Mõttehommik, 08.09.2009

Peeter Ernits kirjutab 3.septembri Maalehes:

Ehkki eliitemadele makstav emapalk on niigi kõrge, otsustas muidu igat senti kokku hoida püüdev valitsus läinud nädalal selle ülempiiri veelgi tõsta.

Viis aastat tagasi oli vanemahüvitise ülemmäär 15 741 krooni, tänavu 30 729 krooni, järgmisel aastal tõuseb see 35 316 kroonini. Kui algul kehtis emapalk ühe aasta, siis nüüd poolteist aastat.

“Suur hulk riigi raha suunatakse suhteliselt väiksele arvule peredele,” tõdevad vanemahüvitist ja selle mõju analüüsinud teadlased Andres Võrk, Marre Karu ja Ene-Margit Tiit oma põhjalikus raportis. Uurijad juhivad tähelepanu sellele, et samal ajal kulub kõikidele teistele peretoetustele, mida saab 265 000 last, kõigest 1,6 miljardit.

Krõks käis eelmisel aastal. Sestpeale suunab riik rohkem raha lapse esimesele 18 elukuule kui ülejäänud 18 eluaastale kokku.

“2000. aastal oli aastasele lapsele minev kogutoetus kuus korda suurem kui 7aastasele lapsele, eelmisel aastal oli erinevus juba 16kordne,” väidab Andres Võrk. Ta rõhutab: “Me toetame üheaastast last 16 korda rohkem kui seitsmeaastast.”

Loe artikli täisteksti siit!

Postita vastus