma isikut ja autoriseerida enda nimel tehinguid kasutades digitaalallkirja.
  • Igaühel on õigus nõuda teenuspakkujalt oma arhiivina salvestatud andmete väljajätmist või  kustutamist.

6. TURVALISUS

Igaühel on õigus eneseväärikusele ja turvalisusele internetis.

  • Igaühel peab olema võimalus kasutada internetti küberkiusamist ja identiteedivargusi kartmata. Lastel on eriline õigus turvalisele internetile, kartmata seksuaalsel või muul viisil ärakasutamist.

7. E-DEMOKRAATIA

Igaühel on õigus saada nii kodaniku kui külalisena riigi teenuseid elektrooniliselt.

  • Riigi teenused on kättesaadavad sõltumata kasutaja füüsilisest asukohast ja igaüks saab osaleda elektrooniliste kanalite kaudu avaliku võimu teostamises. E-demokraatiat tuleb soodustada ning muuta inimeste kaasamine õigusloomesse elektrooniliste kanalite kaudu võimalikult lihtsaks ja kättesaadavaks.
  • Kodanike ja riigi vahel elektrooniliselt vahetatud sõnumid ning internetis toimuvad avalikud arutelud on sama väärtuse ja kaaluga kui füüsiliselt või paberil toimuv infovahetus.

8. E-TURG

Igaühel on õigus turvalisele, riigipiire ületavale e-kaubandusele, lepingute sõlmimisele ja raha edastamisele interneti kaudu.

  • Kasutajatel on vabadus valida makseviiside vahel ning neid ei tohi sundida võlasuhtesse või liigsete isikuandmete avaldamisele vaid seetõttu, et makse toimub internetis.

9. PRIVAATSUS

Igaühel on õigus tema era- ja perekonnaelu ning sõnumivahetuse saladuse austamisele internetis.

  • Igaühel on õigus kaitsta oma internetis hoitavat ja edastatavat infot krüptograafiliste vahenditega.
  • Igaühel on õigus soovi korral mitte avaldada internetis oma identiteeti ja jääda anonüümseks või kasutada pseudonüüme.

10. ANDMED

Igaühel on õigus oma internetis salvestatud andmetele.

  • Kasutaja poolt sisuteenuse pakkujale hoidmiseks usaldatud andmed on kasutaja omad. Keegi ei tohi neid kasutaja loata töödelda. Sisuteenuse pakkuja ei tohi teenuse kasutustingimusi täitva kasutaja andmeid hävitada ega takistada kasutaja juurdepääsu nendele.
  • Andmete hoidja vastutab kasutajate andmete säilitamise ja kaitsmise eest.

11. AVATUD INTERNET

Igaühel on õigus valida, milliseid sisuteenuseid ta kasutab.

  • Sisuteenuse valiku teeb kasutaja ise; ei riik ega sideteenuse pakkuja ei tohi teda selles takistada.
  • Kasutajal on õigus saada riigilt infot masintöötlemist võimaldava andmevoona.

12. ÕIGUSTATUD OOTUS

Igaühel on õigus saada kinnitust, et tema kasutatavad avalikud internetiteenused vastavad siin loetletud põhimõtetele.

  • Iga inimene peab oma tegevusega kaasa aitama nende õiguste ja vabaduste austamisele.

13. PIIRANGUD

Interneti kasutamist tuleb reguleerida võimalikult vähe.

  • Piiranguid interneti kasutamisele võib seada vaid seadusandja ning kohaldada kohus, kaaludes iga kord sellise piirangu vajalikkust ja sobivust demokraatlikku ühiskonda.
  • Piirangu teostaja tegevus peab olema läbipaistev ja allutatud avalikule kontrollile.
  • Internetti puudutavate regulatsioonide muutmine peab toimuma avatud, multilateraalses koostöös, kus osalevad nii riigid, ettevõtted, vabaühendused kui internetikasutajad.

TEESIDE VÕIMALIK ARENG

Püüame luua kontakte ka teistes riikides käivitatud samasuunaliste algatustega – näiteks  irpcharter.org jt

Õiguslik vorm on arutluse all. Ettepanekuid on nii rahvusvahelise harta  loomiseks; internetikasutajate õigustele seadusliku jõu andmiseks Eestis või globaalselt; kasutamiseks vajadusel ACTA preambula inspiratsiooniallikana, sidumata seejuures teeside jõustamist ACTA võimaliku jõustumisega.

 

8 kommentaari teemal “Internetivabaduse teesid”

  1. Internetivabaduse teesid « Liberaal Silver Meikar 29.02.2012

    [...] Internetivabaduse teesid Täna toimus Solarises Praxise korraldatud arutelu nternetivabaduse teeside üle, kus rääkisid Linnar Viik,Peeter P. Mõtsküla, Sten Tamkivi, Daniel Vaarik, Liia Hänni, Artur Talvik, Tanel Kalmet, Jüri Adams, mina jt. Lühikokkuvõte arutelust siin: http://uudised.err.ee/index.php?06247120, õhtune AK uudislõik siin: http://uudised.err.ee/index.php?06247155,  link täispikale videole: http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=46327. Vabadus valida! Teeside viimane versioon üleval Praxise kodulehel: http://mottehommik.praxis.ee/uued_teesid/ [...]

  2. PP 01.03.2012

    Opendata ja masintöödeldavuse juurde peaks kuuluma midagi 17 U.S.C. § 105 (http://www.law.cornell.edu/uscode/text/17/105) sarnast, mis välistaks autoriõiguse tekkimise riigiasutuste töö tulemusele. Kaunis totter, et kogu Eesti ortofoto kasutamise eest mittekommertseesmärgil tahab Maa-amet ca 970 000 krooni, samal ajal on USA vastavate programmide tulemused vabana FTP serverite peal üleval: http://seamless.usgs.gov. See on muide ka põhjus, miks Google Mapsis ja Google Earthis ei näe põhjana korralikke lennukilt toodetud Eesti-kohaseid ortofotosid, vaid hägusaid satelliidilt toodetud kaadreid ja ääremaadel lausa 15 aasta taguseid NASA Landsati programmi käkke, kust isegi väiksemad asulad pole leitavad.

  3. Liia Hänni 01.03.2012

    Teese lugedes sain aru, et mõiste “e-demokraatia” tähendus vajab endiselt selgitamist. Teeside punktis 7. on e-demokraatia seotud õigusega tarbida riigi teenuseid elektrooniliselt. Selline lähenemine põhineb eeldusel, et riigi jaoks on kodanik vaid klient, ei enamat. Vaevalt, et selline hoiak e-kodanikke rahuldab.

    Rohkem kui kunagi varem, saavad just internetiajastul kodanikud täita oma riigi pärisperemehe ülesandeid. Selleks, et mõiste “e-demokraatia” konkreetse sisuga täita, esitan aruteluks järgmised teesid:
    1. Igaühel on õigus Interneti kaudu saada ligipääs avaliku sektori teabele, millel puuduvad seadusest tulenevad piirangud avalikustamiseks.

    2. Igaühel on õigus saada Interneti kaudu ligipääs avaliku võimu otsustusprotsessidele nende algusetapil ning esitada ettevalmistamisel oleva eelnõu kohta ettepanekuid ja saada neile vastus;

    3. Igaühel on õigus pöörduda Interneti vahendusel kõigi avaliku võimu asutuste poole avaliku kirjaga ja saada sellele avalik vastus;

    4. Igaühel on õigus saada juurdepääs enda kohta käivatele andmetele kõigis andmekogudes, seda õigust saab piirata üksnes seadusega;

    5. Igaühel on õigus osaleda interneti teel valimistel, rahvahääletustel ja rahvaküsitlustel.

    Loodan sisukat mõttevahetust e-demokraatia üle.

    Tervitades,

    Liia Hänni

  4. Cyril 03.03.2012

    ei saa päris hästi aru mida “küberkiusamise” all mõistetatakse. on see lihtsalt kuritegude sooritamiseks provotseerimine ja “ohvrite otsing”, või on tähendab see midagi rohkemat? minu meelest vajab see termin detailset lahtikirjutamist.

  5. Marko 16.03.2012

    Mulle väga meeldivad need teesid, osalesin vväljaku üritusel ja olen võimaluste piires teemat jälginud. Lugedes nüüd neid teese siin tekkisid mõned mõtted, võibolla loen liiga palju ridade vahelt või valede eeldustega, aga kommenteerin siiski.

    #5 –
    Igaühel on õigus nõuda teenuspakkujalt oma arhiivina salvestatud andmete väljajätmist või kustutamist.
    <– kustutamine… as in: "kustutamine" või "Kustutamine"?

    #9 Anonüümsus
    "…igaühel on õigus…jääda anonüümseks…"
    hmm… mõttekoht. Kuna seadusega on võimalik taodelda tuvastamist… Kui ei oska, kas keegi peab õpetama/võimaldama?

    Samamoodi #6 on "õigus", aga kuidas ja millisel moel see rakenduks? Tõenäoliselt mitte keegi (v.a. paranoiline) ei karda kasutada internetti mingis hirmus enne sündmuse asetleidmist, ehk siis kui toimub küberkiusamine jms. Selle vastu aitaks pigem seaduslikud meetmed, selline säte "teesis" on ju tühine? Või siis pigem kujul, et igalühel on õigus seaduslikule kaitsele küberkiusamise jms vastu.

    #10 Andmed <— kas silmas peetakse isikuandmeid või ka muud? Looming jms? Siis tekiks ju vastuolu?

    #12 …ei saa päris täpselt aru, kellele siin kohustusi pannakse või mis on eesmärk ja kas tegelik rakendamine on realne?

    Mis asi on "avalik kontroll" ?

    Aitäh, ja jõudu Teile!

  6. Priit Tohver 17.03.2012

    Paljud punktid siin on väga väga teretulnud ja nende teeside esialgsest avaldamisest saadik on läbi tehtud kõva areng . Eriti meeldib mulle punkt “Kasutaja poolt sisuteenuse pakkujale hoidmiseks usaldatud andmed on kasutaja omad.” kui sealt edasi arendada, et sisuteenuse pakkuja poolt talletatud infot ei tohi isiku vastu kasutada. Ütleme näiteks, kui Facebook müüb sinu infot suurfirmadele, siis neil ei tohiks legaalset õigust olla seda sinu vastu kasutada (näiteks reklaami saatmisel, panga puhul laenu andmisel jne)

    Häirib aga see “küberkiusamise” punkt, see vajab lahtikirjutamist. Kas keskmine delfi kommentaar loeb küberkiusamisena?

    Tänud senise töö eest!

  7. MP 02.07.2012

    “Igaühel on õigus teha internetis leiduvast õiguspäraselt avaldatud loomingust ja muust õiguspäraselt avaldatud teabest enda ja oma leibkonna tarbeks koopiaid ning neid nii muuta, kasutada kui hävitada.”

    ===

    See leibkonna jaoks koopiate tegemine on piiravam kui põhiseaduse § 45.

    “Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.”

    Ühesõnaga, minu meelest on ebaõige kirjutada autoriõiguste vallas sisse selline ad hoc leiutis nagu “leibkonna koopia”, pigem peaks rõhuma autori õigusele saada oma loometöö eest kohast tunnustust/tasu. Põhiseaduse mõttes läheks see “leibkonna koopiaga” piirdumine ilmselt “teiste inimeste õiguste” piirangu alla, teine inimene on antud juhul mõistagi autor. Küsimus on aga, kas koopia väljapoole leibkonda rikub autori õigusi või mitte. Ilmselt võib rikkuda, aga ei pruugi. Seega pole õige seda niimoodi määratleda. Pealegi, mis täpselt on see agraarne “leibkond”? Teismeline poiss oma pruudile lemmiklugu kopida ei või, jah?

    Lisaks on teose “kasutamine” väga ambivalentne (kas see nt tähendab, et ma võin kasutada muusikateost nt sõpradega pidu pidades, st väljaspool nn “leibkonda”).

    Piirang “ei tohi olla vastuolus interneti kui terviku põhimõtetega ega takistada informatsiooni vaba liikumist” on samuti väga ambivalentne ja sisuliselt tühistab kõik muu alajaotise “looming” all, sest informatsiooni vaba liikumist takistab absoluutselt igasugune piirang kopeerimisele.

    Mina isiklikult soovitaks hoopis autorite loomingu levitamise puhuks mingitlaadset moraaliimperatiivi levitamise avalikkuse ja autori tasustamisega seoses. Kuigi näib hambutum, on vähemalt realistlik.

  8. Raamatu kirjutamisest - Memokraat 08.10.2012

    [...] ja uutest ärimudelitest, kui jutt ei käi sinu teosest. Vaevalt mõni kuu varem olin aga alla kirjutanud internetivabaduse teesidele ning inglastel on väljend, to put your money where your mouth is. Sekkusin väitlusse ja [...]

Postita vastus