Andres Võrk, 20.01.2011

Erakondade tipp-poliitikute vestlusring Postimehes (vt uudis) ja ka erakondade valimisplatvormid näitavad, et maksu- ja sotsiaalpoliitikas on parteide vahel piisavalt erinevusi ning inimestel tekib tõepoolest valikuvõimalus, kui palju soovitakse sotsiaalkaitses solidaarsust ja kollektiivseid otsuseid ning kui palju peab jääma inimese enda vastutada.

Siinkohal tuletaksin poliitikutele ja lugejatele meelde, et enamus Eesti sotsiaalkaitsest on praegu üles ehitatud tööjõumaksudele (vt joonis).

Sotsiaalpoliitika rahastamine 2008

Allikas: enda arvutused Statistikaameti andmete ja enda eelduste põhjal. Protsendid ei klapi ümardamiste tõttu. Kel täpsem huvi metoodika kohta, küsige.

2008. aastal rahastati kogu sotsiaalkaitse kuludest ligi 82% tööjõumaksudega. Sellest enamus – 76% – oli sotsiaalmaks, mis läks pensionikindlustussüsteemi ja haigekassasse. Lisaks siis veel töötuskindlustusmakse töötukassasse ja läbi muude riigieelarve tulude veel osa tulumaksust.

Tarbimismaksude osa sotsiaalkaitse rahastamisel oli 2008 aastal ca 16%. Ja enamus tuleneb vanemahüvitisest ja peretoetustest, mida makstakse riigieelarve muudest tuludest, kus tarbimismaksudel suur osa. 2009-2011 tarbimismaksude roll kasvas sotsiaalkulude rahastamisel, sest tõstetud käibemaksu ja aktsiiside arvel rahastati pensionikulusid. Kapitalimaksude roll on vaid 3%, aga see peegeldabki nende madalat osatähtsust maksutulude struktuuris.

Mina loodan parteide vahel vaidlust, kas pikaajaliselt peaks muutma midagi sotsiaalpoliitika rahastamises, nt kas ja miks peame säilitama tööjõul baseeruvat kindlustussüsteemi, kas tarbimismaksude rolli peaks veelgi suurendama sotsiaalvaldkonna rahastamisel, kas oleks mõeldav keskkonnamaksude tõstmine ja nende senisest kõrvamärgistamisest keskkonna jaoks loobumine, kas kinnisvara-, automaks või astmeline tulumaks on tõesti nii jube, kui nende arvel võiks alandada näiteks sotsiaalmaksu.

Kõigi nende poliitikute käest, kes lihtsalt lubavad, et me vähendame tööjõumakse kas erinevate lagedega, soodustusega ja vabastustega ning samal ajal tõstame veel ka sotsiaalkulutusi (ning nende reaalväärtust!), tahaks muidugi küsida, et kas teil ikka numbrid kokku klapivad. Näidake mulle ka!

Andres Võrk, 11.01.2011

Maksuamet on kokku arvutanud (vt fail), et 2010. aastal kanti kohalikele omavalitsustele üle tulumaksu 585 miljonit eurot, mida on 7.8 protsenti vähem kui 2009. aastal (634 miljonit eurot).

Et keskmine protsent peidab endas suurt varieeruvust tulude muutuses, siis olgu toodud ka omavalitsuste jaotus tulumaksulaekumise muutuse järgi.

Omavalitsuste tulumaksuvähenemise jaotus

Omavalitsuste tulumaksu muutus on vahemikus -22% kuni + 71%, keskmine kaalumata vähenemine oli -5.5%.

Omavalitsused kaotasid 2010. aasta üksikisiku tulumaksus suhteliselt rohkem kui riigieelarve enda maksutuludes. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2010. aasta maksutulud riigieelarvesse ei muutu võrreldes 2009. aastaga, sealjuures üksikisiku tulumaksulaekumised kasvasid ligi kolmandiku võrra, sest vähenesid erinevad mahaarvamised (kadus tulumaksuvabastus esimese lapse järgi). Seega surve KOVide eelarvele oli 2010. aastal isegi suurem kui riigieelarvele.

Ja elavdamaks diskussiooni Eesti regionaalmajandusliku arengu üle, sh reformierakonna ettepaneku üle tulumaksu jagada omavalitsuste vahel, olgu siin toodud ka tulumaksulaekumine inimese kohta Eesti omavalitsustes.

Tulumaksu laekumine inimese kohta

Tulumaksulaekumine inimese kohta varieerub omavalitsustes enam kui 6 korda. Ja reformierakonna ideel näib tõesti olevat jumet. Kui Harjumaa ja Tartumaa inimesed hakkaksid osa oma tulumaksust vabatahtlikult suunama Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa valdadesse, siis polekski vist regionaalpoliitikat vaja.

Mõttehommik, 13.05.2010

Mõttehommiku viimases osas arutati laudkondades, kas ja kuidas võiks Eesti maksusüsteem areneda. Aluseks võeti praegused maksusüsteemi eesmärgid:

  • Maksukoormus 33-36% SKPst
  • Makromajanduslik stabiilsus
  • Loe edasi »

Mõttehommik, 12.05.2010

Mõttehommiku diskussioon teises osas arutati, kas me oleme rahul Eesti senise maksusüsteemiga, sh maksukoormuse tasemega, maksude struktuuriga ning maksusüsteemi eranditega.

Esmalt tutvustas Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk viimases Eesti Inimarengu Aruandes toodud Eesti maksusüsteemi analüüsi ning tõi välja peamised tugevused ja puudused Eesti maksusüsteemis. Loe edasi »

Mõttehommik, 10.05.2010

13. aprilli Mõttehommikul räägiti Eesti maksupoliitikast, esimene diskussiooni osa keskendus teemale, mis ikkagi on Eesti maksusüsteemi eesmärgid ja kui suur peaks olema üldse maksude osa majanduses.

Diskussiooni avasid oma vastandlike seisukohtadega Riigikogu Rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ja Riigikogu Rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor. Taavi Rõivas tõi välja, et Eesti võrdlus Euroopaga ei pruugi olla üldse sobiv eesmärk. Loe edasi »