jsaluse, 16.11.2009

Enne kolmapäeval toimuvat taaskordset Mõttehommikut, kus seekord käsitletakse patsiendikeskse tervishoiuga seonduvat, soovitan kõigil huvilistel tutvuda järgmiste töödega:

Health Consumer Powerhouse (2009). Euro Health Consumer Index 2009

2009. aasta Euroopa tervishoiuteenuste tarbijaindeksi (ingl k Euro Health Consumer Index, EHCI) järgi langes Eesti Euroopa tervishoiusüsteemide seas 11. kohalt 18. kohale. EHCI on kujunenud Euroopa tervishoiusüsteemide hindamise standardiks. Indeksiga seatakse 33 Euroopa riiklikku tervishoiusüsteemi 38 näitaja alusel pingeritta kuues tervishoiuteenuste tarbija jaoks olulises valdkonnas: patisendiõigused ja -info, e-tervishoid, ravi ooteajad, ravitulemused, osutatavate teenuste ulatus ja võimalused ning ravimite kättesaadavus.

Eesti Koostöökogu (2009). Eesti inimarengu aruanne 2008

2009.a. alguses ilmus uus inimarengu aruanne mis keskendus inimese elukvaliteedile. Terviseteenused, mida osutatakse avaliku raha eest inimese elukvaliteedi parandamiseks, peaksid olema universaalsed ja takistusteta kättesaadavad kõigile sihtrühma liikmetele, mitte ainult neile, kelleni on lihtsam jõuda. Eriti tuleks seda jälgida keerulisemas majanduslikus situatsioonis, sest vaesematel inimestel endil võib olla tervislike valikutega konkureerivaid riske väga palju. Professionaalne lähenemine tähendab siinkohal lahenduste suunamist mitte keskmistele, vaid spetsiifilistele sihtrühmadele. Muuhulgas vajab selline tark poliitika olulist panustamist analüüsi alates põhjustest ning lõpetades mõjudega.

Riigikontroll (2006). Taastusravi korralduse tõhusus

Riigikontroll auditeeris taastusravi korralduse tõhusust. Auditi käigus uuriti, kui palju taastusravi vajajaid said seda õigeaegselt. Ühtlasi analüüsiti, kas taastusravi mittesaamine põhjustas nende inimeste hilisemate ravikulude, puudeastme või töiste sissetulekute muutuse võrreldes haigestumiseelse perioodiga. Auditi analüüsist selgus, et vaid 19% taastusravi vajajatest on seda saanud ning vaid pooled neist õigeaegselt. Nii Eesti Haigekassa kui ka teenuse osutajate hinnangul on taastusravi vajadus oluliselt suurem kui praegused võimalused.

Riigikontroll (2007). Riigi järelevalve tervishoiuteenuste osutajate üle

Riigikontroll auditeeris Tervishoiuameti, Eesti Haigekassa ja maavanemate tegevust järelevalve tegemisel tervishoiuteenuste osutajate üle. Auditi eesmärgiks oli hinnata, kas praegune järelevalvesüsteem annab adekvaatset tagasisidet selle kohta, kas tervishoiuteenuse osutajad ja tervishoiuteenused vastavad kehtestatud nõuetele, ravikindlustuse raha kasutatakse sihipäraselt ning järelevalve toetab tervishoiusüsteemi kvaliteedi arengut.

Poliitikauuringute Keskus PRAXIS (2005). Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs

Uuringu käigus analüüsiti tervishoiu rahastamissüsteemi ning prognoositi selle arengut lähtudes tulubaasist. Uuringus rõhuti, et tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse mõjutamise vahendid on väga mitmetasandilised: rahva tervise parandamine, sündimuse tõstmine, tööhõive suurendamine, tervishoiusüsteemi efektiivsuse suurendamine, tervishoiu finantseerimise suurendamine läbi maksubaasi mitmekesistamise, riigieelarve ja kohalike omavalitsuste panuse suurendamise või omaosaluse muutmise. Tervishoiukulude suurendamine on siiski õigustatud üksnes juhul, kui täiendav lisaressurss suudab toota inimestele tervist ja rahulolu. Kulude suurendamine iseenesest ei saa olla eesmärk, kui see ei taga paremat tervishoiuteenuste kättesaadavust, paremat tervist ning elanikkonna ootustele vastamist.

WHO (2009). Income-related inequality in health care financing and utilization in Estonia 2000–2007

Tervishoiuteenuste kasutamine ja selle eest tasumine on muutumas patsientide jaoks järjest suuremaks probleemiks ning järjest rohkem on seejuures üheks määravaks teguriks patsiendi sissetulek. Antud raporti põhiliseks eesmärgiks oli just analüüsida patsientide omaosalust ja selle rolli tehtavates kulutustes ning maksukoormuse jaotust tervishoiu rahastamisel aastatel 2000-2007. Üheks olulisemaks sõnumiks, mis analüüsist tulenes oli see, et omaosalus on alates aastat 2000 pidevalt kasvanud ja enim on sellest mõjutatud olnud vanemaealised inimesed. Lisaks vaadati põhjalikumalt sissetuleku mõju tervishoiuteenuste kasutamisele ning selgus, et enim probleeme on hambaravi teenusega.

Postita vastus