Viimasel nädalal on juttu tehtud politseinike, päästetöötajate ja kaitseväelaste töölt lahkumisest, sest avalikus sektoris on palgatõus külmutatud mõneks aastaks, kuid erasektoris on töötus vähenemas ja palgad tõusmas. (Vt nt ERRi uudis ja pikem artikkel Eesti Päevalehes).

Paar aastat tagasi analüüsisime ka Praxises sisejulgeolekutöötajate tööturukäitumist. Muuhulgas uurisime, kuidas palk mõjutas politseinike valdkonnast mujale lahkumist aastatel 2004-2007, kui sarnaselt praegusele toimus erasektoris kiire palgatõus. Toongi alljärgnevalt ühe joonise tolleaegsest statistilisest analüüsist, mis kuhugi lõppraportisse minu teada selliselt ei läinudki. Aga järsku pakub nüüd, kui teema on taas päevakorral, huvi teistelegi.

Joonisel on esitatud seos politseinike sisejulgeoleku valdkonnast lahkumise tõenäosuse ja politseinike keskmise palga vahel võrreldes politseiasutuse maakonna keskmise palgaga.

* vaata andmete ja meetodite kohta postituse kommentaari

Joonis näitab oodatult, et mida kõrgem on politseinike palk võrreldes keskmise palgaga, seda väiksem on politseinike töölt lahkumine. Palga mõju on tugevam, kui palk on allpool 1,2-kordset maakonna keskmist palka, kus politseinik töötab. Edasise palgatõusu mõju vähendab sektorist lahkumist juba aeglustuvalt. Joonis iseloomustab ka, et sektorist lahkuvad enam nooremad mehed ja nad on ka palgamuutusele kõige tundlikumad.

Nii näiteks 25-34-aastaste meeste puhul, kui palk tõuseks 80%-lt maakonna keskmise palga tasemest 100% tasemeni, siis väheneks aasta jooksul töölt lahkumise tõenäosus ca 4 protsentipunkti: 16%-lt 12%-le. Kui palk tõuseks täiendavalt 100%-lt 120%-le keskmisest palgast, kahaneks lahkumise tõenäosus veel ca 2 protsendipunkti (12%-lt 10%-le). Edasine palgatõus vähendab lahkumise tõenäosust üha vähem.

Mõjud on väiksemad vanemate meeste puhul, nt 35-44- aastaste meeste puhul oleksid vastavad väärtused 3 ja 1,3 protsendipunkti. Naiste puhul mõjutaks palk veelgi vähem vastavalt 2,1 ja 0,3 protsendipunkti.

Aastate 2004-2007 tööturg oli erinev sellest, mis on aastatel 2011 ja edasi. Kasvanud on ebakindlus töökohtade püsivuse ja palkade kasvu suhtes nii erasektoris kui avalikus sektoris. Siiski julgen oletada, et rahaliste stiimulite mõju politseinike ja päästetöötajate tööturukäitumisele, mida nägime aastatel 2004-2007, on endiselt olemas.

Uuel valitsusel ei ole kerge erasektori palgatõusuga mitte kaasa minna sisejulgeolekuvaldkonnas, sest uus koalitsioonileping lubab ellu viia ka eripensionide reformi, st eripensionide järk-järgulise vähendamise või kaotamise sellisel kujul. Kui palgatõuse avalikus sektoris ei lubata, siis on raske näha, mis on see präänik, mida vastutasuks pakutakse. Tagantjärele tarkusena tundub mulle, et eelmisel valitsusel oleks olnud lihtsam eripensionide reformi ellu viia kõige sügavamal majanduskriisi ajal, kui töötamine avalikus sektoris oli ahvatlevam kui erasektoris. Nüüd näib, et kõige odavam on avaliku sektori hüvede kärpimisel oodata uut majanduskriisi erasektoris

P.S. Kriitilise meelega töö-ökonomistidele, ökonomeetrikutele ja minu TÜ tudengitele panen siis pikema selgituse hindamismeetodi kohta kommentaarina.

16.septembri Mõttehommiku kokkuvõtteks paluti osalejatel sõnastada 3 kõige olulisemat sammu riigi, KOV ja vabaühenduste tasandil, et edendada kohalikke avalikke teenuseid.

Diskussiooni tulemusena leiti, et järgmised tegevussuunad on kõige prioriteetsemad ja põhimõttelisemad edasises avalike teenuste osutamises ja arendamises Loe edasi »

16.septembri mõttehommiku teise diskussioonibloki juhatas sisse Rivo Noorkõiv Geomediast. Ta võrdles Tartu linnavalitsuse, Otepää valla ja Misso vallas sotsiaalkaitse valdkonna korraldust. Nimelt on tegemist väga erinevate omavalitsustega nii elanike kui ametnike arvult. Samas kõigil neil on sotsiaalvaldkonnas samad kohustused teenuste osutamisel. Siit tekibki küsimus, milliseid rolle täidab ja saaks täita vabaühendused?

Me käsitleme üksteist konkurentidena, tegelikult peaksime olema koostööpartnerid ja tegutsema ühiste eesmärkide nimel.

Loe edasi »

2009.aastal viisime Praxises Siseministeeriumi tellimusel läbi analüüsi avalike teenuste delegeerimisest kodanikeühendustele. Tänaseks oleme analüüsi tulemusi käinud tutvustamas väga paljudes Eestimaa omavalitsustes, konverentsidel, koolitustel – hea meel on tõdeda, et teema huvitab paljusid ning analüüs sisaldab olulist infot ning ettepanekuid teenuste osutamise erinevatele osapooltele!

Ka 16.septembril toimunud Praxise mõttehommikul tutvustas Annika Uudelepp poliitikanalüüsi “Kuidas edendada kohalikke avalikke teenuseid?”, võttes kokku mahuka uuringu tulemused ja põhijäreldused. Kellel viimaste kuude jooksul pole olnud võimalust praxikute poolt selle analüüsi esitlustel osaleda, on võimalus vaadata allolevat mõtteommiku ettekannet. Loe edasi »

Täna toimus Riigikogu põhiseadus-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjoni avalik istung. Erinevad kodanikuühiskonna institutsioonid ja eestkõnelejad andsid Riigikogu liikmetele ülevaate kodanikuühiskonna 2008-2009 olulisematest arengutest ning täna lahendamist vajavatest peamistest probleemidest.

Praxise programmijuht Annika Uudelepp andis ülevaate kodanikuühenduste rahastamise ning avalike teenuste osutamise kodanikuühendustele delegeerimise teemal ning sõnastas mõned konkreetsed ettepanekud. Kuna lisaks Praxise uuringutele on ettepanekute mõtestamisel olnud oluline panus ka septembrikuus 2009 toimunud Praxise Mõttehommiku diskussioonil, esitan Riigikogu liikmetele edastatud ettepanekud ka siin blogikeskkonnas: Loe edasi »