Maiu Uus, 23.09.2009

Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna programmil valmis suvel mahukas analüüs, mille eesmärgiks oli kaardistada kohalike avalike teenuste delegeerimist kolmanda sektori organisatsioonidele. Lisaks Praxise analüüsile soovitan huvilistel tutvuda ka järgmiste töödega:

Kodanikeühenduste riigieelarvelise rahastamise analüüs (2006-2007)

Praxise ja KUAKi koostöös 2008.a läbi viidud analüüsi raport annab põhjaliku ülevaate kodanikuühenduste riigipoolse rahastamise praktikast ja kitsaskohtadest. Analüüsi tulemustest kasvasid välja poliitikasoovitused kodanikeühenduste riigieelarvelise rahastamise korrastamise kontseptsiooni koostamiseks. Analüüsis ja soovitustes on käsitletud avalike teenuste lepingulist delegeerimist ühe rahastamisviisina projektirahastuse ja tegevustoetuste kõrval.

Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis.

Avalike teenuste osutamise delegeerimisel mittetulunduslikele organisatsioonidele peetakse seda enamasti odavaimaks teenuse osutamise võimaluseks. KOVid arvestavad, et teenust pakutakse “tasuta tööjõu” ehk motiveeritud ja tugeva missioonitundega vabatahtlike abil.  Äsjavalminud analüüsis selgitavad autorid Gerda Möller, Jon Ender ja Kristina Mänd vabatahtlike motivaatoreid. Analüüs annab aimu sellest, et vabatahtlike kaasamisest oodatud kvaliteedi saavutamiseks tuleb palkadest nö kokku hoitud vahendid siiski suunata motiveerivate töötingimuste loomisesse (koolitamine  ja arendamine, vabatahtlike juhendamine jpm).

Harjumaa mittetulundusühenduste ja kohalike omavalitsuste koostöö tugevdamine avalike teenuste osutamisel.

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse tellimusel OÜ Faktum & Ariko poolt 2009.aastal läbi viidud analüüs, millest teised maakonnad võiksid eeskuju võtta! Annab ülevaate mittetulundusühenduste toetamise ja avalike teenuste delegeerimise olukorrast iga Harjumaa omavalitsuse kohta eraldi, analüüsib avalike teenuste üleandmise korda ja seadustega kehtestatud nõudeid uuringus käsitletavate teenuste delegeerimisele.

Riigikontrolli ülevaade Euroopa Liidu toetuse taotlemisest ja kasutamisest valdades ja linnades. (2008); Riigikontrolli raport avaliku teenuse kvaliteedist infoühiskonnas. (2007)

Praxise analüüs kohalike avalike teenuste delegeerimisest tuvastas, et teenuste delegeerimise peamised põhjused tulenevad KOV finantsraskustest. Ka Riigikontrolli viimaste aastate auditid on korduvalt viidanud, et Eesti omavalitsustel napib raha ning vajalike oskuste ja teadmistega spetsialiste kõigi Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest (KOKS) tulenevate ülesannete edukaks täitmiseks ja elanikele vajalike teenuste pakkumiseks. Hetkel on Riigikontrollil teostamisel audit „Kodanikeühendustele kultuuri-, spordi- ja noorsootöö toetuste andmine valla- ja linnaeelarvest“, mille valimisse kuulub 15 KOV-i.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu projekti ’Suutlik sektor’ raames läbiviidud analüüsi raport.

Analüüs annab muuhulgas ülevaate sellest, kuidas majanduslangus ühenduste tegevust mõjutab. Kodanikeühenduste hulgas läbi viidud küsitluse tulemused viitavad näiteks sellele, et tänavuste eelarvekärbete tõttu tuleb 1/3 ühendustel vähandada osutatavate teenuste mahtu ja 1/6 peab jätma ära planeeritud investeeringuid ja arendustegevusi!

Kui tead soovitada veel analüüse, mis haakuvad kas avalike teenuste arendamisega või teenuste kodanikeühendustele delegeerimisega, siis palun jaga seda teadmist kommentaaris!

Postita vastus