Mõttehommik, 02.10.2013

Paul Tammert, majandusteadlane

Meieraha pakub Eesti maksumaksjatele võimalust hinnata, milline on tema isiklik ja tegelik maksukoormus. Arvestasime maksukoormust inimese kohta, mis tekib kõikidest maksudest kokku. Seni on tavaks rääkida ka töötasudelt kinnipeetavatest maksudest või siis näidata riigi üldist maksukoormust. See näitab riigi poolt maksudena kokkukogutava tulu suhet SKP-sse.

Kuna inimestel on erinevad sissetulekud – kellel palk, kellel ettevõtlustulu, kellel pension- lisaks varieeruvad ka isiku kulud, siis tuleb tegeliku maksukoormuse hindamiseks võtta arvesse päris palju erinevaid andmeid. Ükskõik millised on teie enda numbrid – maksude arvestamise valemid on üldjuhul samad.  See number, millest maksukohustus arvutatakse, on  brutopalk  pluss  maksud.

Proovige meieraha maksukalkulaatoris kirja panna oma tulud ja kulud ning saate teada, kui palju te tegelikult tasute erinevaid makse kokku. Tuleb arvestada, et tulu- ja sotsiaalkindlustusmaksusid kogutakse töötasult (nii tööandja poolt juurdemakstava kui ka sellest kinni peetava summana). Lisaks tasute te järelejäänud tulust ostusid tehes käibemaksu. Kui veel ostate aktsiisiga maksustatud kaupu nagu alkohol ja tubakas elekter ja kütus siis nendelt tasute veel aktsiisimaksu. Seega maksustatakse inimesele laekuvat tulu kindlasti kaks korda ning mõnikord ka kolm korda.

Lisaks maksukoormusele saate ka teada, kuhu teie raha riigieelarves läheb. Arvestades valitsus-sektori (s.tnii keskvalitsuse, kui kohalike omavalitsuse kui sotsiaalkindlustusfondide) kulusid, näitame me teile, kui palju Teie maksudest lähebnäiteks valitsusaparaadile, riigikaitsele, haridusele, sotsiaalkaitsele jne. Võrdluseks toome siinkohal mõned näited.

  • Esimene näide: keskmine palgasaaja

Võtame näite, kus keskmine töötaja saab (bruto)palka 900 eurot kuus – see muide ongi Eesti keskmine töötasu.Ütleme, et ta ostab kuus autokütust 100 euro eest, joob kergeid alkohoolseid jooke nagu õlu ja vein 40 euro eest ja kangeid samuti 40 euro eest, suitsetab 30 euro eest ning tarbib elektrit perega 80 eurot kuus. Lisaks kasutab ta tulumaksusoodustusi, näiteks eluasemelaenu intressidelt või õppimise kuludelt, 1200 euro eest aastas.

Sellise tulude-kulude paketi puhul maksaks töötaja makse nii, nagu esitatud järgmises tabelis.Kui siinkohal tekib heal lugejal küsimus, et miks on maksudeks läinud 669 eurot 900 eurose palga juures ning miks on maksukoormus vaid 55,5%, siis tuleks siinkohal meenutada et 900 eurose brutoplaga juures on tööandja tegelik palgakulu 1206 eurot, sest ta peab tasuma brutopalgale lisaks töövõtja eest veel tema sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksu (34%). Seega arvestame me maksukoormust mitte 900-st, vaid 1206-st eurost, mis on tööandja jaoks kogu palgakulu.

 

LAEKUNUD TULUD (brutosummas, eur)

Kuus eur

Aastas eur

Tegelik palgakulu tööandjale

1,206

14,472

Töötasu (keskm., eur)

900

10,800

Pensionid (I ja II sammas)

0

0

Kapitalitulu (intressid, rent jms)

0

0

Dividendid

0

0

Erisoodustused tööandjalt (kuus keskmiselt)

0

0

Kokku s.h ka lisaks makstavad maksukulud  

1,206

14,472

 KANTUD KULU (arvel oleva summa järgi, eur)

 

 

Maamaks (tasub aastas)

0

0

Autokütuse tarbimine (kuus keskmiselt, eur)

100

1,200

Õlu, siider, vein tarbimine (kuus keskmiselt, eur)

40

480

Kanged alkoholid (viin jms kuus keskmiselt, eur)

40

480

Tubaka tarbimine (kuus keskmiselt, eur)

30

360

Elektri tarbimine (kuus keskmiselt, eur)

80

960

Säästab (eurot kuus keskmiselt)

0

0

 - Tarbitud summa (KM objekt)

613

7,354

  Tulumaksusoodustused, mis arvati maha TM deklaratsiooni esitamisel

 Õppekulud maksusoodustusena

 

600

 Eluasemeintressid maksusoodustusena

 

600

 Annetused MTÜ-dele (VV nimekirjas)

 

0

 III samba sissemaksed (mis ta on ise teinud)

 

0

TM soodustusi kokku

100

1,200

 

Maksukoormuse muudab suureks veel see, et lisaks töötasust kinnipeetud ja sellele juurde makstud maksudele tasume samast summast ostmisel veel käibemaksu 20% ja aktsiisiga maksustatud kaupadelt veel kolmandat korda aktsiisimakse. Seega on sama summa tegelikult maksustatud kahe- kuni kolmekordselt.

Laekumised

Kuus/eur

Aastas/eur

Sotsiaalmaks (s.h erisoodustused)

297

3564

Töötuskindlustus

27

324

Pensionimakse II sambasse

18

216

Tulumaks (palgalt)

151

1814

Tulumaks (kapitalist)

0

0

Tulumaks (pensionilt)

0

0

 - Tulumaksust mahaarvatav summa

21

252

Tulumaks (erisoodustustelt)

0

0

Maamaks (tasub aastas, eur)

0

0

Käibemaks

102

1228

Kütuseaktsiis

31

372

Alkoholiaktsiis

24

288

Tubakaaktsiis

20

234

Elektriaktsiis

4

48

Kokku  

653

7,836

Maksukoormus % 

54.1%

54.1%

Maksukoormus ilma SK makseteta % 

34.6%

34.6%

SK= sotsiaalkindlustusmaksed.

Kui hea lugeja tahab nüüd teada, millises osas maksab tema isiklikult kinni riigi kulud, siis need numbrid leiab ta järgmistest tabelitest. Allolevas tabelis näeb ta, kui palju tema poolt makstud summadest läks riigi kulude katteks valdkondade kaupa. Arvestatud on 2013. aasta eelarvega, mis koondab kogu valitsussektori kulusid.                                          

 

In.kohta/kuus

In.k/aastas

 Isiku poolt tasutud maksutulud, s.h

653

7,836

Valitsussektori teenused

41.79

501

Riigikaitse (välis)

34.74

417

Sisekaitse

20.06

241

Majandus, s.h kommunaalmajandus

61.84

742

Keskkonnakaitse

18.39

221

Haridus

111.98

1,344

Kultuur

40.11

481

Tervishoid

68.53

822

Sotsiaalkaitse

255.60

3,067

 

  • Teine näide: keskmine pensionär

Lähtume eeldusest, et keskmise pensionäri pensionitulud kuus oleks 370 eurot (bruto, riigi poolt makstav I ja II sammas kokku). Oletame, et ta tarbib kuus kergeid alkohole 60 euro, kangeid alkohole 20 euro ja elektrit 40 euro ulatuses. Keskmise pensionäri puhul lähtume eeldusest, et tema maksusoodustusi ei kasuta. Mudel annab pisut moonutatud vastuse (tegelikust mõne protsendi võrra madalama maksukoormuse), kui pensionär lisab tabelisse veel tööst saadud tulud.

Tabelisse sissekantult näeks see välja sellisena:

LAEKUNUD TULUD (brutosummas, eur)

Kuus eur

Aastas eur

Tegelik palgakulu tööandjale

0

0

Töötasu (keskm., eur)

0

0

Pensionid (I ja II sammas)

370

4,440

Kapitalitulu (intressid, rent jms)

0

0

Dividendid

0

0

Erisoodustused tööandjalt (kuus keskmiselt)

0

0

Kokku s.h ka lisaks makstavad maksukulud  

370

4,440

 KANTUD KULU (arvel oleva summa järgi, eur)

 

 

Maamaks (tasub aastas)

0

0

Autokütuse tarbimine (kuus keskmiselt, eur)

0

0

Õlu, siider, vein tarbimine (kuus keskmiselt, eur)

60

720

Kanged alkoholid (viin jms kuus keskmiselt, eur)

20

240

Tubaka tarbimine (kuus keskmiselt, eur)

30

360

Elektri tarbimine (kuus keskmiselt, eur)

40

480

Säästab (eurot kuus keskmiselt)

0

0

 - Tarbitud summa (KM objekt)

363

4,354

  Tulumaksusoodustused, mis arvati maha TM deklaratsiooni esitamisel

 Õppekulud maksusoodustusena

 

0

 Eluasemeintressid maksusoodustusena

 

0

 Annetused MTÜ-dele (VV nimekirjas)

 

0

 III samba sissemaksed (mis ta on ise teinud)

 

0

TM soodustusi kokku

0

0

Pensionäri poolt tasutud maksud oleksid sellised:

Laekumised

Kuus/eur

Aastas/eur

Sotsiaalmaks (s.h erisoodustused)

0

0

Töötuskindlustus

0

0

Pensionimakse II sambasse

0

0

Tulumaks (palgalt)

0

0

Tulumaks (kapitalist)

0

0

Tulumaks (pensionilt)

7

86

 - Tulumaksust mahaarvatav summa

0

0

Tulumaks (erisoodustustelt)

0

0

Maamaks (tasub aastas, eur)

0

0

Käibemaks

61

727

Kütuseaktsiis

0

0

Alkoholiaktsiis

18

216

Tubakaaktsiis

20

234

Elektriaktsiis

2

24

Kokku  

107

1,287

Maksukoormus % 

29.0%

29.0%

Maksukoormus ilma SK makseteta % 

29.0%

29.0%

 

Kui töötaja puhul tuli maksukoormus erinev, sõltuvalt sellest, kas arvestasime selle koos ilma sotsiaalkindlustuse maksudeta, siis pensionäri puhul  on tulemus sama. Pensionäri maksukoormus eristub töötaja omast selle poolest, et pensionär ei tee enam pensioni- ja töötuskindlustuse makseid ning ta on vabastatud haiguskindlustuse kulude kandmisest (mille kulud kannavad tööl käivad inimesed).

  • Kolmas näide: tippspetsialist

Kolmanda näite puhul on meil tegemist tippspetsialistiga, kes töötab kõrgelt tasustataval ametikohal, kust tema brutopalga tulu on 4000 eurot kuus, lisaks saab ta 10 000 eurot aastas dividende ning kasutab tööandja autot ka isiklikes huvides, mis on erisoodustus.

Sama isik ostab kuus lisaks keskmiselt 150 euro eest kütust, joob kergeid ja kangeid alkohoolseid jookes 100 euro eest kuus, tõmbab suitsu 90 euro eest kuus, maksab elektri eest 120 eurot kuus ning säästab seejuures veel iga kuu 1200 eurot. Maamaksu tasub ta aastas 300 eurot. Kuna ta on tasunud enda ja oma laste õppimistasudena 2000 eurot ja eluaseme laenu intressi 500 eurot aastas,  lisaks on tööandja tema eest tasunud tema III samba pensionikindlustusse 4000 eurot aastas, siis saab ta ära kasutada ka tulumaksusoodustusi.

Seega näeks tema tabel välja selisena:

LAEKUNUD TULUD (brutosummas, eur)

Kuus eur

Aastas eur

Tegelik palgakulu tööandjale

5,360

64,320

Töötasu (keskm., eur)

4,000

48,000

Pensionid (I ja II sammas)

0

0

Kapitalitulu (intressid, rent jms)

167

2,000

Dividendid

833

10,000

Erisoodustused tööandjalt (kuus keskmiselt)

256

3,072

Kokku s.h ka lisaks makstavad maksukulud  

7,269

87,222

 KANTUD KULU (arvel oleva summa järgi, eur)

 

 

Maamaks (tasub aastas)

25

300

Autokütuse tarbimine (kuus keskmiselt, eur)

150

1,800

Õlu, siider, vein tarbimine (kuus keskmiselt, eur)

100

1,200

Kanged alkoholid (viin jms kuus keskmiselt, eur)

100

1,200

Tubaka tarbimine (kuus keskmiselt, eur)

90

1,080

Elektri tarbimine (kuus keskmiselt, eur)

120

1,440

Säästab (eurot kuus keskmiselt)

1,200

14,400

 - Tarbitud summa (KM objekt)

2,089

25,068

  Tulumaksusoodustused, mis arvati maha TM deklaratsiooni esitamisel

 Õppekulud maksusoodustusena

 

2,000

 Eluasemeintressid maksusoodustusena

 

500

 Annetused MTÜ-dele (VV nimekirjas)

 

0

 III samba sissemaksed (mis ta on ise teinud)

 

4,000

TM soodustusi kokku

493

5,920

Tipp-spetsialist tasuks makse järgmiselt:

Laekumised

Kuus/eur

Aastas/eur

Sotsiaalmaks (s.h erisoodustused)

1427

17123

Töötuskindlustus

120

1440

Pensionimakse II sambasse

80

960

Tulumaks (palgalt)

776

9314

Tulumaks (kapitalist)

257

3,078

Tulumaks (pensionilt)

0

0

 - Tulumaksust mahaarvatav summa

104

1243.2

Tulumaks (erisoodustustelt)

68

817

Maamaks (tasub aastas, eur)

25

300

Käibemaks

349

4186

Kütuseaktsiis

47

558

Alkoholiaktsiis

60

720

Tubakaaktsiis

59

702

Elektriaktsiis

6

72

Kokku  

3,169

38,027

Maksukoormus % 

43.6%

43.6%

Maksukoormus ilma SK makseteta % 

27.8%

27.8%

  •  Neljas näide: rantjee

Viimase näite puhul hindame sellise isiku maksukoormust, kes tööl ei käi (s.t palgatulud puuduvad), kuid kellel on suured kapitalitulud: aastas saab ta Eestist dividende 500 000 eurot ning renditulusid ja intresse 200 000 eurot. Kuus tarbib kergeid ja kangeid alkohole 300 eurot (näiteks kostitab ka teisi, tema jaoks olulisi isikuid), tõmbab suitsu 150 euro eest, kütusekulu on 300 eurot, elektrikulu 200 eurot, lisaks tasub maamaksu aastas 10 000 eurot ning säästab seejuures 60% tuludest. Aastas tasub ta veel oma lapse õpingute eest 5000 eurot, kannab oma  III samba pensionifondi 10 000 eurot ning annetab kirikule 2000 eurot. 

LAEKUNUD TULUD (brutosummas, eur)

Kuus eur

Aastas eur

Tegelik palgakulu tööandjale

0

0

Töötasu (keskm., eur)

0

0

Pensionid (I ja II sammas)

0

0

Kapitalitulu (intressid, rent jms)

16,667

200,000

Dividendid

41,667

500,000

Erisoodustused tööandjalt (kuus keskmiselt)

0

0

Kokku s.h ka lisaks makstavad maksukulud  

69,409

832,911

 KANTUD KULU (arvel oleva summa järgi, eur)

 

 

Maamaks (tasub aastas)

833

10,000

Autokütuse tarbimine (kuus keskmiselt, eur)

300

3,600

Õlu, siider, vein tarbimine (kuus keskmiselt, eur)

300

3,600

Kanged alkoholid (viin jms kuus keskmiselt, eur)

300

3,600

Tubaka tarbimine (kuus keskmiselt, eur)

150

1,800

Elektri tarbimine (kuus keskmiselt, eur)

200

2,400

Säästab (eurot kuus keskmiselt)

38,000

456,000

 - Tarbitud summa (KM objekt)

3,507

42,089

  Tulumaksusoodustused, mis arvati maha TM deklaratsiooni esitamisel

 Õppekulud maksusoodustusena

417

5,000

 Eluasemeintressid maksusoodustusena

0

0

 Annetused MTÜ-dele (VV nimekirjas)

167

2,000

 III samba sissemaksed (mis ta on ise teinud)

833

10,000

Arvestatud TM soodustusi kokku

660

7,920

Mudel arvestab antud juhul maksusoodustusi vaid seadusega lubatud ulatuses. Sellest tulenevalt on tasutud makse järgmises ulatuses:

Laekumised

Kuus/eur

Aastas/eur

Sotsiaalmaks (s.h erisoodustused)

0

0

Töötuskindlustus

0

0

Pensionimakse II sambasse

0

0

Tulumaks (palgalt)

0

0

Tulumaks (kapitalist)

14,576

174,911

Tulumaks (pensionilt)

0

0

 - TM mahaarvatav summa

139

1663.2

Tulumaks (erisoodustustelt)

0

0

Maamaks (tasub aastas, eur)

833

10,000

Käibemaks

586

7029

Kütuseaktsiis

93

1116

Alkoholiaktsiis

180

2160

Tubakaaktsiis

98

1170

Elektriaktsiis

10

120

Kokku  

16,237

194,843

Maksukoormus % 

23.4%

23.4%

Maksukoormus ilma SK makseteta % 

23.4%

23.4%

  •  Kokkuvõtteks

Kui me nüüd võrdleme erinevaid näiteid, siis näeme, et maksukoormused isiku kohta varieeruvad märkimisväärselt. Seejuures tuleb suurim erinevus isiku sotsiaalkindlustusmaksetest. Need on pensioni-, haigus- ja töötuskindlustus, mis ei ole tegelikult mitte isiku maksukulud, vaid tema kindlustusteenuse tasud, mida Eestis kogub Maksu- ja Tolliamet):

Tegelik maksukoormus

Kokku

Ilma SKM-ta

Näide 1: Keskmine töötaja

54,1%

34,6%

Näide 2: Keskmine pensionär

29,0%

29,0%

Näide 3: Tippspetsialist

43,6%

27,8%

Näide 4: Rantjee

23,4%

23,4%

Iga lugejal on nüüd võimalus ise järele vaadata,  milline on tema tegelik maksukoormus, kui palju tema tuludest läheb riigi eelarvekulude katteks ning kuidas see jaguneb erinevate valdkondade vahel. Kõige olulisem oleks seejuures hinnata, kas maksudena äravõetud raha on kasutatud efektiivselt ning saadud avalike teenuste maht ja kvaliteet on vastavuses tasutud summadega.   Niisiis tuleks hoolega uurida riigieelarve ridu ning esitada selle kohta küsimusi poliitikutele, ametnikele ning ka meieraha.eu autoritele kommentaaridena.

Meieraha.eu on valminud Praxise eestvedamisel, eesmärgiga luuariigieelarvest lihtne pilt, mis võimaldab näha, kui palju riigil ühe aasta jooksul raha kasutada on,mis tuluallikatest eelarve koosneb ja milleks seda kulutatakse. Meieraha.eu toetab Avatud Eesti Fond.

Mõttehommik, 12.06.2013

Teksti autor on Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg. Artikkel on ilmunud Ärilehes 12. juunil 2013.

Riigieelarve on üks valitsuse olulisemaid tööriistu. See on riigi sissetulekute, väljaminekute ja tehingute plaan, mille alusel kasutatakse avalikku raha. Igal inimesel võiks olla pilt sellest, kui suur on meie riigi iga-aastane eelarve ehk milline on rahaline seis nii tulude kui kulude poole peal.

Seda, et Eesti eelarve on üsna hästi tasakaalus ning riigi võlg väike,  kuuleme nii majandusekspertide kui ka poliitikute suust.  Kuid milliseid kulusid saame endale lubada, nii et tasakaal säiliks aga  ükski oluline asi tegemata ei jääks?  Milliseid on need tulud, mis kogunevad maksumaksja kaukast  ja riigi majandustehingutest, lisaks veel välisfondidest? Kas eelarve piires suudab valitsus täita seatud eesmärgid ehk mida me selle raha eest saame?

Portaalis www.meieraha.eu on lihtne visuaalne ülevaade, mis näitab kolme viimase aasta riigieelarveid ning 2013. aastal kogu valitsussektori tulusid ja kulusid.

Kui tavaliselt on kulud esitatud valitsusasutuste ja nende haldusalade lõikes, siis meieraha.eu  loob eelarvest pildi valdkondade kaupa  – nendeks on tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus jne. Sellise jaotuse aluseks on ÜROs loodud kategooriad riigivalitsemise ülesannete kirjeldamiseks.

  • Riigi raha saab lugeda mitmel moel

Meieraha.eu näitab  riigi raha kahel viisil. Esiteks nii, nagu see on esitatud riigieelarve seaduses, mida  ministeeriumid igal aastal rahandusministeeriumiga läbi räägivad ning parlament seejärel kinnitab.

Riigieelarve esitatakse   spetsiifilises liigituses (asutuste kaupa ning kulude majandusliku sisu järgi, näiteks investeeringud personalikulu jne), mis  ei võimalda saada selget pilti seostest tulude ja kulude vahel. Seejuures võivad ministeeriumid oma valdkonnas tõsta kulusid ümber nii valitsemisala asutuste vahel kui ka majandusliku sisu järgi.

Teisel viisil esitatud eelarve annab pildi  kogu valitsussektori tuludest ja kuludest tervikuna. Nii saab hinnata, kui palju raha kulutab riik tervikuna teenuste osutamiseks erinevates valdkondades ning võrrelda seda ka teiste riikidega.  Muuhulgas on siin esitatud tulude poolel Eestile laekuv välisabi ning kulude poolel välisabi kasutamine. Samuti on kajastatud rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude ning EL institutsioonidele (s.h ESM-le) ülekantavad summad.

Valitsussektorisse kuuluvad ka kohalikud omavalitsused, sotsiaalkindlustusfondid (Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa) ning mitmed muud avalik-õiguslikud institutsioonid, näiteks ülikoolid ja haiglad, samuti mõned  avaliku sektori mõju all olevad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.

  • Miks on riigieelarve 2013 oluliselt suurem kui riigieelarve 2012?

Eelarve kujundamisel on võimalik kasutada erinevaid metoodikaid  –  valides ühe või teise viisi, saab tulemuseks täiesti erineva eelarve jaotuse.  Riigieelarve 2012 ja riigieelarve 2013  näitavad kujukalt, millised on numbrilised erisused, kui arvestuse alused on erinevad.

2013. aastast riigieelarves hakati kajastama kõiki maksutulusid, ka neid, mida riigieelarve raames ei kasutada. Riigieelarvesse lisandusid nii tulude kui ka kulude poolele nn edasiantavad maksud, milleks on tulumaksu kohalike omavalitsuste osa, töötuskindlustusmakse, kogumispensionimaksed ning maamaks. Nii kasvas eelarve maht umbes 1 miljardi euro võrra. See ei tähenda, et tegelikke tulusid oleks  rohkem.

  • Milliseid otsuseid riigieelarve suhtes tehakse?

Igal aastal on ligi kolmveerand  kulude kogumahust  juba ära plaanitud. Need on fikseeritud kulud või seadusest tulenevad kohustused – millised kulud peab riik katma teenuste osutamiseks oma kodanikele või siis rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.

Seega on poliitilised otsused võimalikud vaid väiksema osa suhtes kogu eelarvest. Poliitilised otsused on näiteks maksude tõstmine või langetamine, ühe tegevusvaldkonna kulude lisamine või vähendamine, samuti eelarve puudu- või ülejäägi suuruse planeerimine.

Neid otsuseid valmistatakse   ette eelarve tegemise käigus. Just praegu, kevadel ja suvel, tehakse ministeeriumides esialgseid plaane ning püütakse oma vajadusi mahutada ettenähtud piiride sisse. Muidugi ei pruugi   iga ministeeriumi nägemus täpselt sellisena realiseeruda.   Suve lõpus algavad läbirääkimised, kus igaüks püüab tõestada just oma valdkonna vajadusi. Kuidas  ja milliste argumentide põhjal tehakse kokkulepped ja sünnivad lõplikud otsused – seda avalikkus teada ei saa. Lõpptulemust saab näha alles siis, kui valitsus  uue aasta eelarve Riigikogule esitab.

Muidugi ei tehta olulisi suunamuutusi igal aastal. Valitsusel on ees  nelja-aastased kavad –  tegevusprogramm 2011 – 2015 ning  eelarve strateegia 2014-2017.  Nendes on seatud suuremad eesmärgid , mille realiseerumiseks ongi vaja riigi raha kasutada. Samas pole kuigi kerge aru saada, milliste kuludega need eesmärgid saavutatakse.

Mõned seosed valitsuse prioriteetide ja eelarvestrateegia  vahel on loogilised – näiteks kui eesmärgiks on eelarve ülejääk, siis selleks on  ette nähtud kindlad meetmed. Osad  seosed  ei tundu  aga kuigi reaalsed. Näiteks  jääb tavalisele lehelugejale mõistmatuks, kuidas  peaks eelarvega positiivse iibe prioriteedi saavutamisele kaasa aitama?  Või  milliste võtetega mõjutab riik ettevõtluses tootlikkuse kasvu,  kui suurimad tõusud kulutuste hulgas on ette nähtud  hoopis pensionidele, ravikuludele, riigikaitsele?

Kui eelarvestrateegia on prognoos ettepoole, siis  nn tagantjärele  vaates tahaks kodanik teada, kuid palju raha on senini kasutatud ja milliste tulemusteni jõutud. Selliseid raporteid, kus kulutatud  eelarvesummad ja  valitsuse tehtud otsused kokku saaksid, aga pole. Eelarve täitmise kohta on Riigikassale  annavad valitsusasutused aru oma loogika järgi – kui palju on kulunud investeeringuteks, kui palju aga majandamiskuludeks ja palkadeks  – kuid puudub seos sisuga, mille  tarvis raha on kulutatud.  Nii puudubki ülevaade kui palju ressursse  panustatakse mingi tulemuse saavutamiseks, mille valitsus on lubadusena välja käinud.

Maksumaksjate ja kodanikena saame ka esitada küsimusi  valitsuse tehtavate otsuste ning riigi poolt osutatavate teenuste suhtes.  Kas meil on jätkuvalt vaja  karmi kokkuhoidu või on võimalik  mõnede teenuste mahtu suurendada ja kvaliteeti tõsta? Kas maksudega ei mängita, nagu koalitsioonileppes kirjas, või peaks maksusüsteemi analüüsiva pilguga üle vaatama? Milliseid plaane saab ellu viia EL tõukefondide toel ja millega peame ise, Eestis kogutud maksudest toime tulema?

Rahandusministeeriumil on kohe välja tulemas riigieelarve uus baasseadus. Kuuldavasti täpsustatakse seal ka  metoodikat, mida valitsusasutused peaksid edaspidi järgima.

Loodame, et  siis saame kodanikena ka paremini jälgida, kust raha tuleb ja kuhu see läheb. Hetkel saame vaadata, kui palju me riik maksab,  www.meieraha.eu mullide pealt.

Mõttehommik, 10.10.2011

Kolmapäeval toimub Praxise mõttehommik „EL struktuurivahendite programmiperioodi 2014-2020 võimalused“, et avada sel teemal arutelu ja diskuteerida Eesti valikute üle. Kuid meenutuseks, et tõstatasime selle teema juba varakevadel Riigikogu valimiste eel.

28.veebruaril toimunud Mõttehommikul pööras Praxis tähelepanu sellele, et erakonnad ei ole oma valimisprogrammides ja valimiseelsetes aruteludes öelnud mitte midagi selle kohta, milliste prioriteetide alusel ja milliste probleemide leevendamiseks tuleks kasutada EL programmperioodi 2014+ vahendeid. Tol korral oli fookuses Eesti rahvatiku struktuurimuutused ja selle pikaajalised mõjud meie ühiskonnale ja riigile. Nii palusime kokku tulnud poliitikutel, tippametnikel, ekspertidel ja arvamusliidritel arutleda selle üle, kuidas järgmise Euroopa Liidu programmperioodi struktuurivahendeid saaks kasutada rahvastikupoliitika ja sotsiaalkaitse probleemide ennetamiseks või lahendamiseks.

Tähelepanu Eestis rahvastikupoliitika ja sotsiaalkaitse teemadele peab tõusma ning tänasest enam hakkab vajama sotsiaalkaitse süsteem tuge riigieelarvest. Kuidas valmistuda pikaajalisteks muutusteks ühiskonnas? Kuidas targalt kasutada EL struktuurivahendite raha ühiskondlike valukohtade leevendamiseks? Kas suunata kõik raha haridusse, tegelda elukestva õppe ja vanemaealiste konkurentsivõime tõstmisega tööturul, panustada haiglavõrku, hoolekandeteenustesse või teha hoopis midagi muud?

EL ühtekuuluvus poliitika üheks eesmärgiks on kaasav majanduskasv, mille eesmärke kõik need küsimused puudutavad. Nüüd, alustades arutelusid Eesti valikute üle, on hea vaadata tagasi juba välja käidud mõtetele. Milliseid valdkondi Mõttehommikul olulisimaks peeti, milliseid lahendusi välja pakuti ja milliste teemade ümber vaidluseks läks – seda kõike näeb allolevast videost!