Mõttehommik, 09.10.2013

Noorteseire seekordsel mõttehommikul Tartus „Noorsootöö tulemuslikkuse hindamine“ keskenduti noorsootöö tulemuslikkuse mõõtmise võimalustele kaasaegse lähenemise ja parimate praktikate kaudu. Kokku on projekti „Noorsootöö seiresüsteemi arendamine ja rakendamine“ jooksul ajavahemikus 2010-2013 toimunud 6 mõttehommikut erinevatel teemadel.

Noorteseire tulemuslikkuse hindamise teemat avati mõttehommikul erinevate ettekannetega tausta loomise ning osalejate reflektsiooni kaudu rühmaaruteludes. Mõttehommiku eesmärk oli noorsootöö tulemuslikkuse mõõtmise kaasaegset lähenemist tutvustades toetada mõttehommikul osalejatel isikliku kogemuse põhjal oma töö võimalikke tulemuste määratlemist indikaatoritena. Antud platvormile saavad osalejad toetuda ka tulevikus oma töö tulemuslikkuse hindamisel.

Mõttehommikul esinesid ettekannetega Praxise hindamisekspert Katrin Pihor ja noorteseire ekspert John Bamber, PhD Iirimaalt (Centre for Effective Services), kes oli ühtlasi ka ürituse moderaator.

Katrin Pihor keskendus oma ettekandes poliitika tulemuslikkuse mõõtmisele ja esitas ülevaate Eesti noorsootöö olukorrast, senistest indikaatoritest ja nende võimalikust suhtest noortepoliitikasse. Praeguses olukorras ei ole noortevaldkonna puhul selgelt määratletud, missuguse tulemusi soovitakse jõuda. Samuti ei ole defineeritud, missugused on kõige olulisemad probleemid noorsootöös, näiteks kas probleem on noorsootöö kvaliteedis üldiselt või teatud alavaldkondades või milleski muus. Samas on lahenduseni jõudmiseks oluline probleemid ja nende põhjused, oodatavad tulemused ja indikaatorid määratleda poliitikakujundamise algfaasis, mitte lõpuperioodil. Katrin Pihor märkis, et  noortepoliitika kujundamisel ja noorsootöö hindamisel on abiks kaardistus stsenaariumite kohta ehk kuhu liiguks valdkond siis, kui täiendavat sekkumist ei toimuks.

John Bamberi  ettekanne käsitles peamiselt seda, missuguseid kaasaegseid lähenemisi noorsootöös kasutatakse tulemuslikkuse mõõtmiseks ja teisalt seda, mida mõistetakse indikaatorite all. Sealjuures tõi ta erinevaid näiteid rahvusvahelisest võrdlusest parimate praktikate taustal.  Eesmärgid ja tulemused erinevad tasandite (nt riik, omavalitsus, noorsootöötaja)  lõikes üsna arvestatavalt, kuid oluline on oluline näha nendevahelist seost ja ka iga tasandit omaette tervikuna. John Bamber keskendus oma ettekandes eelkõige noorsootöötaja tasandile ning tulemuslikkuse hindamise võimalustele just noorsootöötaja vaatenurgast. Ettekandes keskenduti sekkumisloogika elementidele ning erinevatele võimalustele, kuidas hinnata seda, kas leidis aset just see muutus, mida algselt sooviti. Noorsootöö valdkonnas sees ja väljaspool on erinevad arusaamad ja kontekst, mistõttu on noorsootöötaja jaoks oluline „tõlkida“ tulemused arusaadavaks ka teistele (tasemetele). Pikaajalisi tulemusi on keeruline saavutada, kui lühiajalistele tähelepanu ei pöörata.

John Bamberi ettekande järel toimus arutelu rühmades, kus iga rühma ülesandeks oli Eesti noortevaldkonna arenguvaldkondade fookusel põhinevate projektide lühikirjelduse ning eesmärkide põhjal määratleda tulemused, indikaatorid ja meetodid. Teisisõnu oli osalejatel laudkondades tarvis eesmärkidest ja tulemustest lähtuvalt määratleda konkreetsed indikaatorid, mis tulemuslikkust mõõdavad. Olulise osa tööst moodustas meetodite valik tulemuslikkuse mõõtmiseks, kus tuli arvestada nii meetodi tugevaid kui nõrku külgi ja terviku moodustumist eesmärkide, tulemuste ja indikaatorite vahel.  Niisugune protsessi eesmärk oli aidata osalejatel oma töö võimalikke tulemusi noorsootöö tulemuslikkust mõõtvateks indikaatoriteks tõlkida. Laudkonnad said oma kogemusi ja protsessi käigus esile kerkinud küsimusi jagada teiste laudkondadega eksperdi reflekteerivate täienduste ja suunavate küsimuste toel.

Osalejate hinnangul oli mõttehommiku arutelu kolleegidega huvitav ning suurenes nende üldine teadlikkus noorsootöö tulemuslikkuse hindamisest. Näitena märkisid mõned osalejad, et oma töös saavad nad edaspidi kasutada indikaatorite ketti ja tulemuste jagamist lühiajalisteks, keskpikkadeks ja pikaajalisteks. Samuti toodi mõttehommikult kaasa võetud mõttena välja vajadust määratleda eesmärki läbi tulemuse, mitte tegevuse. Lisaks avaldasid mitmed osalejad, et noorsootöö tulemuslikkuse hindamise ja indikaatorite teema käsitlemine on väga oluline ka edaspidi.

Ettekanded:

Kokkuvõtte on koostanud Praxise hariduspoliitika analüütik Eve Mägi.

Postita vastus