Opositsiooni soov alandada jõuliselt vanemahüvitise ülempiiri 30 tuhandelt kroonilt 15 tuhandele kroonile on selge ninanips Reformierakonnale. Eks osalt on selle provotseerinud ka Reformierakond ise olles oma valimiskampaaniates üleekspluateerinud vanemahüvitist, mis tegelikult on ju üks väga kitsas sotsiaalpoliitika instrument. Samuti ei ole ilmselt toonud kasu ka nendepoolsed ajakirjanduslikud hüüdlaused, et vanemahüvitise skeemi vähimgi muutmine mõjub katastroofiliselt Eesti sündimusele.

Teisest küljest ei nõustuks ma ka teise äärmusega, mida mõned ühiskonnateadlased on väitnud, et vanemahüvitisel üldse mitte mingisugust mõju ei ole olnud sündimuskäitumisele. Kui ikka vanemahüvitist saada kokku kuni pool miljonit krooni lapse pooleteist aastaseks saamiseni, siis see võib muuta lapsevanemate otsust, kas ja millal järgmine pisipõnn kodus ringi tatsama hakkab. Eriti kui võrrelda seda olukorraga enne vanemahüvitist, kui sama aja eest saadi kokku 12 tuhat krooni lapsehooldustasu.
Loe edasi »

29.aprillil toimub Radisson SAS Hotellis Praxise mõttehommik “Kuidas edasi peretoetustga?”.

Riik maksab 2009. aastal lastega peredele üle 5 miljardi krooni rahalisi toetusi – neli korda rohkem kui kümnendi alguses. Perede toetamine on selle aja jooksul muutunud ka tunduvalt mitmekesisemaks – võrdse suurusega lastetoetustele on lisandunud vanemahüvitis ja laste arvuga seotud tulumaksusoodustus.

Muutused tekitavad küsimuse, kas aina keerukam ja kallim perede toetamise viis ikka saavutab oma eesmärgid? Kas kulutused on õigustatud ning raha parimal viisil kasutatud?

2007. aastal moodustatud valitsusliidu pere- ja rahvastikupoliitika peaeesmärgiks oli seatud positiivne iive, mille oluliseks komponendiks on sündimuse kasv. Samaaegselt on olnud Eesti tööpoliitika eesmärgiks lastega naiste osalemine tööturul ning sotsiaalpoliitika eesmärgiks lastega perede vaesusriski vähendamine. Kas peretoetused on aidanud neid eesmärke täita?

Praxise mõttehommikul otsime koos osalejatega vastuseid küsimustele:
Milliseid tulemusi annavad praegused peretoetused?
Millistele vajadustele tänane süsteem hästi ei vasta?
Kuidas riigieelarve vahendite nappuses seada prioriteete?
Mida ootame perepoliitika edasiarendamisest?