Andres Võrk, 31.08.2012

Suvi on läbi ja alustan regulaarsete sotsiaalpoliitika kommentaaridega, mis püüavad olla lõbusad kuid loodetavasti natuke ka harivad.

Sellel nädalal oli kahtlemata keskseks teemaks Eesti Haigekassa juhi valimine. Oma esimestes intervjuudes juhtis uus juht muuhulgas tähelepanu kahele väga olulisele asjale:
1) Eesti inimeste tervisekäitumise parandamises on suur potentsiaal ja rahalised stiimulid võiksid sellele kaasa aidata,
2) Eesti Haigekassa vajab juurde raha tervishoiuteenuste paremaks pakkumiseks.

Nõustuda tahaks mõlema väitega. Esiteks, nii Praxise hiljutine uuring
“Sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused”, kui WHO/SoM/HK 2010. aasta jätkusuutlikkuse raport) viitasid vajadusele leida lisaraha tervishoidu.

Teiseks, statistika andmetel on Eestis ligi pool täisealistest inimestest ülekaalulised (nt Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2010. aasta uuringu järgi ca 49% vanuses 16-64), kolmandik täisealisest elanikkonnast suitsetab ja veerand tarvitab iga nädal alkoholi (sama allikas).

Ei suutnud vastu panna ja arvutasin välja astmelise “paksumaksu”, mis Haigekassa uue juhi mõlemat muret arvesse võtaks.
Esiteks mõjutab see inimeste tervisekäitumist, sest kõik tööealised, kes pole normkaalus peaksid maksu maksma.
Teiseks, saaks katta täiendava Haigekassa rahalise vajaduse, näiteks lähiaastail suurusjärgus 0,4% SKPst, kui võtta aluseks WHO/SoM/HK raport.

KMI jaotus

Selgub, et kui kõik 16-65-aastased, kellel on kehamassiindeks alla alumise (19) või üle ülemise normväärtuse (25), peaksid maksma maksu minu poolt pakutud suurustes (nt mõõduka ülekaalu puhul 30 eurot aastas iga normväärtust ületava kg/m2 kohta, suurema ülekaalu puhul veelgi enam), siis saabki kenasti puudujääva 0,4% SKPst kokku. Tänases väärtuses oleks paksumaksu kogutav summa sama palju, kui kulub Haigekassal perearstinduse rahastamise peale (ca 70 mln eurot aastas, vt 2012 eelarvet).

Sotsiaalpoliitika vaatevinklist on aga miinuseks see, et paksumaks on väga regressiivne (nagu enamus teisedki tervisekäitumist mõjutavad maksud) – see tähendab, et vaesed inimesed maksaksid seda maksu suhteliselt rohkem võrreldes enda sissetulekuga kui rikkad.
Maksupoliitika huvilistele võib välja tuua, et sellise paksumaksu kontsentratsiooniindeks tuli Eesti Sotsiaaluuringu 2008. aasta andmete põhjal leibkondade ekvivaliseeritud tulude suhtes ca -0,06 ja Kakwani regressiivsuse indeks oli ca -0,37. Seega on paksumaks isegi regressiivsem kui näiteks Praxise poliitikaanalüüsis leitud aktsiisimaks viinale või tubakatoodetele (ca – 0,30; vt poliitikaanalüüsi joonis 5).

Nüüd aga minge kõik nädalavahetusel sportima, et paksumaks teid ei tabaks!

——————————-
Lisatud neli tundi hiljem, peale kriitilise tagasiside saamist inimestelt!
——————————-

Kallid lugejad, ajakirjanikud ja ühiskonnateadlased!

“Paksumaksu” näol on tegemist puhta naljaga, mitte mingi reaalse ettepanekuga.
Postituse eesmärk on panna lihtsalt inimesed mõtlema ja harida lugejaid:
1) Milline on Eesti inimeste tervisekäitumine?
2) Milline on normaalne kehamassiindeks? Ja mis on lugeja kehamassiindeks?
3) Milline on rahaline suurusjärk, mida tervishoid võiks juurde vajada lähiaastail?
4) Et enamus tervisekäitumist mõjutada püüdvaid makse (nt tubaka- ja alkoholiaktsiis) langevad suhteliselt enam vaesemale elanikkonnale
5) Juhtida tähelepanu eelmisel nädalal toimunud olulistele sündmustele sotsiaalpoliitikas

13 kommentaari teemal “Paksumaksuga haigekassat päästma”

  1. Marre 31.08.2012

    Kas sa saaksid palun valgust heita sellesse, kuidas selle maksusumma välja saaks arvutada – mis see kg/m2 kohta tähistab? :)

    Iseenesest päris hea lisamotivatsioon ennast normaalkaalus hoida. Loodetavasti saavad haigustega seotud kehakaalutõusu ohvrid siiski vabastuse.

  2. Andres 31.08.2012

    Kehamassiindeks (vt http://kehamassiindeks.com/) on leitav kui kaal kilogrammides jagatud pikkus meetrites ruudus.

    Näiteks 180 cm pika ja 100 kilo kaaluva mehe kehamassiindeks on 100:(1,8×1,8) = 30.86 (kg/m2).

    Ja tema näitlik “maksusumma” aastas oleks (30.86-25)*50=176 eurot.

  3. Katrin 31.08.2012

    See on absurd! Oluline on tervisekäitumist muuta, kui maksustada kehakaal.Ehk lõpetaks erisoodustusmaksu korjamise ettevõtetelt, kui nad soosivad oma töötajate liigutamist? Tegeleks ka tegelikult tubaka-, alkoholi- ja narkoprobeelmidega. Lõpetaks raha kulutamise tobedatele sotsiaalsetele kampaaniatele ja kasutaks seda mõistlikumal moel. Sulgeks mõne mõttetu riigiasutuse nagu TAI. Aga kõik need soovitatud nõuaksid tarkust ja mõistust, aga selle defitsiit on jätkuv. Kui normaalkaaluline on ravikindlustussüsteemi jaoks 0 -kulu, siis vabastame selle inimese sots maksu tasumise kohustusest, mitte ei tegeleks siin uute maksuideede genereerimisega.

  4. Liise 31.08.2012

    Tsiteerin: “Selgub, et kui kõik 16-65-aastased, kellel on kehamassiindeks alla alumise normväärtuse (25), peaksid maksma maksu minu poolt pakutud suurustes, siis saabki kenasti puudujääva 0,4% SKPst kokku.

    Minu küsimus: Kuidas need alakaalulised siia puutuvad?

  5. Rauno 31.08.2012

    Härra kas te olete väga kõrgelt kukkunud või on Teil aju hälve, et selliste asjade peale tulete?

  6. Sale 31.08.2012

    Nii radikaalne idee, et inimene peaks ISE enda tervise eest hoolitsema ei läheks isegi Eestis läbi. Kahju.

  7. Praxis: haigekassat saab päästa “paksumaksuga” – 30 eurot iga liigse kehamassiindeksi ühiku kohta | Vanglaplaneet.ee 31.08.2012

    […] märkis Praxise mõttehommikul, et esiteks mõjutab sotsiaalmaksu astmeliseks muutmine inimeste tervisekäitumist, sest kõik […]

  8. Kristjan 31.08.2012

    See oleks jäme põhiõiguste rikkumine! Kasutada inimese delikaatseid isikuandmeid (tervis) tema survestamiseks (maksud) oleks inimõigusi austavas vabariigis ennekuulmatu!

    Saan aru, et Haigekassas on raha otsas. Olgu põhjuseks ESM või midagi muud, see selleks. Kui on raha vaja, tõstke tubaka ja alkoholi aktsiisi ning lisage aktsiis ka paksukstegevatele ja muudele ebatervislikele toidukaupadele ning suunake see raha õigesse kohta!

    Miks tahtlikult rikkuda inimeste õigust privaatsusele, kui on olemas alternatiivne lahendus aktsiiside näol? Lollus või kuritahtlikkus – selles on küsimus.

    Üks on selge, mina oma delikaatseid isikuandmeid mingile korrumpeerunud ametnikule enese survestamiseks vabatahtlikult jagama ei hakka. Ainult proovige mind sundida!

  9. Külaline 31.08.2012

    See ei olnud ju tõsine plaan vaid pigem väike huumor. Pealegi ei olnud see ju autori idee, ta pani väljapakutud ideele vaid numbrid taha. Rohkem huumorimeelt, kodanikud! :)

  10. Mart Jesse 31.08.2012

    Kõige lõbusam osa sellest kaalumaksust oleks ikka muudatuse rakendamine. Nii loodaks suuremates asutustes kaalumajad, kus enne maksude deklareerimist kõik töötajad üle mõõdetaks. Kaaluga toimetav ametimees väljastaks iga töötaja kohta kviitungi kehamassiindeksiga, mis siis raamatupidajale maksude õigeks deklareerimiseks kätte toimetatakse. Kõrgemat maksumäära kartvad emad-isad ei julgeks paar päeva enne kaalumist süüa ja laseks end üle kaaluda enne heeliumi sisse hingates. Väiksemates asutustes hakkaks käima taadeldud kaalubuss ja kohustuslikust kaalumisest kõrvalehoidjaid hakkaks püüdma politsei (veoautode kaalumiseks on neil pagasiruumis kaal ju olemas, tühja siis inimeste oma sinna juurde panna). Kui maksuamet näeb, et mõne asutuse töötajate kehakaal on keskmisest märksa madalam ja makse laekub soovitust vähem, saadab ta organisatsioonile hoiatuse ja hakkab maksumaksjate juures tegema ootamatuid kehakaalurevisione jne. SKP kasvaks muudatuse rakendamise järel nii mis mühiseb ja tööpuudus oleks peoga pühitud. Igal juhul jään huviga ootama järgmiseid maksuettepanekuid.

  11. Ave 31.08.2012

    Kuid mille järgi on selle loogika järgi süüdi alakaalulised? Need, kes teevad sporti, söövad tervislikult ja ei joo ega suitseta?
    Siiski on sellised radikaalsed mõtted väga positiivne nähtus – just need panevad avalikkust reageerima ja mõtlema. Muudel juhtudel on eestlased paraku aga passiivsed. Seega paluks rohkem taolisi ideid!

  12. skeptik.ee » September on tarkusekuu. Uued leiud ajakirjandusest. 01.09.2012

    […] Paksumaksuga haigekassat päästma Andres Võrk, Praxis Selgub, et kui kõik 16-65-aastased, kellel on kehamassiindeks alla alumise normväärtuse (25), peaksid maksma maksu minu poolt pakutud suurustes (nt mõõduka ülekaalu puhul 30 eurot aastas iga normväärtust ületava kg/m2 kohta, suurema ülekaalu puhul veelgi enam), siis saabki kenasti puudujääva 0,4% SKPst kokku. Tänases väärtuses oleks paksumaksu kogutav summa sama palju, kui kulub Haigekassal perearstinduse rahastamise peale (ca 70 mln eurot aastas, vt 2012 eelarvet). ——————————- Lisatud neli tundi hiljem, peale kriitilise tagasiside saamist inimestelt! ——————————- […]

  13. Tõstesportlane 03.09.2012

    Kehamassiindeks on kehv näitaja kuna ta ei tee vahet lihase ja rasva vahel. Selle järgi peaksid igasugused Kanterid ja Israelid end vaeseks maksma kuigi nende “liigsed” kehakaalud ei ole mitte rasvapolster kõhu ümber vaid suured lihased mis võimaldavad kõvasti sporti teha.
    Ma ise ka olen 29’se KMI’ga kuid mitte seetõttu et mul kõht oleks vaid seetõttu et tegelen aktiivselt jõuspordi aladega. Ning ma ei ole mitte kordagi olnud haiguslehel või sattunud haiglasse. Julgeksin öelda et mu tervis on suurepärases seisus.

    Pigem tuleks sellist asja vaadata mingi keharasva %’i järgi või vööümbermõõdu suhe pikkusesse, mitte KMI.

Postita vastus