Andres Võrk, 16.04.2010

13. aprillil toimus Praxise mõttehommik „Eesti maksukoormus: kelle koorem on raskeim?“, mille teemaks oli Eesti maksupoliitika. Mõttehommikule oli kutsutud poliitikuid, teadlasi, maksueksperte, riigiametnikke, ettevõtjate ja ametiühingute esindajaid. Mõttehommikut modereeris Sulev Luiga, BDO Eesti AS tegevjuht ja juhtivpartner.

Mõttehommikul uuriti, mis on Eesti maksupoliitika peamised eesmärgid, kas praegused instrumendid täidavad neid eesmärke piisavalt hästi ning mida võiks muuta Eesti maksupoliitikas.

Mõttehommiku juhatasid sisse Praxise eksperdid ettekandega Eesti maksupoliitikast „Eesti maksukoormuse areng: jaotus, mõjud ja tulevikuvalikud“, mis tugines Andres Võrgu ja Risto Kaarna poliitikaanalüüsile. Sellele järgnes diskussioon osalejate seas.

Maksupoliitika eesmärgid algavad ühiskonna eesmärkidest

Eesti maksupoliitika eesmärkidest rääkides nõustuti peamiselt ettekandes tooduga, et peamised eesmärgid on tulu saamine avaliku sektori eelarvesse, majandusarengu ja ettevõtluse soodustamine, inimeste käitumise suunamine, makromajanduslik stabiilsus, maksustada tarbimist ja ressursikasutust.

Lisaks toodi mõnedes sõnavõttudes välja, et ära ei tohi unustada ka Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet ning võib olla ei ole võrdlus Euroopa Liiduga kõrgema maksukoormusega üldse kohane globaliseeruvas maailmas ja peaks hoidma madalat maksukoormat. Teisest küljest hoiatati, et nii vananev rahvastik kui ka Euroopa Liidu toetuste vähenemine tulevikus tõstab hoopis vajadust kõrgema maksukoormuse järgi.

Eraldi diskussiooni tekitas maksusüsteemi lihtsus kui võimalik eesmärk, mis Eesti eelarvestrateegia välja toob. Tõdeti, et ei tohi sassi ajada ühelt poolt süsteemi administratiivset lihtsust ja süsteemi läbipaistvust ning teiselt poolt süsteemi erandite puudumist. Ka keerukas, teadlike eranditega süsteem, võib olla administratiivselt lihtne. Ja ka vastupidi. Liiga lihtne maksusüsteem võib olla pigem primitiivne ja mitte täita maksusüsteemi eesmärke.

Samuti toodi välja poliitikute poolt, et ehkki maksupoliitikat puudutavates dokumentides otsesõnu õiglust ja ebavõrdsust ei mainita, on see kindlasti teema, mida silmas peetakse.

Mitmel korral leiti ekspertide poolt, et maksupoliitika eesmärgid peavad tulenema ühiskonna eesmärkidest. Ja enne peab seega toimuma suurem arutelu ühiskonna peamistest väärtushinnangutest (nt avaliku sektori ja inimese enda rolli vahekord, tulude ja tarbimisvõimaluste soovitav võrdsus).

Rohkem vaja analüüse

Päris palju rõhutati, et maksupoliitika kujundamiseks on vaja täiendavaid analüüse. Mitu korda uuriti, millal valmib Praxise ja Tartu Ülikooli poolt läbiviidav ettevõtluse jaotamata kasumi mittemaksustamise projekt. Samuti leiti, et üks võimalik uus maksuliik – kinnisvaramaks – vajab enne rakendamist väga põhjalikku mõjude analüüsi. Ka praegustest maksupoliitika instrumentidest rääkides avaldati ekspertide poolt kahtlust, kas need ikka täidavad enam enda eesmärke ja leiti nende sobivust on vaja analüüsida.

Ekspertide ja ettevõtlusega tegelevate inimeste vahel tekkis diskussioon, kelle koormus siiski on tegelikult sotsiaalmaks – kas tööandja või töövõtja. Ilmselt ka sellele peab vastuse andma empiiriline analüüs.

Haridusele maksusoodustus ja kaaluda automaksu

Mõttehommiku viimases osas paluti laudkondadel pakkuda välja ideid, mida muuta või täiendada Eesti maksusüsteemis. Ettepanekuid oli palju, nii väga konkreetseid kui väga põhimõttelist laadi. Ehkki täielikult ühist meelt ei leitud, võib välja tuua paar mõtet, mis said suurema toetuse. Esiteks oldi nõus, et inimeste kvalifikatsiooni tõstmisele ja harimisele – kas tööandja poolt või inimese enda poolt – peaksid kehtima maksusoodustused. Teiseks sai enam toetust võimalik automaks. Nii et nende kahe teemaga võiksid poliitikud ja eksperdid edasi tegeleda.

Tagasiside lehtede järgi jäid osalejad mõttehommikuga rahule. Oleks vahest oodatud isegi suuremat diskussioonivõimalust laudkondade sees, et eksperdid, ettevõtjad ja poliitikud, oleksid saanud rohkem omavahel mõtteid arutada. Samuti leiti, et teema oli väga lai ja kõike seda nii väikese aja jooksul ei olnud võimalik katta. Soovitati teemaga edasi tegeleda ja sarnaseid asju edaspidigi korraldada.

Jääb loota, et mõttehommikul alanud maksupoliitika-alane diskussioon jätkub ning et lähenevate parlamendivalimiste ajal ja igapäeva aruteludes näeksime argumenteeritud diskussiooni maksupoliitiliste valikute üle.

Sulev Luiga, mõttehommiku moderaator, BDO Eesti AS tegevjuht ja juhtivpartner

Andres Võrk ja Risto Kaarna, Praxise analüütikud

1 kommentaar teemal “Mida räägiti maksuteemalisel mõttehommikul?”

  1. Mida räägiti Praxise maksuteemalisel mõttehommikul? « Sulev L. ajaveeb 20.04.2012

    […] Mida räägiti Praxise maksuteemalisel mõttehommikul? 20 Apr Andres Võrk, 16.04.2010 Praxise mõttehommik […]

Postita vastus