Uuendatud versioon 29. veebruar 2012

PREAMBULA

Internetist on saanud sedavõrd oluline teiste, mujal varem määratletud õiguste teostamise vahend, et juurdepääs internetile väärib ka ise põhiõiguse staatust.

Üldtunnustatud inimõigused ja Eesti põhiseaduses sätestatud kodanikuõigused kehtivad internetis täpselt nii, nagu ka väljaspool seda. Need õigused on vääramatud ning ülimuslikud nii kehtivate kui tulevaste seaduste, regulatsioonide ja rahvusvaheliste lepete suhtes. Kellegi õigusi ei tohi piirata pelgalt seetõttu, et ta kasutab nende teostamiseks internetti või mistahes muid, tulevikus loodavaid vahendeid.

Käesolevad teesid ei kujuta endast ammendavat õiguste kataloogi, vaid 2012. aasta alguses Eesti kodanikuühiskonnas aset leidnud avatud arutelu vahetulemust. Teesid ei ole lõplikud ega igavesed; uute tehnoloogiate inimestele kättesaadavaks muutudes võib ja tuleb ka neid täiendada.

Mõistame, et teesid võivad kohati väljuda kehtiva õiguse raamidest. Oleme seisukohal, et tehnoloogia areng ja laienev levik toob kaasa vajaduse olemasolevate õigusaktide täiendamiseks või muutmiseks, et tagada inim- ja kodanikuõiguste jätkuv kaitse.

Teesid rõhutavad internetikasutajate õigusi, mis võiksid kehtida mitte ainult Eestis (ja meie põhiseaduse kontekstis), vaid ka mujal maailmas.

Mõttepaberi esimese versiooni koostasid Linnar Viik, Daniel Vaarik, Sten Tamkivi ja Marten Kokk.

Avaliku arutelu käigus on seda muudetud ja täiendatud mitmete ettepanekutega, sealjuures avalike kommentaaride alusel Praxise blogis 14. – 24. veebruaril 2012.

MÕISTED

Kasutaja – inimene, kes kasutab sideteenuseid, suhtlemaks teiste inimestega või saamaks juurdepääsu sisuteenustele. Kõiki tegelikke ja potentsiaalseid kasutajaid tähistatakse teeside tekstis sõnaga “igaüks”.

Sideteenuse pakkuja – ettevõtja, kes pakub kasutajatele vahendeid ja teenuseid, mis võimaldavad neil suhelda teiste kasutajatega või saada juurdepääs sisuteenustele.

Sisuteenuse pakkuja – inimene, ettevõtja või riigiasutus, kes pakub kasutajatele andmete hoidmise või töötlemise teenuseid või annab kasutajatele juurdepääsu oma andmekogudele.

Internetiteenuse pakkuja – sideteenuse või sisuteenuse pakkuja

Riik – avalik sektor, mis hõlmab nii seadusandliku, täitev- kui kohtuvõimu asutusi kui avalikke teenuseid osutavaid ettevõtjaid nii riiklikul, kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Internet – kasutajatele kättesaadav side- ja sisuteenuste kogum.

1. LIGIPÄÄS

Igaühel on õigus interneti ligipääsule ja selle kasutamisele.

• Internetiteenuse pakkujad on vabad piirangutest, mis muudaksid teenused kallimaks või võiksid muul moel vähendada nende kättesaadavust kasutajatele.

2. JAGAMINE

Igaühel on õigus informatsiooni internetis vabalt luua, otsida, vastu võtta ja edastada.

• Interneti laialdane kättesaadavus võimendab info vaba liikumise positiivset mõju.

3. LOOMING

Igaühel on õigus osa saada internetis jagatavast rikkalikust kultuuri- ja teadusvaramust ning seda oma loominguga täiendada ja täiustada.

• Igaühel on õigus olla tunnustatud oma loomingu loojana.
• Igaühel on õigus teha internetis leiduvast õiguspäraselt avaldatud loomingust ja muust õiguspäraselt avaldatud teabest enda ja oma leibkonna tarbeks koopiaid ning neid nii muuta, kasutada kui hävitada.
• Piiramata eelpool sätestatud õigusi, on igaühel õigus kehtestada seadusega piiratud tähtajal tingimusi oma loomingu kasutamisele ja levitamisele. Need tingimused ei tohi olla vastuolus interneti kui terviku põhimõtetega ega takistada informatsiooni vaba liikumist.

4. SÕNAVABADUS

Igaühel on õigus sõna- ja mõttevabadusele internetis.

• Igaühel on õigus oma arvamust avaldada ning meelsust näidata virtuaalsetel protestidel ja meeleavaldustel. Sisuteenuse pakkujal on õigus kehtestada oma teenuse täpsemaid kasutustingimusi ja modereerida nendega nõustunud kasutajate panust oma keskkonda.

5. ISIKUANDMED JA TUVASTAMINE

Igaühel on õigus tema kohta internetis talletatud isikuandmete kaitstusele.

• Isikuandmete käsitlejatel on kohustus kasutajale selgitada, miks ja kuidas nad andmeid kasutavad.
• Igaühel on õigus tõestada oma isikut ja autoriseerida enda nimel tehinguid kasutades digitaalallkirja.
• Igaühel on õigus nõuda teenuspakkujalt oma arhiivina salvestatud andmete väljajätmist või  kustutamist.

6. TURVALISUS

Igaühel on õigus eneseväärikusele ja turvalisusele internetis.

• Igaühel peab olema võimalus kasutada internetti küberkiusamist ja identiteedivargusi kartmata. Lastel on eriline õigus turvalisele internetile, kartmata seksuaalsel või muul viisil ärakasutamist.

7. E-DEMOKRAATIA

Igaühel on õigus saada nii kodaniku kui külalisena riigi teenuseid elektrooniliselt.

• Riigi teenused on kättesaadavad sõltumata kasutaja füüsilisest asukohast ja igaüks saab osaleda elektrooniliste kanalite kaudu avaliku võimu teostamises. E-demokraatiat tuleb soodustada ning muuta inimeste kaasamine õigusloomesse elektrooniliste kanalite kaudu võimalikult lihtsaks ja kättesaadavaks.
• Kodanike ja riigi vahel elektrooniliselt vahetatud sõnumid ning internetis toimuvad avalikud arutelud on sama väärtuse ja kaaluga kui füüsiliselt või paberil toimuv infovahetus.

8. E-TURG

Igaühel on õigus turvalisele, riigipiire ületavale e-kaubandusele, lepingute sõlmimisele ja raha edastamisele interneti kaudu.

• Kasutajatel on vabadus valida makseviiside vahel ning neid ei tohi sundida võlasuhtesse või liigsete isikuandmete avaldamisele vaid seetõttu, et makse toimub internetis.

9. PRIVAATSUS

Igaühel on õigus tema era- ja perekonnaelu ning sõnumivahetuse saladuse austamisele internetis.

• Igaühel on õigus kaitsta oma internetis hoitavat ja edastatavat infot krüptograafiliste vahenditega.
• Igaühel on õigus soovi korral mitte avaldada internetis oma identiteeti ja jääda anonüümseks või kasutada pseudonüüme.

10. ANDMED

Igaühel on õigus oma internetis salvestatud andmetele.

• Kasutaja poolt sisuteenuse pakkujale hoidmiseks usaldatud andmed on kasutaja omad. Keegi ei tohi neid kasutaja loata töödelda. Sisuteenuse pakkuja ei tohi teenuse kasutustingimusi täitva kasutaja andmeid hävitada ega takistada kasutaja juurdepääsu nendele.
• Andmete hoidja vastutab kasutajate andmete säilitamise ja kaitsmise eest.

11. AVATUD INTERNET

Igaühel on õigus valida, milliseid sisuteenuseid ta kasutab.

• Sisuteenuse valiku teeb kasutaja ise; ei riik ega sideteenuse pakkuja ei tohi teda selles takistada.
• Kasutajal on õigus saada riigilt infot masintöötlemist võimaldava andmevoona.

12. ÕIGUSTATUD OOTUS

Igaühel on õigus saada kinnitust, et tema kasutatavad avalikud internetiteenused vastavad siin loetletud põhimõtetele.

• Iga inimene peab oma tegevusega kaasa aitama nende õiguste ja vabaduste austamisele.

13. PIIRANGUD

Interneti kasutamist tuleb reguleerida võimalikult vähe.

• Piiranguid interneti kasutamisele võib seada vaid seadusandja ning kohaldada kohus, kaaludes iga kord sellise piirangu vajalikkust ja sobivust demokraatlikku ühiskonda.
• Piirangu teostaja tegevus peab olema läbipaistev ja allutatud avalikule kontrollile.
• Internetti puudutavate regulatsioonide muutmine peab toimuma avatud, multilateraalses koostöös, kus osalevad nii riigid, ettevõtted, vabaühendused kui internetikasutajad.

TEESIDE VÕIMALIK ARENG

Püüame luua kontakte ka teistes riikides käivitatud samasuunaliste algatustega – näiteks  irpcharter.org jt

Õiguslik vorm on arutluse all. Ettepanekuid on nii rahvusvahelise harta  loomiseks; internetikasutajate õigustele seadusliku jõu andmiseks Eestis või globaalselt; kasutamiseks vajadusel ACTA preambula inspiratsiooniallikana, sidumata seejuures teeside jõustamist ACTA võimaliku jõustumisega.

12. mai Mõttehommiku lõpetuseks palusime kõigil kohalolijatel – poliitikutel, IT-spetsialistidel, arstidel, patsientide esindajatel, valdkonna ekspertidel, ametnikel jt – jätta kõrvale oma amet ja vastata viimasele küsimusele patsiendi rollis:

Millise e-tervise teenuse võiks kohe välja arendada, mille võtaksite patsiendina kohe kasutusele?

Siin on kokkuvõte osalejate poolt väljapakutud vajalikematest e-teenustest: Loe edasi »

12. mai Mõttehommikul rääkisime ka  tänasest olukorrast infotehnoloogia rakendamisel Tervishoius. Küsisime, mis meil Eestis on hästi, mis halvasti ning kuidas peaks edasi minema? Teema juhatas sisse  Toomas Kariis Eesti Arstide Liidust, pakkudes oma ettekandes ettekujutuse  kuidas ühele arstile, kes on täna justkui IT testija rollis,  tänane virtuaalne maastik võiks paista:

Esialgu e-tervise projektiga loogiliselt seostatavad arendused lähevad (eraldi) oma teed: töövõimetuselehte ja digiretsepti arendab Haigekassa, nakkushaiguseteatist Tervishoiuamet. Ja siis tekib küsimus, kes on peremees või kus on peremees?

Peale ettekannet keerles arutelu suuresti tänase olukorra hindamise ümber ning välja toodi erinevaid häid ja halbu aspekte: Loe edasi »

12. mai Mõttehommikul rääkisime Eesti e-tervise arengutest minevikus ja tulevikule mõeldes küsisime, mida on Eesti patsientidel ja tervishoiutöötajatel infoajastu saabumisest reaalselt võita?

Diskussiooni avas oma sõnavõtuga Kristjan Port Tallinna Ülikoolist, kes andis põgusa ülevaate Arengufondi IKT teemalise uuringu raportist, mis muuhulgas ka e-tervise temaatika ja  rahvatervise arengukavas infotehnoloogia teema avamisega. Loe edasi »

Mõttehommiku viimases osas arutati laudkondades, kas ja kuidas võiks Eesti maksusüsteem areneda. Aluseks võeti praegused maksusüsteemi eesmärgid:

• Maksukoormus 33-36% SKPst
• Makromajanduslik stabiilsus

Loe edasi »